← Eesti

2-23-16387/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-16387 Kohtuasi X hagiavaldus Y vastu 800 euro hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine) Kaebuse esitaja ja liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja X esindajad ringkonnakohtus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada X määruskaebus.
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. märtsi
  7. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-16387 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. X (hageja) esitas
  9. novembril 2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja pärast hagejast lahutamist hagejale kuuluvast korterist kaasa televiisori ostuhinnaga 350 eurot ning ruuteri väärtusega 50 eurot. Ka elas kostja pärast abielulahutust kolm kuud hageja korteris kulusid tasumata. Lisaks on hagejal mittevaraline kahju nõue 350 eurot. Kokku on kostja hagejale tekitanud kahju 1534 eurot. Hageja taotles kohtult tõendite kogumist ja riigi õigusabi määramist.
  10. Harju Maakohus jättis
  11. jaanuari
  12. a määrusega hagi selles esinevate puuduste tõttu käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
  13. Hageja täpsustas hagiavaldust
  14. jaanuaril 2024 ja
  15. veebruaril
  16. Hageja täpsustas, et kostja poolt varastatud televiisori väärtus on 300 eurot ja ruuteri väärtus 50 eurot ning kostja osa kolme kuu elamiskulude eest on 450 eurot (150 eurot kuus). Hageja selgitas, et tal puuduvad tõendid, sest ta viibib vanglas ja ta ei saa täita ka menetlusabi saamiseks taotlust. Maakohtu määrus ja põhjendused
  17. Harju Maakohus keeldus
  18. märtsi
  19. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. 4.
  20. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagiavaldus ulatuslike puudustega ning selles esitatud asjaoludest jääb ebaselgeks hageja nõuete kujunemine. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule väidete tõendamiseks ühtegi tõendit, sh hagis nimetatud asjade soetamise, väärtuse või kulude kohta. Hagimenetlus on võistlev menetlus ning kohus ei otsi tõendeid ise, s.t kohus ei helista hageja poolt esitatud telefoninumbritele, otsides tõendeid asjaolude ja hüvitatavate asjade väärtuse kohta. Nendel põhjendustel keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel. 4.
  21. Ka leidis maakohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohtu hinnangul ei ole avaldust, milles hageja taotleb televiisori varguse või omastamise tõttu kahju hüvitamist, võimalik rahuldada. Seetõttu ei ole avaldusega avaldaja mistahes eesmärki võimalik saavutada. 4.
  22. Kuna maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, siis ei vaadanud maakohus läbi hageja menetlusabi taotlust. Maakohus leidis, et menetlusabi andmine hageja poolt avalduses märgitud andmete põhjal ei ole põhjendatud, kuivõrd need on märgitud väga üldsõnaliselt. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  23. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Hageja hinnangul saab kohus tema kahju hüvitamise nõuet menetleda. Hageja on juriidilise hariduseta ning ta ei oska kõikidele vorminõuetele vastavat hagiavaldust esitada.
  24. Harju Maakohus vabastas
  25. aprilli
  26. a määrusega hageja määruskaebuselt riigilõivu 70 euro tasumise kohustusest.
  27. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  28. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
  29. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohtu hinnangul on hagiavaldus ulatuslike puudustega ning avalduses ja selle täpsustustes esile toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik hagi rahuldamist saavutada. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest ning jättis ebaõigesti lahendamata hageja menetlusabi ja riigi õigusabi saamise taotlused.
  30. Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus
  31. jaanuari
  32. a määrusega hagiavalduse selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Hageja esitas maakohtule
  33. jaanuaril 2024 ja
  34. veebruaril 2024 hagiavalduse täpsustused. Kolleegiumi hinnangul on hageja kõrvaldanud puudused määral, mis ei võimalda asuda seisukohale, et hageja taotletavat eesmärki ei oleks hagiga võimalik saavutada. 2

(4)Hageja menetlusdokumentides esile toodud asjaolude kohaselt on kostja hagejale kuuluvast korterist ära viinud hagejale kuuluvad esemed (televiisor ja ruuter). Hageja hinnangul on televiisori väärtus 300 eurot ja ruuteri väärtus 50 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt elamiskulude hüvitamist, kuivõrd kostja elas pärast abielu lahutamist kolm kuud edasi hageja korteris. Hageja on välja toonud, et elamiskuludeks on kommunaalkulud (vesi, elekter, küte) ja sidekulud, kokku 150 eurot kuus, s.o kolme kuu eest 450 eurot. Kokku on hageja palunud kostjalt välja mõista 800 eurot. Kolleegiumi hinnangul on hagi ese formuleeritud sellisel viisil, et seda saaks hagi rahuldamisel täita, samuti nähtub hagiavaldusest hageja eesmärk, kostja isik ja muud põhjendused. Hagiavalduse menetlusse võtmisest ei saa keelduda, kui viitamata on nõude õiguslik alus. Kohus kohaldab TsMS § 436 lg 7 kohaselt õigust ise, mistõttu ei saa kohus nõuda pooltelt õigusküsimustes seisukoha võtmist. Kolleegium märgib, et TsMS § 371 lg 2 p 2 võimaldab kohtul jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seejuures on Riigikohus korduvalt selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10; RKTKm 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14; RKTKm 03.03.2014, 3-2-1-193-13, p 12). Kolleegiumi hinnangul on esitatud asjaoludest mõistetav, et kostja tegevus on tekitanud hageja varalises sfääris negatiivse varalise diferentsi ning sellise hagi menetlemine ei ole õiguslikult võimatu.
  1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hagiavaldust käiguta jättes vääralt nõudnud hagejalt tõendeid hagi aluseks olevate asjaolude kohta, kuivõrd asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei ole kohtul õigust hinnata tõendeid, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt RKTKm 06.01.2021, 2-19-20574/19, p 9). Seetõttu ei ole asjakohane ka vaidlustatud määruses esitatud etteheide tõendite esitamata jätmise kohta.
  2. Kolleegium leiab, et maakohus ei saanud enne menetlusabi saamise taotluse nõuetekohast lahendamist otsustada hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel. Selleks, et jätta hagiavaldus menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel, tulnuks maakohtul hageja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks sisuliselt lahendada. Kui maakohus ei pea riigilõivu maksmisest vabastamist põhjendatuks, peab andma hagejale TsMS § 147 lg 1 kolmanda lause ja TsMS § 340¹ alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
  3. Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul ilmne, et hageja ei suuda ise oma õigusi kaitsta. Sellisel juhul tuleb tavapäraselt kohtul isikule TsMS § 217 lg 8 järgi selgitada võimalust saada riigi õigusabi. Praegusel juhul on hageja nii hagiavalduses kui ka hilisemates menetlusdokumentides taotlenud esindaja määramist riigi õigusabi korras. Selle taotluse on maakohus kolleegiumi arvates jätnud põhjendamatult tähelepanuta. Ringkonnakohus möönab, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vastavaid taotlusi esitanud maakohtule näidisvormidel. Samas soovib hageja esindaja määramist ning ta on kohtule esitanud kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi (k-raha) väljavõtte (dtl-d 13–16) ja pärast määruskaebuse esitamist ka menetlusabi saamise taotluse riigilõivust vabastamiseks koos teatisega taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Seejuures on kohtul vastavalt riigi õigusabi seaduse § 14 lg-le 5 õigus nõuda riigi õigusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Seega on ka kohtul endal võimalik päringuid teha. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht hageja riigi õigusabi taotluse kohta.
  4. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause 3
(4)mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 15. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.