) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt
lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 20.03.2024 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või 2 võlausaldajate õigusi, mis
Aruandest nähtuvalt võlgnikul esemeline pankrotivara puudus. Pankrotivara on moodustunud rahalistest nõuetest. Kokku on nõuete müügist pankrotivarasse laekunud 22 050,71 eurot. Käesolevalt on võlgniku arvelduskontol 3830,14 eurot. Seonduvalt tsiviilasja nr 2-13-29465 menetlusega on haldur hüvitanud kostja menetluskulud summas 10 395,65 eurot. Menetluskulud on hüvitatud kolmanda isiku poolt kohtudeposiiti tasutud rahasumma, 12 000 eurot, arvelt. Täiendavalt on pankrotihaldur tasunud pankade teenustasusid kogusummas 214,78 eurot, millest 211,94 eurot moodustasid väärtpaberikonto hooldustasud ning ülejäänud 2,84 eurot on olnud pangaülekannete teenustasud. Võlausaldajate nõudeid rahuldatud ei ole. Pankrotivara hulgas ei ole olnud pandiga koormatud vara, mistõttu pankrotihaldur pandieset müünud ei ole. Aruande kohaselt on käesolevalt võlgniku raamatupidamine korraldatud ebarahuldavalt ning halduril ei ole olnud võimalik tutvuda andmetega võlgniku rahavoogude kohta muul viisil, kui pangakontode väljavõtetele tuginedes. Võlgniku arvelduskontode väljavõtete kohaselt tehti viimased majandustegevusele viitavad rahaülekanded 2012. aasta juulikuus. Aruandest nähtuvalt on võlgnik 29.11.2012 võõrandanud ainsa võlgniku omandis olnud vara, so OÜ xxx osa. Osa võõrandamise tõttu on jäänud võlgnik varatuks. Tuginedes eeltoodule on haldur seisukohal, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks hiljemalt 2012. aasta detsembrikuus. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid.
aasta
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 2 sätete järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. 3
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata töötundide alusel 26 784 eurot (lisandub käibemaks) 279 töötunni eest tunnitasuga 96 eurot. Tunnitasu on ülemmäära piires. Pankrotihaldur on 23.04.2024 täpsustanud tasu taotlust. Pankrotihalduril on kulunud aega pankrotimenetluste toimingutele järgmiselt:
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Andrias Palmitsa PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) likvideerimine ja Tartu Maakohtu registriosakonnast kustutamine tuleb teha ülesandeks pankrotihaldur Andrias Palmitsale. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui 4 pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) juhatuse liikme A T vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.