KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 07.02.2023 Haldusasja number 3-22-1834 Haldusasi X. X. ja Y. Y.i kaeb
, § 4 lõige 1 ja § 15 lõige 1). Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 8 lõike 31 kohaselt on katastripidajal õigus moodustada maakorraldustoimingu dokumentide alusel katastriüksus ja otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel katastriüksuse piiri asukoht. Katastrikanne on aluseks kinnistusraamatu kande tegemisel. Kui piiride asukoht ei ole teada või kui on vaidlus ja kinnisasjade omanikud ei 5
(9)saavuta piiride asukoha osas kokkulepet, otsustab kinnisasja piiri asukoha
-i § 15 lõike 5 kohaselt katastripidaja.
§ 10lõike 63 ja Maa
KatS-i § 8 lõike 31 kohaselt moodustab katastripidaja piiri kindlakstegemise toimingu korral katastriüksuse ja määrab selle piiri asukoha piiri kindlakstegemise dokumentide alusel. MaaKatS § 17 lg 10 täpsustab, et
-i §-s 15 sätestatud piiri kindlakstegemise korral määrab katastripidaja katastriüksuse andmed MaaKatS-i § 16 lõike 7 alusel. MaaKatS-i § 16 lõike 7 kohaselt moodustab katastripidaja katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel. 19. Kaebajad on seisukohal, et antud juhul oleks pidanud piiri kindlaks määramisel kohaldama AÕS § 129 lg 2 teises alternatiivis toodud põhimõtet, et kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Antud kaasuse puhul oleks pidanud vaidlusalusest maast pool arvama kaebajatele kuuluva kinnisasja ja pool Xxxx tn 5 kinnisasja koosseisu. Eksitav on ka kaebajate käsitlus, justkui AÕS-i § 129 lõikest 3 lähtuvalt peaks piiri määrama eelkõige kinnisasja suurust arvestades. Kaebajad on seisukohal, et maamõõtja ja Maa-amet on piiride määramisel võtnud aluseks valduse ulatuse, kuid Xxxx tn 5 kinnisasja omanik valdab ebaseaduslikult osa Xxxx tn 7 kinnisasjast.
§ 10
lõike 5 kohaselt määratakse mh kinnisasjade vahelised piirid looduses maakorraldustoimingute läbiviimisega, mille tulemusel vormistatakse katastritoimik. AÕS-i § 128 lõike 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras.
§ 15
lõike 1 kohaselt teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlaks maakorralduse läbiviija, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb. Vastavalt
§ 15
lõikele 3 tuleb maamõõtjal piiri asukoha kindlaks tegemisel lähtuda esmajoones kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Alles juhul, kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt. Kuna maamõõtjal olid vajalikud andmed olemas ja oli võimalus määrata piir kindlaks olemasolevatele dokumentidele ja andmetele tuginedes. Piiri kindlaks tegemise menetluses kohaldatakse esmalt ja eelkõige
§ 15kui valdkonna erinormi.
Alles seejärel, kui seda normi kohaldada ei ole võimalik, kohaldub AÕS § 129 lg-s 2 sisalduv erandlik regulatsioon. 20. Piiride kindlakstegemine on lihtne maakorraldustoiming. Toimingu suhtes on seadusega otsesõnu välistatud AÕS-s sätestatud omandiõiguse üle andmise regulatsiooni kohaldamine: maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses (
§ 2lõige 5).
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu seletuskirja lk-l 70 selgitatakse
§ 15
lõike 5 alusel piiride kindlaks tegemise olemust ja vajadust järgmiselt: „Maareformi läbiviimisel on erineval ajal kasutatud erinevaid katastriüksuste moodustamise viise ja maamõõtjate mõõdistamistööde kvaliteet on olnud erinev. Samuti on olnud aluskaardid erineva täpsusega. Nende ajalooliste tegurite koosmõjul on tekkinud ja uute täpsemate mõõdistamistulemuste katastrisse kandmisel ilmnenud, et katastris esineb vastuolulisi piiriandmeid. Riigi põhiregistri andmed aga peavad olema usaldusväärsed. Selleks, et viia riiklike registrite andmed tegeliku olukorraga vastavusse, on otstarbekas kasutada haldusmenetluse võimalusi. Kui kinnisasjade omanikud piiride kindlakstegemise käigus kokkulepet ei saavuta või kui mõni puudutatud kinnisasjaomanik ei nõustu maakorralduse läbiviija poolt kindlaks tehtud 6
(9)piiri asukohaga, on maakatastripidajal õigus otsustada piiri asukoht. Seetõttu on seadust täiendatud selliselt, et kui piir on juba kindlaks tehtud, kuid kui mõni kinnisasjaomanik ei nõustu piiri asukohaga, teeb katastripidaja otsuse kinnisasja piiri asukoha kohta. Piiride kindlakstegemise toimingu ja läbiviidava haldusmenetluse tulemuste põhjal teeb maakatastripidaja kaalutlusõigusel põhineva otsuse, mis toimetatakse kätte puudutatud kinnisasjade omanikele. Tegemist on haldusotsusega, millele kohalduvad kõik haldusmenetluse üldised põhimõtted (selgitamiskohustus, menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine, haldusakti teatavakstegemine, vaidemenetlus). Pärast katastrikande tegemist esitab katastripidaja kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse. Selliselt on võimalik lõpule viia piiride kindlakstegemise menetlus nii, et mõlemas riiklikus registris oleksid identsed ja õiged andmed.“.
