← Eesti

2-23-16223/21

Obsah (6)§ 633§ 187§ 346§ 456§ 173§ 164

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht 2-23-16223 12. aprill 2024, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Tsiviil

) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (

§ 187lg 6).

Kohtuotsus saadetakse pooltele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X (hageja) esitas
  2. novembril 2023 Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte vahel xxx Vallavalitsuses xx.xx.xxxx registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted
  3. septembril 2023 ning kostja ei ole nõus abielu lahutama perekonnaseisuasutuses.
  4. Hageja selgitas
  5. märtsil 2024 toimunud kohtuistungil, et kooselu kostjaga lõppes
  6. a oktoobris. Kostja oli suhte ajal sageli agressiivne, kuid väitis, et see on seotud varasema haiguse ja siis võetud ravimitega. Pooled proovisid aastavahetuse suhete taastamise eesmärgil veel koos veeta, kuid kostjal tekkis öösel hoog, mis hiljem tuli kostja ema sõnadest välja, oli skisofreenia. Kostjale kutsuti kiirabi ja politsei. Kostja ei olnud hagejale varem skisofreenia diagnoosi avaldanud, kuigi ta sai selle juba kaks aastat tagasi. Hageja ootab kostja last. Kostja lapsest ei huvitu. Hageja nägi kostjat umbes kuu aega tagasi poes, kuid kostja ei teinud temast välja ega uurinud lapse kohta. Hagejal ei ole enam kostja vastu tundeid. Kostja viskas hagejat võtmetega, kui ta oli juba rase, lõi koera ega saavutanud kontakti hageja lapsega varasemast suhtest. Hageja sõnul on abielusuhted pöördumatult lõppenud ning ta ei soovi neid enam taastada.
  7. Kostja hagile ei vastanud. Ta andis enne istungit teada, et ei saa välismaal viibimise tõttu istungil osaleda. Kostja soovis uut istungit ja ütles aja, mil ta on Eestis, kuid pärast istungi määramist teatas, et viibib ka sel ajal välismaal. Kostja teatas telefoni teel, et ei soovi abielu lahutada ning soovib veel Eestisse tulles hagejaga rääkida. Samas ei ole tema sõnade kohaselt võimalik hagejaga suhelda. Aastavahetusel oldi koos, kuid see lõppes tüliga. Kostja sõnul oli hageja tema diagnoosist teadlik. Kui hagejal on uus suhe, siis kostja arvates ei ole ikkagi võimalik abielu jätkata ja kooselu taastada. Kostja lepib lahutusega, kui hageja seda soovib. KOHTU SEISUKOHT
  8. Kohus rahuldab X hagi Y vastu abielu lahutamiseks.
  9. Abielu lõpeb muu hulgas lahutusega (perekonnaseaduse (PKS) § 63). Abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65). Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64 ja
  10. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi võib abielusuhete lõppemist eeldada, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt PKS §-d 15 ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik (vt PKS § 67 lg 3,

§ 346lg 2, § 357).

  1. Kohus ei ole Yt ära kuulanud kohtuistungil. Eelnev ei takista asja sisulist lahendamist. Kohus määras kostja soovil täiendava istungi, kuid hiljem teatas kostja, et ta ikkagi ei saa sel ajal kohtusse tulla välismaal viibimise tõttu. Kostjal oli võimalus esitada hagi kohta kirjalik seisukoht, lisaks on ta saanud esitada suulise seisukoha telefoni teel ning kohus andis võimaluse veel ka täiendava seisukoha esitamiseks. Tähtsust omavad asjaolud on asja lahendamiseks piisavalt selged.
  2. X ja Y abielu registreeriti xxx Vallavalitsuses xx.xx.xxxx (vt abielutõend). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Hageja soovib abielu lahutamist kohtus, sest kostja ei olnud nõus lahutama abielu perekonnaseisuasutuses.
  3. Hagiavalduse ja hageja istungil antud selgituste kohaselt lõppesid poolte abielusuhted
  4. a sügisel. Hageja sõnul proovisid pooled aastavahetuse suhete taastamiseks siiski koos veeta, kuid see ei õnnestunud. Kostja kinnitas seda telefonivestluses. Hageja on kostjat hiljem näinud, kuid tema sõnul suhtub kostja temasse nagu võõrasse. Kostja ütlustest võis järeldada, et ta ei ole hagejaga suhelnud, kuid soovib veel enne lahutust temaga rääkida. Kohtu hinnangul oleks kostjal olnud võimalus hagejaga suhelda, kui ta oleks seda tõepoolest soovinud. Ta ei ole 2

(3)2-23-16223 seda siiski teinud. Hageja sõnul ei ole tal kostja vastu ka enam tundeid, ta ei soovi abielu jätkata ega näe võimalust abielusuhete taastamiseks. Kuna hageja ei soovi abielusuhteid taastada ja abielu jätkata, võib järeldada, et poolte abielusuhted on lõppenud ning puudub alus arvata, et pooled abielulise kooselu taastaks. Täiendava leppimisaja andmine on asjaolusid arvestades ebamõistlik. Hagi esitamise ja istungi vahele jäi küllaltki pikk ajavahemik. Pooled proovisid abielusuhteid aastavahetuse ajal taastada, kuid see ei õnnestunud. Pooled ei ole pärast seda omavahel sisuliselt suhelnud. Seega on täidetud PKS § 67 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Kohus lahutab X ja Y vahel xxx Vallavalitsuses xx.xx.xxxx registreeritud abielu.
  1. Hageja soovib taastada perekonnanime, mida ta kandis enne esimest abielu. Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 2 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Taastatav perekonnanimi võib olla muu hulgas esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistri andmete kohaselt kandis X enne esimest abielu perekonnanime G. Seega taastab kohus hageja avalduse alusel tema perekonnanime G.
  2. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (

§ 456lg 1).

11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab

§ 164lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.