← Eesti

2-23-147451/6

Obsah (9)§ 187§ 317§ 407§ 444§ 162§ 172§ 4842§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-147451 Tsiviilasi Aktsiasel

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229 Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi kelle eest riigilõivu tasutakse. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). Kohtu põhjendused 1. Harju Maakohus menetleb Aktsiaselts Plus

Plus Capital hagi A L vastu võla nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja xxx (esialgne võlausaldaja) vahel 24.03.2022 ja 23.09.2022 sõlmitud liitumislepingust nr xxx. Hageja nõue koosneb põhivõlast 474,46 eurot, sissenõudmiskulust 30 eurot ja hagi esitamise ajaks kogunenud viivisest 84,59 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale. 2. Kohus võttis 04.01.2024 määrusega hagi menetlusse, andis kostjale 28 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses ei õnnestunud kohtul teadaolevate sideaadresside kaudu makseettepanekut ja hagimaterjalide kättetoimetamine. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Kohus toimetas

§ 317

lg 5

§ 317

lg-de 12 ja 5 alusel hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte avalikult 24.01.

  1. Vastamise tähtaeg saabus 21.02.
  2. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 3.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja 2 2-23-147451 esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist põhivõla tasumiseni. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 84,59 eurot. Väljamõistetava põhivõla summa on 474,46 eurot. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-6605, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summat nii, et otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületa põhivõlga. Kohus piirab viivise summat 20.12.2023 alanud perioodi eest vastavalt summaga 389,97 eurot (põhinõue – juba väljamõistetud viivis). 5. Juhindudes

§ 407lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

6.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. 7. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9 ls 3).

Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot (

§ 4842). 8.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 3,5 tunni eest 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 1 tunni. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 100 eurot (ilma käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Hageja kinnitas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Õigusabikulud tuleb hagejale hüvitada koos käibemaksuga. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 120 eurot koos käibemaksuga.

  1. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 315 (175+20+120) eurot.
  2. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.