KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-13513 Tsiviilasi Mxxxxx Pxxx kohust

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 8.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest 2 vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb

§ 175

lg 5 ning § 175 lg 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 10.

§ 173lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid summas 890,67 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekute suurust oli võlgniku väljamakse kohustus viimase aruande esitamise seisuga kokku 6109,49 eurot. Kohus on alates menetluse algusest pärast iga aruande esitamist selgitanud, et võlgniku eraldised on väiksemad seaduses sätestatud määrast. Lisaks sellele on kohus võlgniku ära kuulanud 07.04.2022 istungil, kuid võlgniku käitumine pärast seda ei ole muutunud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.

1. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik on rikkunud eraldamiskohustust olulisel määral. Võlgnik ei ole oma käitumist terve menetluse jooksul parandanud/ muutnud, ka mitte pärast 07.04.2022 toiminud ärakuulamist kohtuistungil. Enne ja pärast 07.04.2022 ärakuulamist on kohus võlgnikule mitmeid kordi selgitanud tema loovutuskohustust saates võlgnikule korduvalt kirju seoses võlgniku eraldise võlgnevusega, kuid midagi ei ole muutunud. 04.04.2024 telefoni teel toimetatud ärakuulamisel võlgnik ei väljendanud valmisolekut tasuda mingitki raha. Kohus küsis, et mis mõte menetluse jätkamisel selliselt on, millele võlgnik vastata ei osanud. Seega on võlgnik tahtlikult loovutuskohustust rikkunud. Mistahes seaduslik alus väljamaksete korrektses summas tegemata jätmiseks võlgnikul puudub. Kohus on seiskohal, et võlgnik on oma käitumisega rikkunud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
2. Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

13. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Mxxxxx Pxxxx kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud

§ 175

lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest 3 vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma

§ 173lõigetes 3-5 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 14. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Mxxxxx Pxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Mxxxxx Pxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Mxxxxx Pxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Mxxxxx Pxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4