Obsah (8)

§ 79§ 88§ 86§ 109§ 95§ 105§ 97§ 107

2-23-1144 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2023, Narva Tsiviilasja number 2-23-1144 Tsiviilasi

§ 79. Tööleping lõpetati 31.12.2022.

13.12.2022 toimus vestlus hageja katseaja kohta, mille raames arutati hageja töös esinenud probleemseid kohti. Töölepingu lõpetamist vestluse käigus ei arutatud. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Töölepingut ei lõpetatud poolte kokkuleppel, kuna hageja ei olnud töölepingu lõpetamisega nõus, puudub hageja allkiri ja nõusolek töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Töölepingu lõpetamine toimus pärast katseaja möödumist. Hageja palub mõista välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötasu septembris 2022 oli 1660,64 eurot; oktoobris 2022 1505,32 eurot; novembris 2022 1284,63 eurot; detsembris 2022 1350 eurot. Kokku: 5 800,59 eurot, keskmine töötasu on 1 450,15 eurot, hüvitise suurus kokku 4 350,45 eurot. 2. Orienteeruvalt 28.12.2022.a. hageja sai sõnumi EMTA töötamise registrist, et tema tööleping lõpetati

§ 79alusel.

Seejärel hageja otsustas pöörduda kohtu poole töölepingu lõpetamise aluse vaidlustamiseks ning 30.01.2023 sai ta uue teatise, et töölepingu lõpetamise alus oli muudetud

§ 88lg 1 p-ks 1.

Hageja leiab, et paralleelselt ei saanud eksisteerida mitu erinevat töölepingu lõpetamise alust. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule tõendid selle kohta, et lõplik palgaarvestus tehti juba 2022 lõpus ja 30.12.2022 sai hageja lõpparve. Hageja õpetas matemaatikat klassides 7b, 7c, 8b ja 8t ning alates jaanuarist 2023 oli juba kinnitatud uus õppeplaan, millest tulenevalt matemaatikat (lühend: MAT) hakkasid hageja asemel õpetama teised õpetajad (S, K, K). Õppeplaan hakkas kehtima alates 09.01.

2. Kooli juhtkond ütles, et hageja töötab koolis kuni aasta lõpuni. Kõik asjaolud nagu lõpparve tasumine, töötamise registris kande tegemine räägivad selle kasuks, et kostja otsustas töötajast lahti saada. Alates jaanuari algusest hagejal polnud võimalust siseneda ekooli, sest kool ilmselt kustutas või piiras liigipääsu sinna.
3. Vastuseks kohtu järelepärimisele on hageja täpsustanud, et töölepingu lõpetamist kinnitab kostja esindaja A U kiri (06.02.2023), milles ta selgitab: „Tööleping nr 20 sõlmitud 19.08.2022.a. on lõpetatud töötaja huve silmas pidades. Töölepingu lõpetamise aluseks on töötaja katseajal (19.08- 19.12.2022) peetud katseaja lõpu vestlus 13.12.
4. Kokkulepe lahkumise kohta sõlmitud suuliselt 13.12.2022 katseaja lõpuvestluse järel. Vastuväiteid töölepingu lõpetamise kohta töötaja ei esitanud 13.12.2022 vestlusel." Sellest tulenevalt kostja teavitas hagejat sellest, et tööleping on lõpetatud ja teisel viisil sellist teavitust tõlgendada võimalik ei ole. 2/5 2-23-1144 Kostja seisukoht
5. Tallinna Mahtra Põhikool sõlmis hagejaga 26.08.2022 tähtajalise (kuni 22.06.2023) töölepingu nr 20 põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 7 alusel. Töölepingu kohaselt asus Jaroslav Tšekolovets tööle alates 19.08.2022 õpetajana. Lisaks lepiti kokku, et hageja suhtes kohaldatakse nelja kuulist katseaega ning töötasuks on 1200 eurot (bruto) kuus. Hageja ja kostja sõlmisid 27.10.2022 täiendava kokkuleppe töölepingu juurde, mille kohaselt hageja täidab perioodil 01.09 - 31.12.2022 täiendavaid tööülesandeid, mille eest makstakse täiendavat töötasu. Hagejaga viidi läbi 13.12.2022 katseaja lõpuvestlus, mille protokollis tõdeti, et hagejal puuduvad teoreetilised teadmised ja praktilised oskused klassiga koostöiseks õppekava omandamiseks, samme olukorra parandamiseks ei ole ette võetud ning hageja katseaega ei läbinud. Hoolimata eeltoodust edastas kool 23.12.2022 ekirjaga hagejale allkirjastamiseks omalt poolt allkirjastatud projekti töölepingu lõpetamisest poolte kokkuleppel selliselt, et töölepingu lõpetamise päevaks on 31.12.
6. Hagejal paluti see allkirjastatult tagasi saata. Kuna hageja kostja 23.12.2022 e-kirjale ei vastanud, saatis kool 30.12.2022 uue e-kirja paludes töölepingu lõpetamise allkirjastada. Hageja vastas kostja 30.12.2022 e-kirjale samal päeval e-kirjaga, milles teatas, et talle on saadetud allkirjastamiseks töölepingu lõpetamine kokkuleppel, kuid ta ei ole nõus sellele dokumendile alla kirjutama märkides seejuures „Seega ootan teie vallandamise korraldust koos konkreetse põhjusega, et saaksin selle otsuse edasi kaevata.“
7. Kostja on seisukohal, et vaidlusalune tööleping ei ole lõppenud kummalgi hageja poolt välja toodud alusel. Vaidlust ei saa olla selles, et kostja pidas 13.12.2022 hagejaga katseaja lõppvestluse ja selle vestluse protokollist nähtub, et on jõutud järeldusele, et hageja katseaega ei läbinud. Samas ei nähtu lõppvestluse protokollist, et kostja oleks hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud. Lõppvestlus ega selle käiku kajastav protokoll ei ole võrdsustatav töölepingu ülesütlemise avaldusega

