2-23-128146/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2024, tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-23-128146 Tsiviilasi Damir Prime OÜ hagi OÜ Remetrix vastu võla, viivise nõudes Tsiviilasja hind 3155,80 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:

Damir Prime OÜ (10066632, Punane tn 70a, Tallinn), e-post: damirprime@bk.ru Lepinguline esindaja T K, e-post: xxx Kostja: OÜ Remetrix (16719957,Jõelähtme vald, Liivamäe küla, Linnuka tee 2), esindaja juhatuse liige: D G, e-post: xxx Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Damir Prime OÜ hagi OÜ Remetrix vastu võla 2820 € väljamõistmiseks ja alates 30.08.2023 võlalt viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse §-i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi võlaõigusseaduse §-i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras.

2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda, hageja menetluskulude suurus seetõttu kindlaks määramata ning kostja menetluskulude suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama 1 (5) kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue, põhjendused 1. Pooled sõlmisid 2023.a. aprillis veoteenuse osutamise lepingu (lisa 1, 2).

2.Hageja pidi tellimuse alusel vedama kauba Soomest (Loviisa, Tesjoki) Eestisse (Maardu).

OÜ Remetrix teatas, et Soomes on saatjaks xxx.

3.Hageja täitis oma kohustused ajavahemikul 28.04.2023 - 26.05.2023 järgmiselt.

3.1 28.04.2023 (kauba peale laadimine), aadress – Soome, Loviisa, Tesjoki (lisa 3).

29.04.2023 (kauba üleandmine), aadress – Eesti, Maardu, Maagi 5 (lisa 3).

Kaup: 5 sõidukit (lisa 4).

Ülevedaja auto registrinumber xxx/xxx.

Tellija võttis kauba vastu ega ei esitanud pretensioone.

3.2 05.05.2023 (kauba peale laadimine), aadress – Soome, Loviisa, Tesjoki (lisa 5). 06.05.2023 (kauba üleandmine), aadress – Eesti, Maardu, Maagi 5 (lisa 5). Kaup: 5 sõidukit (lisa 6).

Ülevedaja auto registrinumbriga xxx/xxx.

Tellija võttis kauba vastu ega ei esitanud pretensioone.

3.3 23.05.2023 (kauba peale laadimine), aadress – Soome, Tesjoki (lisa 7).

24.05.2023 (kauba üleandmine), aadress – Eesti, Maardu, Maagi 7 (lisa 7).

Kaup: 5 sõidukit (lisa 8).

Ülevedaja auto registrinumbriga xxx/xxx.

Tellija võttis kauba vastu ega ei esitanud pretensioone.

3.4 25.05.2023 (kauba peale laadimine), aadress – Soome, Tesjoki (lisa 9). 26.05.2023 (kauba üleandmine), aadress – Eesti, Maardu, Maagi 7 (lisa 9).

Kaup: 5 sõidukit (lisa 10).

Ülevedaja auto registrinumbriga xxx xxx/xxx.

Tellija võttis kauba vastu ega ei esitanud pretensioone.

4.Hageja esitas kostjale poolte vahel kooskõlastatud ja teostatud veoteenusteste eest tasumiseks arved nr 160 ja 164. Hageja saatis need kostjale e-posti teel 23.05.2023 ja 26.05.2023 (lisa 11, 12). Kostja sai arved kätte. Kostja ei täitnud oma kohustusi ning jättis arved nr 160 ja nr 164 on tasumata. Kostja võlg on 2820 eurot.

5.Hageja saatis 27. juunil ja 6. juulil 2023 kostjale meeldetuletused ja palus võla 2820 eurot tasuda (lisa 13). Kostja võlga ei tasunud. Hagejal on õigus nõuda võlgnevuselt viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.

6.Hageja palub kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlga 2820 € ja seadusjärgses määras viivist alates hagi esitamisest 30.08.2023 kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi seadusjärgses määras. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

7.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja oli nõus hagimenetlusele eelnenud menetluses sõlmima kompromissi, järelikult oli poolte vahel leping sõlmitud.

Kostja vastus 8. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2 (5) 9. Kostja ei tellinud Damir Prime OÜ-lt teenust. Kostja kasutas xxx teenuseid, mille eest on tasutud vastavalt hagiavalduse lisale 3-2. CMR-lehel on kostja juhatuse liikme D. G allkiri, sest ta võttis vastu kauba, mille tellis varem xxx. Teised CMR-id sisaldavad kohalolnud töötajate allkirju, mis tõendavad kauba vastuvõtmist. D. G isiklikult ega Remetrix OÜ pole tellinud Damir Prime OÜ-lt transporti ega arutanud transpordi hindu. Kolmas isik A I tellis teenuse.

