KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2024.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on Luminor Bank AS hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kostjale A. T. olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 23.02.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 08.03.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
2. Vastavalt 01.02.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus kohustas 01.02.2024 määrusega hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
3. Hageja poolt hagiavalduses, 09.02.2024 ja 22.03.2024 seisukohas esitatud andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt kontrollis Luminor Bank AS kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse laenutaotluses esitatud andmeid (laenu eesmärk eluaseme renoveerimine või soetamine, töötab tähtajatu töölepingu alusel, netopalk 1850 eurot, puuduvad rahalised kohustused ja ülalpeetavad). Kostja esitas hagejale ka konto väljavõtte, mille osas hageja analüüsis sissetulekuid ja väljaminekuid (dtl 70-74). Hageja tuvastas, et kostja igakuise töötasu suuruseks oli 1850 eurot ning kostjal ei olnud muid varalisi püsikohustusi krediidiandjate ees (nt laenud, liisingud). Hageja arvestas kostja igakuisteks elamiskuludeks 565 eurot (dtl 75), analüüsides ka 750 eurot 2 (dtl 76). Vastavalt eeltoodule moodustas kostja kohustuste (kuumakse) ja sissetuleku vahe 14% (259 / 1850), mis oli sobilik ning kostja likviidsus oli positiivne, s.o sissetuleku, igakuiste elamiskulude ja kohustuse kuumakse vahe oli 1026 eurot (1850-565-295) (dtl 40). Lisaks oli kostja taotletud laen fikseeritud intressimääraga, mistõttu ei saanud laenu nõuetekohasel täitmisel rahalised kohustused suureneda ka väliste faktorite tõttu (nt EURIBOR).
4. Samuti on hageja esitanud kostjale laenusaaja meelespea, sidevahendi abil sõlmitud lepingute eelinfo ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 10-24), mille kostja on kätte saanud ning digitaalselt kinnitanud.
5. Hageja poolt esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma laenumaksetena 14% oma igakuisest sissetulekust.
6. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 1260 eurot ning dokumendi tõlkimise kulu summas 140 eurot (lisandub käibemaks). Hageja kasutab käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit ning ta saab arvata menetluskuludelt tasutud sisendkäibemaksu KMS § 33 lg 1 alusel maha osaliselt, s.o 53% ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludelt arvestatav käibemaks osas, mida hageja maha arvata ei saa, s.o 47% ulatuses kogu sisendkäibemaksu summalt 30,80 eurot, s.o 14,48 eurot (30,80 x 47%).
7. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 1260 eurot. Lisaks on kohtu hinnangul põhjendatud hageja kulud dokumendi tõlkimiseks summas 140 eurot, koos käibemaksuga 154,48 eurot.

1. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1414,48 eurot (1260 + 154,48). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1414,48 eurot.
2. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 12.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3