← Eesti

4-24-1165/8

Obsah (7)§ 201§ 227§ 99§ 96§ 50§ 88§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2024, Jõhvis Väärteoasja number 4-24-1165 (244024001404) Kohtunik Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses) Vä

§ 201

lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot ja

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut summas 300 eurot Ruslan Hryhoriev, isikukood 38805090468, xxx kodakondsus, elukoht xxx, töökoht X OÜ; e-post xxx Menetlusalune isik RESOLUTSIOON VTMS § 29 lg 1 p 1, 120, § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: Rahuldada Ruslan Hryhorievi kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 24.03.2024 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244024001404. Tühistada Ida prefektuuri 24.03.2024 kiirmenetluses tehtud otsus osaliselt, nimelt Ruslan Hrihorievi süüditunnistamises

§ 201

lg 1 järgi ja karistamises

201 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut summas 300 eurot. Väärteomenetlus Ruslan Hrihorievi suhtes

§ 201

lg 1 järgi esitatud süüdistuses lõpetada isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Muus osas jätta 24.03.2024 kiirmenetluse otsus muutmata. Rahatrahv summas 300 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele: SEB Pank AS EE891010220034796011; Swedbank AS EE932200221023778606; 1/7 Luminor Bank AS EE701700017001577198; LHV Pank ASEE777700771003813400; Viitenumber 10220192120901 Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 24.04.

  1. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 17.04.
  2. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 18.05.2024) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik J.B. koostas 24.03.2024 otsuse väärteoasjas nr 244024001404, mille kohaselt 24.03.2024 kl 13.04 paiku Tallinna-Narva mnt 159-l kilomeetril Toila vallas Ida-Virumaal juhtis R. Hryhoriev mootorsõidukit liiklusmärgi nr 351 piirkonnas ( kiirusepiirang 100 km/h) kiirusega 140 km/h pluss miinus 5 km/h, seega ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h; samuti juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust – isik elab alaliselt Eestis, kuid esitas Ukraina B-kategooria juhiloa xxx kehtivusega 03.03.2011 kuni tähtajatu, mille pidi

§ 99lg 6 kohaselt vahetama Eesti juhiloa vastu.

Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi

) § 90 lg 1 p 1 ja § 50 lg 5 p 3 sätteid. Rikkumine on kvalifitseeritud

§ 201lg 2 ja 227 lg 2 järgi. Kar

S § 56 lg 1 ja 63 lg 3 alusel määrati isikule karistuseks iga rikkumise eest eraldi

§ 201

lg 1 järgi rahatrahv 300 eurot ja

§ 227lg 2 järgi rahatrahv 300 eurot.

Menetlusalune isik esitas maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 24.03.2024 otsusele väärteoasjas 244024001404. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Isik vaidlustab talle etteheidetud

§ 96lg 6 nõude rikkumist.

Ta väidab, et Ukraina juhiluba kehtib ka Eestis 12 kuu kestel alates isiku Eestisse ajaliselt elama asumisest. Tema alaline elamisluba on alates 12.09.2023, seega kehtib isiku juhiluba ka Eestis ja seda vähemalt kuni 12.09.2024. Isik teatas kaebuses, et soovib kirjalikku menetlust. 2/7 Kohtuväline menetleja esitas 17.04.2024 kirjaliku seisukoha, mille kohaselt palub ta otsus tühistada

§ 201lg 1 järgi süüditunnistamises ja karistamises ja kaebus rahuldada.

