1-18-5097/164

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teine määruskaebemenetluse pool Tartu Ringkonnakohus 24. aprill 2024 1-18-5097 Mario Truu, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Stanislav Ivanov (isikukood 38306162720) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu 3. aprilli 2024. a määrus Stanislav Ivanov Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus Tartu Maakohtu 3. aprilli 2024. a määrusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või Stanislav Ivanovi advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 1. Kolleegium leiab, et Stanislav Ivanovi määruskaebus (sh selle lisa) on ilmselgelt põhjendamatu. Seepärast jääb see kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et

1. a)kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist),
2. b)ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning
3. c)ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 16.12.2022, 1-22-510/38, p-d 8–13). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused praegu täidetud. Seda leides juhindub ringkonnakohus KrMS § 145 lg-test 2–4 ja Riigikohtu määruse nr 1-22-510/38 p-dest 15–18, jättes senise menetluse kokkuvõte esitamata ja märkides järgmist. 2. Karistusseadustiku § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku kaalutlusruumi (RKKK 12.09.2022, 1-152671/174, p 12 koos viitega). Vaidlustatud määrusest ei nähtu S. Ivanovi vabastamata jätmise otsustamisel kaalutlusvigu. Maakohus arvestas kaaluandvate asjaoludega, millele S. Ivanov määruskaebuses tugineb ja mis kõnelevad mõnel määral tema vabastamise kasuks (nt elu- ja töökohaga seonduv, täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine, probleemid alkoholi tarvitamisega ja võimalused seda kontrollida, S. Ivanovi käitumine vangistuses ning võimalust allutada teda kriminaalhooldusele). Samas kätkeb maakohtu määrus ka asjakohaseid ja nõustumisväärseid kaalutlusi, miks on vaatamata S. Ivanovi õiguskuulekale käitumisele vangistuses ja täitmiskavas seatud eesmärkide täitmisele tema vabastamine hetkel ennatlik. Maakohus põhjendas seda muu hulgas sellega, et S. Ivanovil puudub kindel ja kontrollitud elukoht. Samuti pole tal kindlat töökohta, mis on tema majanduslikku olukorda (võrdlemisi suured võlgnevused ja kesine toimetulekuoskus) arvestades oluline. S. Ivanovi lähedased on loobunud teda toetamast. Kohus tugines ka S. Ivanovi varasemale elukäigule ja kuriteo toimepanemise asjaoludele. Sealhulgas võttis kohus kehtivat Riigikohtu praktikat järgides arvesse nii kehtivaid kui ka kustunud karistusi (vt RKKK 15.02.2023, 1-15-1446/76, p-d 9 jj), märkides, et S. Ivanovi on kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral, vangistuses viibib ta kuuendat korda, kehtivaid kriminaalkaristusi on neli. Kuritegude vägivaldsusaste on aja jooksul suurenenud ja uusi kuritegusid soodustab muu hulgas alkoholi tarvitamine. Viimase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes, kui põhjustas elukaaslasele eluohtliku tervisekahjustuse. Eriti tähelepanuväärne on see, et S. Ivanov keeldus kuriteo toimepanemise järel kannatanu palvetele vaatamata abi kutsumast ja jättis kannatanu olukorda, kus ta polnud suuteline seda ise tegema. S. Ivanovi varasem elukäik ei soosi tema allutamist ka kriminaalhooldusele. Teda on varem kriminaalhooldusele allutatud kaheksal korral, millest kolmel korral pani ta katseajal toime uue kuriteo ja kolmel korral pöörati karistus täitmisele. Maakohus pidas oluliseks sedagi, et käsilolevas kriminaalasjas on S. Ivanov juba korra vabastatud enne tähtaega vangistuse kandmisest, kuid mitme olulise rikkumise (nt alkoholi tarvitamise keelu rikkumise) tõttu pöörati karistus täitmisele. Kokkuvõttes sisaldab vaidlustatud määrus selget ja ammendavat põhjendust S. Ivanovi vabastamata jätmise kohta, millega on ühtlasi kummutatud määruskaebuse väited. Lisaks eelnevale ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest KrMS § 340 lg 1 järgi. 3. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka määruskaebemenetluses (vt nt RKKK 30.01.2020, 1-15-330/45, p 10), jätab Tartu Ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel S. Ivanovi määruskaebuse Tartu Maakohtu 3. aprilli 2024. a määrusele läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2