§ 86lg 1 mõistes.

Samuti ei ole vormistatud ühtegi eraldi dokumenti, millest nähtuks hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine katseaja mitterahuldavate tulemuste tõttu. Asjaolusid arvestades ei lugenud ka hageja ise temaga sõlmitud töölepingut lõppenuks katseaja lõpuvestluse, katseaja lõppemise või muu vestluse käigus, sest hageja jätkas koolis töötamist kuni 21.12.

1. See tähendab, et hageja jätkas koolis töötamist pärast katseaja lõpuvestluse läbiviimist ja ka pärast katseaja lõpu tähtpäeva saabumist (19.12.2022).
2. Vaidlust ei ole selles, et hageja kooli edastatud faili „töölepingu lõpetamine“ ei allkirjastanud, mis tähendab, et töölepingut ei lõpetatud poolte kokkuleppel ning töölepingu sõlmimisega kokkulepitud tööalased õigussuhted jäid kestma. Seega tuleb 23.12.2022 ekirja koos lisatud failiga käsitleda üksnes ettepanekuna töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Juhul kui hageja oleks talle edastatud töölepingu lõpetamise ettepaneku allkirjastanud, siis oleks tegemist töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel. Olukorras kui hageja sellega ei nõustunud, siis ei saa pidada töölepingut lõppenuks poolte kokkuleppele ega muul alusel ning töölepingu sõlmimisega kokkulepitud tööalased õigussuhted jäid kestma. Seega töölepingut ei öeldud üles 23.12.
3. Kuivõrd töölepingut ei öeldud üles 23.12.2022, siis ei ole ka kohtul võimalik tunnistata seda töölepingu ülesütlemist tühiseks nagu taotleb hageja hagiavalduse resolutsiooni punktis 1, ega rahuldada hageja

109 lg 1 alusel esitatud hüvitise nõuet. Kostja saatis 31.01.2023 hagejale hoiatuse ja teatas, et tööleping kehtib ja hageja pole haigestunud, seega peab ta 1.02.2023 tööle ilmuma või vastasel korral ütleb kostja temaga sõlmitud lepingu üles. 3/5 2-23-1144 Hageja tööle ei ilmunud ja kostja ütles etteteatamistähtaega järgimata 1.02.2023 üles. lepingu erakorraliselt ning ilma KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust, et: a. 26.08.2022 on poolte vahel sõlmitud tööleping (dtl 42 jj). b. 13.12.2022 toimus hagejaga katseaja lõpuvestlus. c. 23.12.2022 on tööandja esindaja edastanud hagejale e-kirja (dtl 54), mille manuses on tööandja poolt allkirjastatud töölepingu lõpetamise kokkulepe (dtl 7 – 8), korduv kiri on saadetud 30.12.2022 (dtl 55, dtl 5 jj).
3. Pooled vaidlevad selles osas, kas tööandja on töölepingu üles öelnud ja kas töölepingu ülesütlemine oli tühine ja kas hagejal on õigus

§ 109lg 1 sätestatud hüvitisele ning milline peaks olema hüvitise suurus.