Muus osas kiiruse ületamise faktis jätta otsus muutmata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab kohus faktiliste asjaolude kogumise õigusliku hinnangu. Vastavalt kiirmenetluse otsusele, tõendid on: kiirusmõõturi kasutamise protokolli on asendatud Laser( ei ole loetav) LE3244 videosalvestisega 000404, menetlusaluse isiku ütlused, juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tunnistaja D. K. ütlused. Kohus märgib, et väärteotoimikus puuduvad tunnistaja Kolhoneni ütlused. Kohus lähtub kohtule esitatud tõendusmaterjalist. Eraldi andis isik kiirmenetluse otsusele ( lk 12) allkirja selle kohta, et talle on selgitatud VTMS § 19 järgi tema õigused. Eraldi andis isik kiirmenetluse otsusele allkirja, et ta nõustub kiirmenetlusega. Samuti andis isik ütlusi väärteo kohta, mis on protokollitud kiirmenetluse otsuse plangile. Ütlused on vene keeles ja on nähtav, et isik neid kirjutas omakäeliselt. Menetlusalune isik andis 24.03.2024 kiirmenetluses ütlused, et 24.03.2024 juhtis ta mootorsõidukit ja ületas kiirust, sest oli möödasõidul. Ta jättis juhiload vahetamata, sest ei teadnud, mille ajal jooksul oleks ta pidanud seda tegema. Ta nõustub rikkumisega ja kahetseb ja pärast juhiloa vahetamist ei hakka uusi rikkumisi toime panema. Ütlused on kinnitatud allkirjaga. Kiirmenetluse otsuse on märgitud, et isiku omab elamisluba XXX. Kaebuses on väidetud, et isik elab alaliselt Eestis alates 12.09.2023, mil oli talle välja antud ajaline elamisluba. Muid tõendeid kiirmenetluses kogutud ei ole. Seega, vaidlust ei ole kiiruse ületamist puudutavates faktilistes asjaoludes. Kiiruse ületamise fakt on tõendatud isiku ütlustega, et ta ületas kiirust möödasõidul, samuti on isiku tegu jälgitav kohtule esitatud salvestiselt. Kohus tutvus salvestisega KISst digitaalsel kujul. Salvestise kohaselt, kellaajal 13:04:28 on kiirusmõõteseadmega fikseeritud, et möödasõidul sooritava tuleva sõiduki kiiruseks on 140 km/h, mõõtmise signaal on salvestise põhjal püsiv, seadme rekvisiidid loetavad. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 24.03.2024 kl 13.04 paiku Tallinna-Narva mnt 159-l kilomeetril Toila vallas Ida-Virumaal juhtis R. Hryhoriev mootorsõidukit liiklusmärgi nr 351 piirkonnas (liiklusmärk nr 351, kiirusepiirang 100 km/h) kiirusega 140 km/h pluss miinus 5 km/h, seega ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h .

§ 50

lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini:… liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 227

lg 2 järgi.

§ 227

lg 2 näebki ette vastutuse: mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis, mis on karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 3/7 Subjektiivses mõttes on menetlusalune isik tegutsenud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, ta teadis, et ta juhib mootorsõidukit ja ületab seejuures lubatud ( kiirusepiirang teelõigul 100 km/h) kiirust, liikudes kiirusega vähemalt 135 km/h ehk teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Sõites teel, kus kiirusepiirang on 100 km/h kiirusega vähemalt 135 km/h, olles möödasõidu manöövri asjaoludel, sooviski isik süüteole vastava asjaolu esinemist ehk juhtida sõidukit ületades lubatud kiirust. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid seoses eelnäidatud teoga ei ole kohus tuvastanud.

§ 201

lg 1 järgi esitatud süüdistus Vastavalt kiirmenetluse otsusele on isikule ette heidetud, etta juhtis 24.03.2024 mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja uuhtimisõiguse puudumine seisnes süüdistuse kohaselt selles, et isik omab kehtivat Ukraina antud juhtimisõigust, mille olemasolu kinnitab Ukraina väljastatud kehtv juhiluba; isik ei oma Eestis tunnustatud juhtimisõigust, sest Ukraina juhiluba ei ole

§ 99korras ja tähtaja jooksul ümber vahetatud Eesti juhiloa vastu.

Sisuliselt esitatud süüdistuse mõte on selles, et 24.03.2024 seisuga ei olnud Ukraina juhiloaga võimalik juhtimisõigust tõendada Eestis, seega puudubki isikul Eestis juhtimisõigus. Mistõttu tegu ongi kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi.

Vaidlust ei ole faktis, et isik omab alalist elamisluba XXX alates 12.09.2023. See fakt ei ole millegagi ümber lükatud. Samuti puudub vaidlus faktis, et isikul on kehtiv tähtajatu Ukraina juhiluba ehk Genfi 1949.aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis (konventsioonis Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) väljastatud juhiluba (

§ 99lg 1 p 3), mis kehtib üldjuhul ka Eestis.

Juhiluba ja juhtimisõigus on erinevad õigulikud mõisted.

§ 99

reguleerib välisriikides väljaantud juhilubade käitlemist Eestis.

§ 99lg 6-1 reguleerib konkreetselt Genfi 1949.

aasta teeliikluse konventsioni osalisriigis väljastatud juhiloa kehtivust Eestis ja selle ümbervahetamise protseduuri, mitte aga välisriigis antud juhtimisõiguse eksisteerimise küsimust. Nii on kohtupraktikas leitud - Riigikohtu lahend 4-20-758/27 p 16: „…

§ 99

lg 61 teine kuni viies lause reguleerivad kolleegiumi hinnangul Genfi konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa Eesti juhiloa vastu ümbervahetamise korda, mitte aga juhtimisõiguse kehtivust….“

§ 99

lg 6-1:„Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohane juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Transpordiamet võib loovutatud välisriigi juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, võib Eesti juhiluba taotleda käesoleva seaduse §-s 98 sätestatud korra kohaselt.“ Edasi on kohtupraktikas tähelepanu juhitud, sama Riigikohtu lahend 4-20-768 ( seoses käesoleva kaasusega, eriti oluline on lahendi p 16) : „14. Mootorsõiduki juhtimisel Eestis peab juhil olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument (

§ 88lg 1).