- Kaebajate käsitlus neile kuuluva kinnisasja pindala vähenemisest on ekslik, kuna piiride kindlakstegemise puhul kinnisasjade pindalad ei suurene ega vähene, vaid täpsustuvad. Kuna eelnevalt ei ole kinnisasjade ruumiline ulatus teada, siis ei ole võimalik hinnata, kas ühe kinnisasja koosseisust anti teise kinnisaja koosseisu maad üle või mitte. Piiriandmete ebaselguse või piirivaidluse puhul ei ole välistatud ka kokkuleppe tegemine ning katastriüksuste piiride määramine vastavalt kokkuleppele. Kokkuleppe mitte saavutamise korral teeb maamõõtja kindlaks piiride asukoha maastikul ning katastripidaja teeb maamõõtja toimiku alusel haldusotsuse. Käesolevas asjas vastustaja toimis selliselt. Kinnistusraamatus olev kinnisasja pindala on üksnes informatiivse tähendusega, mistõttu kaebajate väide kinnisasja pindala väidetava vähenemise kohta ei ole asjakohane.
- Xxxx tn 5 ja 7 katastriüksused esmamoodustati ja registreeriti maakatastris plaani- või kaardimaterjali alusel, mis on ebatäpne moodustamisviis. Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamisel moodustatakse katastriüksus, s.t määratakse maaüksuse piirid ja pindala kindlaks plaani- või kaardimaterjali alusel ning looduses piiride ega situatsiooni mõõdistamist ei toimu.
- Maareformi eesmärk ei olnud jätta osa ehitisest naaberkatastriüksuse maa-alale, vaid anda ehitise omanikule õigus saada ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa omanikuks ning antud juhul toimus see maa ostueesõigusega erastamise teel. Kõik katastriüksuste piiril olevad hooned olid olemas juba maa erastamise ajal ning on kantud katastriüksuste plaanidele.
- Kuigi alguses oli volitus maakorraldustööde tegemiseks antud OÜ-le Klines, ei mõjutanud see maakorraldaja tegevuse õiguspärasust. Alates 01.07.2018 on maakorraldustööde tegemise ja katastrimõõdistamise õigus on maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval füüsilisel isikul ja katastripidajal (MaaKatS § 161).
- Külgnevate Xxxx tänava ja Okka tänav L1 katastriüksuste puhul ei olnud piiride kindlakstegemise maakorraldustoimingu läbiviimise ajahetkel maareformi toiminguid lõpule viidud, seega ei olnud Xxxx tänava ja Okka tänav L1 kinnisasju veel olemas, mistõttu ei olnud olemas ka nimetatud kinnisasjade omanikke, keda piiride kindlakstegemise toimingusse kaasata. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Xxxx tn 5 ja 7 katastriüksused esmamoodustati ja registreeriti maakatastris plaani- või kaardimaterjali alusel. Sellisel juhul looduses piiride ega situatsiooni mõõdistamist ei toimu. 7
(9)- Maamõõtja teostas Xxxx tn 5 kinnistul ülemõõdistamise, mille käigus viis läbi looduses piiride kindlakstegemise toimingu. Piiride kindlakstegemise vajadus ilmnes, kui selgus, et situatsioon katastriüksuse plaanil ja looduses on vastuolus ega sobi tegeliku väljakujunenud maakasutusega. Nimelt Xxxx tn 5 katastriüksuse plaanil on näidatud, et moodustatava maaüksuse piir on piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahelisel piirilõigul sirgjooneline ega läbi piirijoone vahetus läheduses paiknevaid ehitisi (26.05.2022 korralduse lisa 3). Arvestades aga looduses olevat situatsiooni ja ehitiste asukohti, ei saa Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnisasjade vaheline piir piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahel kulgeda sirgjooneliselt piiripunktist piiripunkti, kuna sellisel juhul lõikaks piir kuni 0,9 m ulatuses Xxxx tn 5 kinnisasja koosseisu kuuluvat ehitist.