10.Kui vaadata hageja esitatud arvete kuupäevi ja erinevaid summasid, siis hoolimata sellest, et mõlemal juhul oli võrdne arv autosid, on neis erinevused. See on ebaloogiline. Remetrix OÜ ei tellinud Damir Prime OÜ-lt teenust ega nõustunud esitatud arvetega.

11.Remetrix OÜ Soome partner xxx teatas, et hageja omanik I. D võttis temaga ühendust ja soovis pettuse teel saada allkirja dokumentidele, esitades valeinfot.

12.Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuna tsiviilasja hind on nii põhinõudes kui kõrvalnõudes mõlemad alla 3500 €, siis menetleb kohus asja lihtmenetluse ja otsuse põhjendused on TsMS § 444 lg 2 järgi lihtsustatud vormis. Eeltoodu alusel on otsuse põhjendused lihtsustatud vormis.

II 13. VÕS 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Vastavalt VÕS § 76 lg 1, 2 tuleb võetud kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täiutmine, viivitamine (VÕS § 100). Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist, VÕS § 101 lg p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1, TsMS § 367 järgi.

14.Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 1 p 1 alusel kohaldatakse konventsiooni igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest.

15.Pooled ei vaielnud selle üle, et kauba vedu toimus autoga Soomest Eestisse. Seda tõendavad hageja esitatud CMR saatelehed (dtl 119, 144, 149, 151), milledest nähtub, et kauba saatjaks on Soomes xxx ning vedajaks hageja ning kauba saajaks kostja. Kostja ei vaidlustanud seda, et tema on kauba kätte saanud ja saatelehtedel on kostja seadusliku esindaja ja/või töötaja allkiri. Seega kohaldub vaidluses CMR konventsioon. Kuna konventsioon ei reguleeri veotasu küsimusi, on asjas kohalduv ka võlaõigusseadus.

16.Vaidlus on selle üle, kas veoleping on sõlmitud just hageja ja kostja vahel.

3 (5) CMR konventsiooni art 4 järgi tõendatakse veolepingut saatedokumendi koostamisega ning saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. Art 9 sätestab, et saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie.

17.Käesoleval juhul on saatedokumendid koostatud (CMR saatelehed) ning veolepingu enda sõlmimine on tõendatud CMR Konventsiooni art 4, 9 järgi, samuti on tõendatud, et kostja sai kauba kätte.

18.VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).

Esitatud saatedokumentidest nähtub, et kostja on kauba saaja, mitte saatja. Hageja esitas kohtule xxx koostatud dokumendi (dtl 120, hagiavalduse lisa 3-2), millest nähtub, et kaup (autod) on mõeldud kostjale (dokumendi ülaosas Remetrix OÜ nimi ja andmed) ja selle eest on tasutud. Dokumendist ei nähtu, et kostja oleks tellinud hagejalt kaubaveo. Hageja on esitanud kohtule arved-saatelehed nr 160, 164 ja e-kirjad, millega on arved saadetud kostjale. Nendest nähtuvad üldiselt kauba veotellimused, mille eest on hageja nõudnud kostjalt tasu vastavalt 2160 eurot ja 660 eurot. Kohus asub järeldusele, et need ei tõenda hageja väidet, et kostja oleks tellinud hagejalt veoteenuse, kuna arve esitamine või selle saatmine ei tõenda poolte kokkulepet VÕS § 9 lg 1, ja § 8 lg 1, § 774 lg 1 järgi veolepingu sõlmimiseks (dtl 129-132).

