4-08-422\2

ÄRAKIRI 4-08-422 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-422 Kohtunik Leili Raedla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi A.S kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve haldustalituse 27.12.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2315,07,012595 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – A.S (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: XXX) Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakond liiklusmenetluse talitus (asukoht: Rahumäe tee 6, 15074 Tallinn) RESOLUTSIOON A.S kaebus rahuldada. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve haldustalituse 27.12.2007.a otsus A.S’le määratud lisakaristuse suuruse osas ning liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel ära võtta A.S’lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Mõistetud rahatrahvi osas jätta otsus muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast ning kohtuotsuse jõustumisel pööratakse otsus lisakaristuse osas täitimisele seaduses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja menetluse käik 27.12.2007.a otsusega väärteoasjas nr 2315,07,012595 karistas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve haldustalituse vanemkomissar E. Leinkask’e liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 10200 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis E. Leinkask 01.12.2007.a kell 12:25 Tallinnas Narva mnt mootorsõidukit alkoholjoobes, millega rikkus liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. E. Leinkask esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub vähendada juhtimisõiguse äravõtmist, kuna tal ei ole kehtivaid karistusi ja tal olid vaid alkoholijoobe jääknähud. Palub ka arvestada, et tema ametiks on autojuht ning ta on perekonna ainuke sissetuleku allikas (abikaasa on töötu ning pojad on esimese klassi õpilased). Kaebuse esitaja on kaebusele lisanud koopiad laste sünnistunnistustest ning Elena Leinkask’e individuaalsest tööotsimiskavast. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et kohtuistungist osa võtta ei soovi. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et E. Leinkask’ele inkrimineeritav rikkumine on tõendatud ja puudub alus karistuse kergendamiseks. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varasemad karistused) ja teo üldohtliku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et isikule on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kuna nii kaebuse esitaja kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad kohtuistungil osaleda ei soovi, lahendab kohus tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1 kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, sellele lisatud tõendid, tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja nr 2315,07,012595 materjale, leiab, et E. Leinkask’ele määratud lisakaristust võib kergendada. Karistusseadustiku § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. 3 Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud rikkumise puhul on lisakaristuse kohaldamine vajalik. Alkoholijoobes auto juhtimine on lubamatu ning isik, kes seda teeb, näitab üles ääretut hoolimatust ja ükskõiksust liikluskorda tervikuna ning seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Selleks, et isik mõistaks oma teo raskust ja tagajärgi ning edaspidi käituks õiguskuulekalt, on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Samas leiab kohus, et E. Leinkask’ele määratud lisakaristust võib vähendada miinimummäärani, s.o kolme kuuni. Siinjuures arvestab kohus asjaolu, et E. Leinkask’el kehtivad karistused puuduvad, samuti on E. Leinkask kohtule esitatud dokumentidega tõendanud, et tema abikaasa ei tööta ning ta on kahe alaealise lapse ülalpidaja. Vähendades E. Leinkask’ele määratud lisakaristuse suurust, annab kohus E. Leinkask’ele võimaluse näidata, et antud rikkumine jääb tal viimaseks ning edaspidi suhtub ta õiguskorda lugupidavalt ja järgib kehtestatud käitumisreegleid. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 2 leiab kohus, et E. Leinkask’e kaebus kuulub rahuldamisele ning Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve haldustalituse 27.12.2007.a otsus Eivin Leinkask’ele määratud lisakaristuse suuruse osas tuleb tühistada liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel ära võtta E. Leinkask’elt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. /allkiri/ Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE Kohtunik