- Maamõõtja koostas piiriprotokolli 18.10.2020, kuid kaebajad ei allkirjastanud seda. Maamõõtja paigaldas 24.05.2020 piirimärgid ja sellest võtsid osa Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnistute omanikud (26.05.2022 korralduse lisa 1). Maamõõtja tegevust kontrollis Maa-ameti katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakond 13.01.2021 teostatud välimõõdistuse alusel. Tegeliku olukorra väljaselgitamiseks mõõdistati Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnisasjadel paiknevaid ehitisi, et võrrelda katastriüksuse plaanilt mõõdetud ehitiste kaugust Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 katastriüksuste vahelisest piirist. Selle tulemusel tuvastati, et Xxxx tn 7 kinnisasja katastriüksuse graafilises osas moonutuse: koordinaatide ristide vahe ei ole täpselt 10 cm, vaid on ida-lääne suunas alla 9,9 cm. Nimetatud plaani graafilises osas näidatud piiripunktide nr 2RJ535- 1RJ535 vaheliseks joonepikkuseks on 81,56 m, kuid piiripunktide ja piiriandmete tabelis on sama piirilõigu joonepikkus 75,03 m. Xxxx tn 7 katastriüksuse plaanil esitatud koordinaatide järgi arvutades on nimetatud piirilõigu pikkuseks 75,03 m. Maakatastris registreeritud Xxxx tn 5 katastriüksuse plaanil on näidatud piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vaheliseks joonepikkuseks 75,03 m, seega on külgnevate Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 katastriüksuste plaanid omavahel kooskõlas. Samuti kinnitas mõõdistus, et maamõõtja ei olnud piirilõigu 4-5-6-7 määramisel eksinud. Maamõõtja on piiritähiste nr 5 ja 6 paigaldamisel arvestanud, et sellel piirilõigul ei lõikaks piirijoon Xxxx tn 5 ega Xxxx tn 7 kinnisasjadel asuvate ehitiste seinasid. Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 ehitiste seinte vahe on ligikaudu 0,2 m, sealjuures mõlema hoone katuse räästad ulatuvad üle ehitise seina ning on omavahel kattuvuses.
- Seega on maamõõtja teostanud piiride kindlakstegemise toimingu, mille õigsust on vastustaja kontrollinud. Kinnisasjade vahelise piiri asukoha teeb kindlaks maakorralduse läbiviija, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb (
§ 15lg 1).
Vajadus kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlakstegemiseks lähtus Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnistute omanike vahelisest vaidlusest piiri asukoha üle. Maakorralduse läbiviija teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt (
§ 15lg 3).
Nagu nähtub piiriprotokollist, oli maakorralduse läbiviijal võimalik piiri asukoht kindlaks teha piirimärkide alusel. Seega puudus vajadus AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 rakendamiseks. Järelikult on vastustaja põhjendatult leidnud, et
§ 15lg 3 on erinorm AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 suhtes. 8
(9)31. Kaebajatel oli ja on senini võimalik jõuda kokkuleppele Xxxx tn 5 omanikuga piiri asukoha suhtes. Kuna aga haldusmenetluse ajal sellist kokkulepet ei saavutatud, siis pidi vastustaja kinnisasjade piiri asukoha määrama kindlaks haldusaktiga (
§ 15lg 5).
Selliselt vastustaja 26.05.2022 korraldust andes toimis. Piiride kindlaksmääramise tulemusel täpsustusid Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnistute pindalad. Kaebajatel ei saanud olla õiguspärast ootust, et nende kinnistu pindala, mis tehti kindlaks ilma looduses mõõtmisi tegemata, ei või muutuda. Vastustaja poolt kinnistute piiride kindlaksmääramisega ei rikutud kaebajate omandiõigust.
- Kaebajate etteheited maamõõtja tegevuse õiguspärasusele on põhjendamatud. Puudub vaidlus, et maamõõtjal oli maakorraldustööde tegemise ajal olemas vajalik litsents (MaaKatS 161 lg 1). Samuti on vastustaja selgitanud, miks külgnevate Xxxx tänava ja Okka tänav L1 katastriüksuste omanikke ei saanud maakorraldustoimingusse kaasata.
- Järelikult on tegemist õiguspärase haldusaktiga, mille tühistamiseks puudub alus.
- Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebajate kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 9
(9)