19.Hagi asjaolude kohaselt toimus 4 vedu. Arve nr 160 23.05.2023 kohaselt kasutati kolmel veol 3 veovahendit (dtl 130) ja tasunõue oli kokku 2160 €. Arve nr 164 (dtl 132) järgi kasutati ühel veol ühte veovahendit ja tasunõue oli 660 €. Seega on ühe veo tasu erinevatel vedudel erinev, nagu kostja õigesti väitis. Hageja seadusliku esindaja seletuskirja (dtl 206 -207) kohaselt tellis kostja oma seadusliku esindaja kaudu hagejalt kaubaveo, ühe veo hind oli 600 eurot, millele lisandub maks. Ta selgitas, et 25.05.23 lisatellimuse hind oli odavam ehk 550 eurot, millele lisandub maks. Märgitud seletuskiri kinnitab küll hageja arvamust sellest, milline oli veotasu suurus erinevatel vedudel, kuid ei tõenda seda, et kostja oleks tellinud hagejalt vastavad veod ja leppinud hagejaga kokku vastavates veotasudes. Kostja eitab selliseid läbirääkimisi, kokkuleppeid ja seda, et kostja tellis hagejalt veo. Hageja esitas kohtule fotod veovahendist kaubaga (dtl 150, 152) ning väljavõtted sõnumivahetustest, mis kinnitavad küll kauba vedu, milles vaidlust polnud, ent ei nähtu, et kostja oleks hagejalt tellinud veoteenust ja arvetes mörgitud veotasudes oleks pooled kokku leppinud. Kostja esitas kohtule e-kirjavahetuse 28.09.2023 (dtl 168), mille hageja on saatnud xxx. E-kirjas on hageja kirjutanud xxx: „klient Remetrix OÜ ütleb, et olete veo klient ja maksate selle eest, me teame, et see nii ei ole, seega palume teil allkirjastada meie saadetud dokument, et teie ettevõte ei ole veo klient.“. Küll aga ei ole asjas sellist xxx kinnitust, millest nähtuks, et kostja tellis veo hagejalt või kinnitaks hageja e-kirjas märgitud palvet või väidet.

20.Kostja esitas kohtule S I allkirjastatud seletuskirja (dtl 202), mille kohaselt tellis tema transporditeenuse, arutas selle tingimusi ja suhtes isiklikult Damir Prime OÜ esindaja I D.

Seletuskirja kohaselt sõlmis ta suulise kokkuleppe hindade, veotingimuste kohta nii, et kõigi autode veoteenuse hind oli 200 eurot. S. I selgitas, et hageja tõi iga kord erineva arvu autosid, mis ei mõjutanud transpordikulusid ega teenuse hinda. Pärast transpordikohustuste täitmist muutis hageja suuliselt ühepoolselt hindu ning määras kõikidele sõitudele erineva 4 (5) hinna, mida S. I ei aktsepteerinud. Nimelt ei nõustunud ta uue hinnaga ja arve jäi tasumata.

S. I selgitas, et kostja ega D G isiklikult pole tellinud teenust Damir Prime OÜ-lt, pole osalenud tellimuses ega saanud teada tingimusi ega tasuda ka seetõttu tellimata teenuse eest. S. I seletuskirjaga on kostja tõendanud, et veoteenuse tellis hagejalt hoopis muu isik, kes pidas hagejaga läbirääkimisi veotasu suuruses, ja mis kinnitavad kostja väiteid, et tema ei tellinud hagejalt teenust. Hageja enda tõendid ei kinnita veoteenuse tingimuste ega tellimuste läbirääkimisi kostjaga ning CMR saatelehtedel on kostja vaid kauba saajaks.

Hageja saatis kostjale küll 27.06.23 ja 06.07.23 nõudekirja võla tasumiseks (dtl 133), kuid märgitu ei tõenda lepingu sõlmimist kostjaga. Hageja väide, et enne hagimenetlust oli kostja nõus sõlmima kompromissi, ei tähenda siiski, et poolte vahel oli veoleping sõlmitud.

Maksekäsu kiirmenetluses esitatud sõnumivahetus ja kõnedest tehtud tabel (excel) veolepingu sõlmimist ei kinnita.

21.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja saavutasid kokkuleppe (vahetasid vastastikuseid tahteavaldusi) VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1, VÕS § 774 lg 1 järgi selles, et 1) kostja tellib hagejalt kaubaveo Soomest Eestisse ning 2) veotasu suuruses vastavalt arvele nr 160 nelja veo eest kokku 2160 € ja arvele nr 164 ühe veo 660 €. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud veolepingut VÕS § 8 lg 1, § 774 lg 1 järgi ning kostja oli vaid kauba saaja mitte saatja, siis ei ole kostjal ka kohustust hagejale veo eest tasuda VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 774 lg 1 järgi. Kuna kostjal ei ole kohustust tasu maksta, ei ole ta rikkunud veotasu maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes, mistõttu ei saa hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk võla ning seadusjärgse viivise tasumist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1, p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause, TsMS § 367 järgi. Hagi jääb rahuldama.

III Menetluskulud 22. Hagi jääb rahuldamata ja poolte menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja kanda. Kohus ei määra seetõttu kindlaks hageja menetluskulude suurust. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja ja kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude suurust. (digitaalne allkiri) Kohtunik 5 (5)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.