11.

§ 95

lg 1-2 kohaselt tuleb tööleping üles öelda ülesütlemisavalduse tegemisega vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ülesütlemist peab põhjendama. Poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel (

§ 79

) ei ole oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse, kuid mõlemad osapooled peavad olema töölepingu lõppemisega nõus ja peavad olema jõudnud kokkuleppele lõpetamisega seotud tingimustes (nt töölepingu lõpetamise kuupäev, võimalike hüvitiste maksmine jms). Käesoleval juhul ei ole tuvastatav, et pooled oleksid sellisele kokkuleppele jõudnud. Vastupidiselt, hageja on tööandjale selgesõnaliselt teatanud, et ta ei ole nõus lepingut kokkuleppel lõpetama ( dtl 57 – 58).

1. Samuti ei too kaasa lepingu ülesütlemist töötamise registri kanded. TÖR-i sisestatud andmed (dtl 85 - 87) on ainult informatiivse iseloomuga kanded riigiasutuste jaoks. Maksukorralduse seaduse § 251 lg 1 kohaselt töötamise register on käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Seda, et registri kanded ei oma õigusliku tähendust ja on informatiivse iseloomuga kirjed suunatud riigiasutustele tõendab ka asjaolu, et need kanded saab muuta ja parandada tööd võimaldava isiku poolt kolme kuu jooksul MKS § 256 lg 1 alusel. See tähendab, et TÖR-kannet ei saa lugeda ülesütlemisavalduseks ega ka poolte kokkuleppeks, sest tegu ei ole töötajale suunatud tahteavaldusega, mis oleks kätte toimetatud.
2. Kohus möönab, et tööandja tegevuses ilmneb ebaloogilisust, nt kasutamata puhkuse hüvitise välja arvutamine ja tasumine detsembris 2022 (dtl 15), kuid samas ei saa seda käsitleda kahepoolse tahteavaldusena, mida saaks pidada lepingu lõpetamise kokkuleppeks. Hageja on viidanud kostja esindaja 06.01.2023 kirjale (dtl 9), milles kostja esindaja selgitab töölepingu lõpetamise tagamaid. Hinnates nimetatud tõendit koos teiste kostja esindaja 4/5 2-23-1144 saadetud dokumentidega, siis saab parimal juhul olla tegemist 23.12.2022 edastatud kostja ettepaneku (dtl 54, dtl 5) selgitusega, kuid mitte poolte kokkuleppega. Samuti ei saa olla tegemist töölepingu ülesütlemise avaldusega

§ 86

alusel, kuna kirja tekstis on selged viited kokkuleppe kohta, mitte aga tööandja ühepoolse avalduse kohta. 14. Riigikohus on 11.06.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14 tehtud lahendis selgitanud, et

§ 105

lg 1 kohase hagi või avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks peab pool, kellele avaldus tehti, esitama üksnes juhul, kui ta on saanud kätte seaduses sätestatud vorminõuetele vastava ülesütlemisavalduse. Olukorras, kus töölepingu ülesütlemise avaldus on töötajale või tööandjale kättetoimetatud muus kui kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (suuliselt), ei pea ta töösuhte jätkumiseks töölepingu ülesütlemist

§ 105lg 1 kohaselt vaidlustama.

Kostja on hagejaga sõlmitud lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelnud 1.02.2023 (

§ 97lg 3) (dtl 62).

15. Kohus selgitab, kuna puudub tahteavaldus töösuhete ülesütlemiseks, puudub ka kohtul võimalus hinnata, kas töölepingu ülesütlemine on tühine või mitte, mistõttu puudub kohtul ka alus töösuhte lõpetamiseks

§ 107

lg 2 alusel ning töölepingu ülesütlemise hüvitise välja mõistmiseks

§ 109lg 1 alusel.

1. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude täies ulatuses rahuldamata.
2. Kohus ei anna eraldi hinnangut hagejale makstud töötasude (dtl 12 – 15) kohta esitatud tõenditele, kuna need ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud (dtl 108), seega kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 5/5