← Eesti

2-22-15776/20

Obsah (10)§ 230§ 229§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 218§ 177§ 434

2-22-15776 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 16. mai 2023 kell 16.30 Tsiviilasja number 2-22-15776 Tsiviilasi Taastuvenergia OÜ

) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 230

lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja on tööd üle andnud ja käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama, et pooled ei ole hageja tehtud tööde ees tähas tasumises kokku leppinnud ning et poolte tegelikuks tahteks oli tasu asemel kostja kinnistule varem raamidele paigaldatud paneelide hagejale loovutamisega tasaarvestamine. Millised tõendeid selleks esitada, oli kostja enda otsustada.

  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 tulenevalt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti ja sama paragrahvi lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Nende sätete alusel leiab kohus, et kostja poolt vastuseks hageja paigaldamis- ja hinnapakkumistele 22.04.2022e kolmel korral väljendatud sõnad „plaan väga hea“, “Kaunis“ ja „Super“ kujutavad ennast tahteavaldused (aktseptid), milledega kostja on kinnitanud hageja poolt tehtud pakkumiste, sh koguse ja hinna, sobivust. Kostja väljendatut teisiti ei ole võimalik tõlgendada, sest pakkumusega mittenõustumist kostja väljendatud sõnadega ei ole võimalik väljendada. Kui hageja pakkumised ei olnud kostjale vastuvõetavad, siis kostja mittenõustumine pidi seisnema selges väljendumises, millega kostja selgelt keelduks hageja pakkumiste vastuvõtmisest. Kuna kostja ei ole seda teinud, siis leiab kohus, et pooled on saavutatud kokkuleppe olemasoleva, so varem maapinnale paigaldatud elektrijaama asemele maja katusele uue, iseisesva ja võimsama päikeseelektrijaama ehitamises.
  2. VÕS § 28 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Hageja on äriühing. Seega sõlmis hageja kostjaga tasulise lepingu. Pooled on saavutanud kokkuleppe uue elektrijaama hinnas ja tasus (paigaldamise kuludes). Väidetud ei ole, et kostja keelas hagejal objektile (kostja kinnistule) sisenemist või et kostja keelas päikeseenergia paneelide paigaldamist. Kostja on lubanud hageja töötajad objektile ja on lasknud hagejal kokkulepitud tööd teha.

§ 229

lg 2 esimeses lause alusel tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus on kostja vande all ära kuulanud. Kostja vande all antud seletuse kohaselt sai tema maa peale jaam tööle detsembris 2020. Maja ehitama hakkas kostja 2021.a ja kui 2021.a 9

