← Eesti

2-24-5051/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. mai 2024 Tsiviilasja number 2-24-5051 Tsiviilasi Sven Soesoni taotlus kinnistustoimiku dokumentidega tutvumiseks (tutvumistellimus nr 39012024) Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
  2. märtsi 2024 määrus nr 290312024 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sven Soesoni määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (ik: XXXXXXXXXXX) (avaldaja): Sven RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
  4. märtsi 2024 määrus nr 290312024 ja saata Sven Soesoni taotlus uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
  5. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
  6. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Sven Soesoni kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 59 lg 6). Soeson ASJAOLUD
  7. Sven Soeson (avaldaja) esitas 24.03.2024 kinnistusosakonnale tutvumistellimuse registriosa nr XXXXXXX, asukohaga XXXXXXX küla, XXXXXXXXXXX, kohta avatud kinnistustoimikuga tutvumiseks. MAAKOHTU LAHEND
  8. Tartu Maakohtu kinnistusosakond keeldus
  9. märtsi 2024 määrusega nr 290312024 avaldajale kinnistustoimikuga tutvumiseks luba andmast. Määruse kohaselt võib vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 74 lg-le 2 kinnistustoimikuga tutvuda ja sellest väljatrükke saada õigustatud huvi olemasolu korral. Kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus ei pea kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud huvi. Õigustatud huvi olemasolu eeldatakse järelikult kinnistu omanikul ja tema esindajal, samuti notaril, kohtutäituril, kohtul ja järelevalveõiguslikul asutusel. Kinnistusregistriosa nr XXXXXXX omanikuna on kinnistusraamatusse kantud OÜ PELSMAR. Avaldaja ei ole kinnistu omanik ega tema esindaja ega muu õigustatud isik vastavalt KRS § 74 lg-le 2, kellel oleks õigustatud huvi kinnistustoimikuga tutvumiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  10. S. Soeson esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
  11. märtsi 2024 määruse nr 290312024 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega lubada tal tutvuda XXXXXXXXXXX kinnistu müügilepinguga. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on XXXXXXXXXXX kinnistu müügileping avaldajale vajalik selleks, et kaaluda kohtule hagi koostamist ühisvara jagamiseks. Avaldaja ja Hanna Helena Mäeots abiellusid XXXXXXXXX ja lahutasid abielu XXXXXXXXX. 12.09.2014 sõlmis H. H. Mäeots lepingu XXXXXXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) omandamiseks. Kinnistu hind oli 180 000 eurot, kinnistu soetati avaldaja vahendite eest. Avaldaja tegi kinnistul remondi maksumusega 359 000 eurot ja seal paiknesid tema lahusvarast ostetud esemed vääruses 195 300 eurot. Asjaolu, et H. H. Mäeots oli formaalselt märgitud kinnistu omanikuks, ei tähenda, et kinnistu ei olnud ühisvaraks perekonnaseaduse mõttes. Avaldajal on õigustatud huvi tutvuda müügilepinguga, et kaaluda H. H. Mäeotsa vastu kohtusse ühisvara jagamise hagi esitamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
  13. märtsi 2024 määrus nr 290312024 tuleb tühistada ja S. Soesoni taotlus kinnistustoimikuga tutvumiseks tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  14. KRS § 74 lg 2 järgi võib kinnistustoimikuga tutvuda ja sellest väljatrükke saada õigustatud huvi olemasolu korral. Kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus ei pea kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud huvi. Erialakirjanduses on selgitatud, et õigustatud huvi kinnistustoimikuga tutvumiseks võib olla nt ka kinnistut koormava asjaõiguse või seda koormava õiguse omajal või isikul, kes soovib vaidlustada mõne kande õigsust või õiguse omandamise alust. Õigustatud huvi tuleb 2 kinnistusosakonnale põhistada, st see usutavaks teha (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne,
  15. AÕS § 55 p 3.2.5). Seega peavad KRS § 74 lg 2 järgi isikud, kes ei ole nimetatud KRS § 74 lg 2 teises lauses, põhistama enda õigustatud huvi kinnistustoimikuga tutvumiseks. Ülaltoodust lähtudes pidi avaldaja põhistama enda õigustatud huvi, et tal tekiks õigus kinnistustoimikuga tutvuda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks tutvumistaotluse esitamisel enda õigustatud huvi maakohtu kinnistusosakonnale põhistanud ning seda ei ole kohtunikuabi temalt ka nõudnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtunikuabi seisukoht, et avaldaja ei ole vastavalt KRS § 74 lg-le 2 isikuks, kellel oleks õigustatud huvi kinnistustoimikuga tutvumiseks, on ennatlik. Määruskaebuses on S. Soeson kinnitanud, et XXXXXXXXXXX kinnistu omandati abielu jooksul S. Soesoni vahendite eest, ta on teinud kinnistul remonditöid ca 359 000 euro eest ning kinnistul paiknesid tema ostetud asjad ca 195 300 väärtuses. Isegi juhul, kui XXXXXXXXXXX kinnistu kuulub H. H. Mäeotsa lahusvara hulka, võib S. Soesonil olla PKS § 34 alusel H. H. Mäeotsa vastu hüvitise nõue. Kohtunikuabil on võimalik nimetatud asjaolusid kontrollida ning seejärel otsustada, kas S. Soeson on isikuks, kellel on õigustatud huvi kinnistustoimikuga tutvuda. Seetõttu tuleb kinnistusosakonna vaidlustatud määrus tühistada ja saata S. Soesoni taotlus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks.
  16. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.