lg-st 1, leidis maakohus, et hageja taotletud viisil otsuse täitmise korra kindlaksmääramine on põhjendatud üksnes kostjate osas. Maakohus viitas asjaolule, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et peale kostjate keegi veel nimetatud korterit kasutaks. Seetõttu määras kohus otsuse täitmise viisiks kostjate väljatõstmise korteriomandist koos neile kuuluva varaga.
lg 1 p 4 järgi tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks tsiviilasjas nr 2-19-4529 jõustunud kohtulahendi täitmise viisi ja jätta nõue läbi vaatamata. Ringkonnakohus lõpetab menetluse 316,56 euro nõudes seoses hageja loobumisega nõudest ja tühistab selles osas nõude rahuldamise kohta tehtud maakohtu otsuse. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus jaotab käesolevas otsuse menetluskulud ja määrab kindlaks nende suuruse. Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust otsustustega kohaldatud hagi tagamise abinõude kehtivuse kohta. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse lõppjäreldus muutmata, kuid täpsustada tuleb
lg 1 p 21 järgi maakohtu otsuse põhjendusi.
lg 22 järgi esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 24. Hageja esitas kostjate vastu nõude, milles palus määrata tsiviilasjas nr 2-19-4529 Harju Maakohtu 26.08.2020 otsuse täitmise viisiks tõsta välja kostjad ja nendega koos elavad isikud koos varaga Tallinnas Sõpruse pst 222-21 asuvast korteriomandist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt määrates tsiviilasjas nr 2-19-4529 tehtud otsuse täitmise viisiks, et kostjad koos varaga tuleb korteriomandist välja tõsta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 25.
lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Ringkonnakohus leiab, et võimalik ei ole esitada täitmise viisi määramise 5 2-22-3941 nõuet eraldi hagis iseseisva nõudena. Ainult asjas, milles nõue lahendatakse, on lahendatud nõude osas võimalik määrata kindlaks täitmise viis. Riigikohus on selgitanud, et ka samas asjas on võimalik täitmise kord määrata kuni otsuse jõustumiseni (RKTKo 28.04.2010, 3-2-1-31-10, p 15). Kuna eraldi hagis ei ole võimalik teises asjas tehtud jõustunud otsuse täitmise korda määrata, siis leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas esitatud hageja nõudega tsiviilasjas nr 2-19-4529 tehtud otsuse täitmise korra määramiseks ei ole võimalik hagejal saavutada taotletavat eesmärki, mistõttu tuleb maakohtu otsus
lg 2 p 2 ja § 657 lg 1 p 4 järgi eelviidatud nõude rahuldamise osas tühistada ja hageja nõue kohtuotsuse täitmise korra määramiseks jätta läbi vaatamata.
lg 1 ja § 657 lg 1 p 4 järgi tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 316,56 eurot, ja tsiviilasja menetlus selles osas tuleb lõpetada.
lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ja lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostjad on hageja rahalisele nõudele esitanud maakohtu menetluses ja ka apellatsioonkaebuses vastuväite, et nad on andnud hageja seaduslikule esindajale eelnevalt 25 000 eurot, mis katab nende võla, kuid mille kohta tõendite esitamise võimaluse kohta on nad möönnud, et neil ei ole selle asjaolu kohta tõendeid. Hageja kostjate väidet hageja seaduslikule esindajale 25 000 euro andmise kohta omaks võtnud ei ole. Seega on õige maakohtu järeldus kostjate vastuväite tõendamatuse kohta. Lisaks väitsid kostjad, et korteriühistu poolt hagejale esitatud arvetel märgitud sooja ja külma vee ning elektri kulu ei vasta tegelikkusele ja on väiksem. Maakohtu menetluses ei ole kostjad oma väiteid tõendanud. Maakohtu istungil esitasid nad väite, et hageja on esitanud 6 2-22-3941 ühistule ebaõigeid andmeid vee ja elektri tarbimise kohta, kuid ka see väide jäi paljasõnaliseks. Apellatsioonkaebuses on nad kulude suuruse kohta esitanud samad väited, kuid ka praegu ei ole nad esitanud ühtegi tõendit ega teinud usutavaks, et vee- ja voolumõõtja näidud oleksid hagi aluseks oleval perioodil olnud erinevad sellest, mis olid korteriühistu arvetel märgitud. Apellatsioonkaebuses rõhutavad kostjad, et eluliselt pole usutav, et nad oleksid arvetel märgitud kogustes elektrit ja vett tarvitanud. Ringkonnakohus möönab, et arvetel märgitud vee kogused on suured, kuid samas ei ole kostjad esitanud kohtule tõendeid oma väidete tõendamiseks ega toonud esile, millised olid vaidlusalusel perioodil mõõdikute näidud ja millised on need
järgi välja mõista viivis 8002,09 eurolt kuni väljamõistetud põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 31.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostjad on küll vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, kuid apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud sõnaselgelt maakohtu otsust osas, milles maakohus määras kindlaks rahalise nõude täitmise korra. Eeltoodu tõttu ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust rahalise nõude täitmise korra kindlaksmääramise osas. 32.
lg 5 järgi lahendab otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Maakohus on 23.03.2022 ja 29.03.2022 määrustega keelanud hagi tagamiseks kohtutäitur Mati Kadakul kostjatele kokku 11 874,14 euro ulatuses väljamaksete tegemise. Hagi tagamise abinõud on kohaldatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Vaidlustatud otsuses ei ole maakohus hagi tagamise abinõudega seotud küsimusi lahendanud. Ringkonnakohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta tagama kohtulahendi täitmist ja need kehtivad kuni võla tasumiseni. Selles osas tuleb kohtuotsust täiendada. 33. Maakohus on otsuses märkinud hagihinnaks 8984,14 eurot (põhivõlg 8318,65 eurot ja viivis 665,49 eurot). Ringkonnakohus leiab, et hagihind vastab
§-s 133 sätestatule. Nõuet jõustunud kohtuotsuse täitmise viisi kindlaks määramiseks ei ole hagihinnas arvestatud. Kuna sellist nõuet pole võimalik kohtule esitada ja ringkonnakohus jätab selle läbi vaatamata, siis pole ringkonnakohtu arvates põhjendatud arvestada seda hagihinna määramisel. Nõuet, mida 7 2-22-3941 kohtule esitada ei saa ja mille esitamisel tuleb kas keelduda selle menetlusse võtmisest või jätta see läbi vaatamata, ei ole alust maksustada riigilõivuga. Samas on hageja tasunud nõudelt kohtuotsuse täitmise viisi määramiseks riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on
lg 4 järgi õigus esitada kohtule, kelle menetluses asi viimati oli, taotlus riigilõivu 50 eurot tagastamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 34. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, siis tuleb
lg 3 esimese lause järgi tühistada ka maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Kuna hageja nõue jõustunud kohtuotsuse täitmise viisi määramiseks jäi läbi vaatamata, siis selle nõudega seonduvad kulud tuleb
Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja nõuete keerukust arvestades saab selle nõude osaks lugeda ca veerand menetluse mahust. Rahalise nõude osas loobus hageja nõudest 316,56 euro saamiseks, mis on ca 4% hageja rahalisest nõudest, ja selles osas kannab menetluskulud
Rahalise nõude osalisest rahuldamisest lähtuvalt jäävad
lg 1 ja § 165 lg 3 järgi sellega seonduvad menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest tuleb jätta 30% hageja ja 70% kostjate kanda solidaarselt.
lg 1 järgi poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja kostjatelt kuulub tasaarvestuse tulemusena solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 1267 eurot (1477–210). 38. Hageja on esitanud ka
lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 39.
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 8 2-22-3941 (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.