Eesti piires ei ole Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik (

§ 88lg 2).

Sellisel juhul tuvastatakse juhtimisõigus liiklusregistri andmetele tuginedes. Seega erinevalt inimesest, kellele on väljastatud juhiluba Eestis, saab välisriigis välja 4/7 antud juhiloa omanik enda juhtimisõigust tõendada ainult kehtiva välisriigi juhiloa või muu juhtimisõigust tõendava dokumendiga, kuid mitte liiklusregistri andmetega. … 16. Kolleegium on seisukohal, et kui Eestisse alaliselt elama asumisest on möödunud 12 kuud ja inimene ei ole selle aja jooksul saanud Eesti juhiluba, ei ole tal

§ 99

lg 61 esimese lause kohaselt juhtimisõigust võimalik tõendada enam ka välisriigi juhiloaga, isegi kui selle kehtivusaeg pole veel lõppenud.“ Kokkuvõtlikult, teisiti ei ole Eesti võimalik välisriigis omandatud juhtimisõigust kontrollida ja tuvastada, kui ainult välisriigis väljastatud kehtiva juhiloa ettenäitamisel. Järgmiselt on kohtupraktikas leitud, sama lahend: „18. Ülaltoodust järeldub, et

§ 96

lg-te 1 ja 2 ning § 99 lg 61 kohaselt saab Genfi konventsiooni osalisriigis omandatud juhtimisõigust enne juhiloa Eesti juhiloa vastu ümbervahetamist tõendada vaid kehtiva välisriigi juhiloaga ja seda maksimaalselt 12 kuud alates isiku Eestisse alaliselt elama asumisest.“ Ja kui isikul ei ole kontrollimisel kehtivat juhiluba ( ehk 12 kuu möödumisel peab isikul olema juhtimisõiguse tõendamiseks ümbervahetatud Eesti juhiluba) ei ole tal võimalik juhtimisõigust enam millegagi tõendada ja jätkates sama lahendi p 19 tsitaadiga: „Järelikult polnud tal maakohtu tuvastatud ajal mootorsõidukit juhtides juhtimisõigust ja tema tegu tuleb kvalifitseerida

§ 201

lg 1 järgi.“ Järelikult käesolevas kohtuasjas tuleb järgmise sammuna tuvastada, millal asus isik elama alaliselt Eestisse ( et veenduda, kas seisuga 24.03.2024 oli

§ 99lg 6-1 sätestatud 12-kuuline tähtaeg möödunud või ei ole).

Menetlusalune isik väidab, et see tähtaega hakkas kulgema alates 12.09.2023 ehk kuupäeval, mis isikule on välja antud alaline elamisluba. Mis on mõiste „alaliselt elama asumine Eeestisse“. Mis ajast, kuupäevast loetakse, et isik on asunud elama Eestisse alaliselt

§ 99mõttes.

Kas see on samastatav mõistega „alaline elukoht Eestis“, mis on kasutatav

§-s 100. Liiklusseadus § 100 lg 2 määratleb, mis on“ alaline elukoht Eestis“, seda aga seoses juhtimisõiguse andmise üldnõuete kehtestamise, mitte aga

§ 99lg 6-1 ehk välisriigis väljaantud juhiloa ümbervahetamise nõuetega.

Samas

§ 100

lg 2 selgitab, mis on alaline elukoht Eestis just liiklusseaduse mõttes ( ehk siis mõiste laieneb kogu liiklusseadusele) ning seostabki alalise elukoha mõistet rahvastikuregistri andmetega. Samas

§ 99kasutab mõistet „ alaliselt elama asumine Eestisse“, mitte „alaline elukoht Eestis“. § 100. Mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise üldnõuded

(1)Mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kelle alaline elukoht on Eestis või kes suudab tõendada, et ta on Eestis õppinud vähemalt kuus kuud, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. Käesoleva seaduse § 99 lõikes 3 nimetatud isikutele juhtimisõiguse andmisel ei rakendata alalise elukoha mõistet.
(2)Alaline elukoht käesoleva seaduse tähenduses on koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis. Harju Maakohtu 07.04.2020 kohtuotsuse p 7 kohtuasjas 4-20-768 on näidatud, et kohus tuvastas, mis ajast isik elab Eestis, rahvastikuregistri andmete alusel. Riigikohus ei teinud sellele märkusi ja luges, et puutuvalt

§ 99lg 6-1 sättesse, on fakt tuvastatud korrektselt.

