lg 1 ja
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav Roman Rajevski (isikukood: 39103125721; elukoht: x.xxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxx xx, xxxxxxxxxxx , juhataja; karistatus: varem kohtulikult karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Roman Rajevski süüdi karistusseadustiku (
) § 121 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 800 (kaheksasada) eurot. Tunnistada Roman Rajevski süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 1248 (üks tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) eurot.
kuni 11.03.2024.a. s.o 2 päeva karistusaja hulka, millele vastavalt
Kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda Roman Rajevskil rahaline karistus 74 päevamäära s.o 1154,40 eurot.
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Roman Rajevskile liitkaristuseks rahaline karistus 1954 (üks tuhat üheksasada viiskümmend neli) eurot 40 senti.
lg 1 alusel määrata Roman Rajevskile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 1 (ühe) aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise rahalise karistuse osa 162,87 eurot tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99924400001194 ning selgituse “Roman Rajevski, otsus nr 1-24-1880, rahaline karistus“.
lg 1 p 1 järgi võtta Roman Rajevskilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.
kella 23. 30 paiku viibides xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xx asuva Voorimehe pubi ees tänaval, sõnavahetusest tekkinud tüli käigus lõi S.Vt rusikaga mitmel korral näkku ja jalgadega kehapiirkonda. Kirjeldatud teoga põhjustas Roman Rajevski kannatanule S.Vle füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o kinnise ninaluu murru, pea pindmised vigastused ja rindkere hulgi vigastused. 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis
kella 04:09 paiku juhtis Valga linnas J. Kuperjanovi tänaval mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,85 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,07 mg/l, lugeda lõplikuks mõõtetulemuseks 0,78 mg/l. Oma teoga rikkus Roman Rajevski Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
800 eurot (päevamäär a`10 eurot).
1248 eurot (päevamäär a` 15,6 eurot).
kuni 11.03.2024.a. s.o. 2 päeva karistusaja hulka, millele vastavalt
Kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda seega rahaline karistus 74 päevamäära s.o. 1154,40 eurot.
lg 1 alusel mõista Roman Rajevskile liitkaristuseks 1954,40 eurot üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul. Tulenevalt
lg 1 p 1 võtta Roman Rajevskilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud 3 kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
lg 3 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Sergejs Vlasovs on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 567 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Roman Rajevskilt 567 eurot Sergejs Vlasovsi kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Roman Rajevski kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 183 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1413 eurot: sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi tasu 183 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Roman Rajevski on kahtlustatavana kinni peetud 10.03.2024.a. kuni 11.03.2024.a, seega on Roman Rajevski viibinud eelvangistuses 2 päeva.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. 4 Kriminaalasja juures olev asitõend 1 DVD plaat salvestusega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.