(12)2-22-15776 suvel oli katus peal, palus kostja hagejal panna maa peal olevad paneelid maja katusele, kuid U. U. pakkus teisi paneele. Maal olevad paneelid pidi ta ära viima, et tal olemas huviline (t. lk. 84-85). Hageja tunnistajana üle kuulatud U. U. ütluste järgi esimesel korral ostis paneelid Eleman OÜ, mitte kostja. Mõlemal korral oli ette nähtud tasustamine nii töö kui paneelide eest. Teist korda tegid hinnapakkumise, sest katusele minevaid paneele oli rohkem ja olid võimsamad. Hageja ise ei osta kunagi vanu paneele tagasi. Kuna taheti võimsust suurendada, siis seda ülesannet sai lahendada ainult uute paneelidega (t.lk. 85 pöördel - 88). Kohus ei nõustu kostja väidetega tasu maksmise asemel vanade paneelide hagejale üleandmises kokkuleppimise kohta. Pooled ei ole saavutatud kokkulepet tasu mitte maksmises ehk tasu eest vana elektrijaama (paneelide) loovutamises ega vana elektrijaama hinnas. Hageja ei ole pakkumistes möönnud, et tasumise asemel võib kostja hagejale loovutada vanad päikesepaneeliid.
  1. Lisaks eeltoodule kuni maapinnale paigaldatud elektrijaama demonteerimiseni oli kostja üheaegselt kahe elektrijaama valdaja. Uue elektrijaama valduse teisiti kui uue rajatava jaama omandamise kaudu saamises ei ole kokku lepitud. Kostja väiteid uskudes, pidid pooled kuni vana päikesejaama demonteerimiseni leppima ka uue jaama kasutamise tasus. Seda ei ole kokku lepitud, mis samuti kinnitab, et hageja ei ole avaldanud tahet uue elektrijaama müümise ja ehitamise eest tasuna maapinnale paigaldatud vana jaama tagasisaamiseks. Kostja ei ole ka väitnud, et maapinnale paigaldatud elektrijaama jääkväärtus on hageja ehitatud uue elektrijaama eest nõutava tasu suurusega võrdne. Menetluses ja kohtuistungil on selgunud, et kostja kinnistu maapinnale paigaldatud (praeguseks demonteeritud) elektrijaama omandiõigus kuulub Eleman OÜ-le, kes on selle eest hagejale tasunud ja kes käesolevas menetluses menetlusosaline ei ole. Seega ei ole kostjal võimalik ka kolmanda isiku eest vastuväiteid esitada. Hageja esitatud tõendi kohaselt maapinnale paigaldatud paneelid on toodud tagasi kostja kinnistule (t.lk. 62). Kostja on kinnitanud kasti tema kinnistul asumist, kuid väidab, et ei tea, mis kasti sees on.
  2. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kostja on jätnud temale müüdud päikesepaneelide, nende paigaldamise ja energiajaama ehitamise eest tasumata, mistõttu hagi tuleb rahuldada 31.05.2022 esitatud arves toodud põhisummas 11 207.64 eurot.
  3. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud ega viivise määras kokku leppinud. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on tööd üle andnud 13.05.2022 vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (allkirjastatud lepingupoolte poolt digitaalselt 15 ja 18 mail 2023) ja on esitanud arve 31.05.2022 tasumise tähtajaga 10.06.
  4. Kohus leiab, et hageja on määranud arve tasumiseks mõistliku aja. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates arve tasumiseks määratud päevale järgnevast päevast, s.o alates 11.06.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni (16.05.2023) summas 939.60 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/debt) ja edasi alates 17.05.2023 kuni põhinõude 11 207.64 tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras 10
(12)2-22-15776 Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine
  1. Hageja kahju tõendamiseks on lisanud hagile 31.08.2022 arve selgitusega võlgnevus (M. P.) 1 103.81 eurot ja 30.10.2022 arve selgitusega samuti võlgnevus (M. P.) 806.40 eurot (t.lk. 27, 28), kuid hagiavalduses nõuab hageja kostjalt kahjuna 499.34 eurot väljamõistmist.
  2. Riigikohus on lahendi 2-16-8751 punktis 28 selgitanud, et kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.
  3. Hageja on päikesepaneelide müügi – ja päikesejaamade ehitamise tegevusaladel tegutsev äriühing. Taastuvenergia valdkonnas 18 aastase praktilise kogemusega (t.lk. 108) tegutseva hageja kohustuseks on ka tehingute tegemine viisil, mis võimalikult ei tekita tehtavate tehingutega vaidlused tulevikus. Seega pidi hageja ka võimalikult ette valmistama kirjalikud ostu-müügi ning töövõtulepingud päikesepaneelide müügi ja päikeseelektrijaama ehitamise kohta. Selle tegemisel ei oleks poolte vahel ka tekkinud vaidlused, millised käesolevas asjas tekkinud. Hageja oli teadlik sellest, et kostja ei kavatse kohustused rahas täita, sest kostja on arvamusel, et tema tasumise kohustus pidi lõppema vanade päikesepaneelide loovutamisega. Sellises olukorras ei olnud hagejal ühtegi mõisliku põhjendust, miks hageja ei saanud oma õiguste kaitsmiseks ilma kohtuväliselt nõude esitamata otse kohtusse pöörduda. Hageja üritab sellise käitumisega nõuda kostjalt kahju, mille oleks saanud vältida, esitades hagi ilma kostjaga kohtuvälist kompromissi otsimata. Seega maakohtu arvates puudub alus 499.34 eurot hageja põhjendatud kahjuks lugemiseks ja selles ulatuses hagi rahuldamiseks. Kohus jätab hagi kahju 499.34 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud 52.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi lepingutasu väljamõistmise osas rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 53. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 54.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§ 218lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on 11

(12)2-22-15776 20.10.2022 esitanud hagiavalduse, 19.12.2022 seisukoha kostja vastusele, 30.03.2023 täiendava seisukoha, 17.04.2023 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja ja on osalenud 13.03.2023 toimunud kohtuistungil, mis kestis 1 tund ja 39 min ehk 1.66 tundi. 55. Käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega. Kohus leiab, et hageja esindajal kulus dokumentide analüüsimiseks, esindatavaga suhtlemiseks asjaolude väljaselgitamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja istungil osalemiseks kokku 8,66 tundi, sh hagiavalduse koostamiseks 2 tundi (sh õiguslik analüüs), seisukohtade ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 4,5 tundi (3 x 1,5 tundi), istungiks ettevalmistamiseks 0,5 tundi ning kohtuistungil osalemiseks 1,66 tundi. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 140 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu arvates on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus mõistlik.

§ 174

lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole seda kinnitanud. Eeltoodu põhjal kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja õigusabi kulude suuruseks 1 212.40 eurot (140 eurot x 8.66 tundi), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja nõuab kostjalt kilometraaži alusel kohtuistungile ilmumise 256 km eest hinnaga 0.3 eurot/km sõidukulu hüvitamist summas 73.80 eurot, millega kohus ei nõustu. Kohtu arvates mõistlikuks kuluks saab pidada keskmise bussipileti hinna hüvitamist suunal Tartu-RakvereTartu kokku 20 eurot (2 x 10 eurot) (vt www.tpilet.ee). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 910 eurot. Selles suuruses pidi hageja riigilõivu tasuma ka hagi hinnalt 12 549.64 eurot, so: 11 207.64 eurot põhinõue; 321.80 eurot hagis arvestatud viivis; 1020.20 eurot viivis ühe aasta eest. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku menetluskulud 2 142.40 eurot (1 212.40 + 20 + 910 ) 56.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 57. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu

  1. mai
  2. a otsus. Riigikohtu 13.05.2024 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 16.05.2023 kohtuotsus 2-22-15776 jõustus osaliselt 13.05.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.