Kusjuures kohus arvestas just Eestis esimest korda registreeritud elukohta ( mitte nn „lisaaadressi“ Eestis, mis isikul oli varasemalt registreeritud). 5/7 Kohus tuvastab, millal R. Hryhoriev asus alaliselt elama Eestisse, kasutades rahvastikuregistri andmeid. Alates 16.07.2019 kuni 07.04.2024 on Ruslan Hrihorievi elukohaks rahvastikuregistri andmetel xxx Järgmiseks isiku elukohaks on alates 08.04.2024 xxx. Samas, alaline elamisluba on isikule antud alates 12.09.2023 ehk enne 12.09.2023 ei olnud isikul õigust elada Eestis alaliselt ja ta võis viibida Eestis muu seadusliku seaduse alusel ( näiteks rahvusvaheline kaitse) või siis illegaalselt. Samas ei ole kohtul andmeid väita, et isik oleks elanud ka enne 12.09.2023 Eestis alaliselt, kuigi ilma seadusliku aluseta. Võttes arvesse eeltoodud asjaolud, loeb kohus tuvastatuks, et isik asus elama alaliselt Eestisse mitte varem kui 12.09.2023 ( mil talle oli välja antud Eestis alaline elamisluba) ja mitte hiljem kui 08.04.2024 (millal ta registreeris oma esimest alalist elukohta Eestis rahvastikuregistris). Igal juhul seisuga 24.03.2024 ( isikule etteheidetud teo toimepanemise aeg) ei ole

§ 99

lg 6-1 sätestatud 12-kuuline tähtaeg möödunud ja isikule järelikult ei saa ette heita, et ta oleks pidanud Ukraina väljastatud juhluba ümber vahetama Eesti juhiloa vastu. Selline tähtaeg saabub mitte varem kui 12.09.2024. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 24.03.2024 süüdistuses näidatud kohas ja ajal juhtis menetluslaune isik mootorsõidukit, omades juhtimisõigust, mille olemasolu oli isikul tõendada Ukraina väljastatud juhiloaga ja

§ 99

lg 6-1 sätestatud välisriigi väljaanutd juhiloa ümbervahetamise tähtaeg ei ole saabunud. Seega puudus menetlusaluse isiku tegevuses

201 lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseis. Karistus Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-5813 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse: mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis, mis on karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks on isiku poolt süü tunnistamine ja kahetsus. Isik tunnistas tegu ja kahetses koheselt kohtuvälise menetluse käigus. Kohtul ei ole alust kahelda isiku kahetsuses. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem. Tegemist on ühe teoga, millele vastab üks väärteokoosseis. Isiku poolt toime pandud rikkumise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kellelegi kahju ei tekitatud. Seega, toimepandud teole ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktidega. Kohus arvestab, et väärteokoosseis on täidetud subjektiivses mõttes 6/7 otsese tahtlusega. Isik ületas kiirust vähemalt 35 km/h võrra, mis on nö rikkumise keskjoonest (ületamine vahemikus 21-40 km/h) suurem ületamine. Oluline moment on see, et isik ületas kiirust seoses möödasõiduga. Kohtu arvates suurendab eelmainitud asjaolu isiku süü suurust, sest möödasõit on liiklusmanööver ja koostoimes kiiruse ületamisega luuakse suurem oht teisele liiklejatele, võrreldes sellega, kui isik ei oleks möödasõidul. Kohus arvestab süüdlase isikut. Kohus ei näe materjalidest, et isik oleks veel varasemalt liiklusseaduse vastu eksinud ega karistatud ( ehk kustunud karistusi isikul ei ole). Lahendis 4-224139 p 13 on Riigikohus selgitanud, et karistuse määramisel ja mõistmisel on võimalik arvestada isiku varasemate, muuhulgas kustunud, karistustega. Samas nähtub esitatud süüdistusest, et isikul on kehtiv juhtimisõigus alates 2011. aastast. Võib tõdeda positiivses mõttes, et menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist korduva liiklusrikkujaga. Vastavalt isiku andmetele kaebuses, omab ta töökohta Eestis. Arvestades süü suurust (üle keskmise), isikut, kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, karistamise eesmärke, et isik ei paneks enam toime uusi liiklusalaseis süütegusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liik ja ka määr on vastavuses süü suuruse, süüdlase isiku ja karistamise eesmärkidega. Karistuse kergendamiseks kohus aluseid hetkel ei näe. KOHTU MEETMED Ruslan Hryhorievi kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 24.03.2024 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244024001404 tuleb rahuldada ning Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 24.03.2024 otsus väärteoasjas nr 244024001404 tühistada süüditunnistamises ja karistamises

§ 201lg 1 järgi.

Väärteomenetlus Ruslan Hryhorievi suhtes

§ 201

lg 1 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi ettenähtud alusel – isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Muus osas jäetakse otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.