1-23-1152/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-1152 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mario Truu Kriminaalasi Daniil Kulikov süüdistuses KarS § 1573 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2023 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Daniil Kulikovi kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, apellatsioon Prokurör ringkonnaprokurör Liina Pikma Süüdistatav Daniil Kulikov, isikukood: 50005213726, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud vandeadvokaat Arvo Suuban Kaitsja RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. detsembri 2023 otsus jätta sisuliselt muutmata, kuid lisada käesoleva otsusega põhjendused seoses lähenemiskeelu kohaldamisega kannatanu I.L. a osas.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 154 (ükssada viiskümmend neli) eurot 94 senti, sealhulgas käibemaks 27 (kakskümmend seitse) eurot 94 senti, vandeadvokaadile Arvo Suubanile süüdistatav Daniil Kulikovile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
7. Punktis 3 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Daniil Kulikovi kanda. Süüdistatav Daniil Kulikovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
8. Daniil Kulikovile esitati süüdistus KarS § 1573 lg 1 järgi selles, et tema, vaatamata tema ühise kooselu lõppemisele endise elukaaslase I.L. aga, samas omades kontakti isikutega väljaspool vanglat telefonikõnede kaudu, jälgides enda isiklikke motiive ja teades täpselt, et tema endine elukaaslane ei soovi temaga suhelda, otsis korduvalt ning järjepidevalt telefonikõnede kaudu I.L. aga kontakti, kasutades vanglas tema kasutusel olevat abonentnumbrit 84005812, sekkus I.L. a isiklikku ellu, alandades, hirmutades ja häirides teda oluliselt, nimelt: - ajavahemikul
9. augustist 2019 kuni
10. juunini 2020 helistas D. Kulikov süstemaatiliselt ehk 1–5 korda päevas I.L. a isiklikule telefoninumbrile xxxxxx. Kokku tegi ta 37 telefonikõnet. D. Kulikovi tehtavate pidevate alandava ja hirmutava sisuga kõnede tagajärjel oli I.L. sunnitud telefoninumbrit vahetama numbri XXXXXX vastu; - peale seda, kui I.L. vahetas oma abonentnumbri xxxxxx teise vastu, nimelt XXXXXX vastu, millest D. Kulikov ei olnud esialgselt teadlik, hakkas ta otsima I.L. aga kontakti, helistades temal varem kasutusel olevale abonentnumbrile XXX , mis oli kasutamiseks üle antud I.L. a elukaaslasele A.K. ile. Ajavahemikul
11. oktoobrist 2019 kuni
12. jaanuarini 2020, samuti ajavahemikul
13. veebruarist 2020 kuni
14. juulini 2020 D. Kulikov helistas süstemaatiliselt ja korduvalt 1–9 korda päevas I.L. ale kuuluvale ja tema elukaaslase A.K. i kasutusel olevale abonentnumbrile XXX . Eelnimetatud perioodil oli D. Kulikov teostanud kokku 121 telefonikõnet; - ajavahemikul
15. juunist 2020 kuni
16. juulini 2020, teades, et I.L. on A.K. iga lähisuhtes ning lapseootel, samas hankides tema uue telefoninumbri, helistas D. Kulikov I.L. a uuele abonentnumbrile XXXXXX igapäevaselt ning korduvalt, s.o 1–4 korda päevas, eesmärgiga alandada ning hirmutada I.L. at. Nimetatud perioodil tegi D. Kulikov kokku 32 telefonikõnet, mis olid alandava ja hirmutava sisuga. Lisaks kasutas ta I.L. a pereliikmeid alandava ning hirmutava sisuga info edastamiseks. D. Kulikovi helistamise eesmärgiks oli sekkuda I.L. a ja tema uue kaaslase A.K. i suhetesse ning I.L. a eraellu. Kannatanu sõnaselgelt väljendas
17. aasta aprillis ja ka hiljem korduvalt, et selline teguviis on soovimatu ja palus see lõpetada. Sekkumise eesmärgiks oli alati I.L. a alandamine ja hirmutamine ning selle tagajärjel oli I.L. a elu oluliselt häiritud, turvatunne vähenenud ning igapäevaelu toimetused oluliselt raskendatud.
18. Viru Maakohtu
19. detsembri 2023 otsusega karistati D. Kulikovi KarS § 1573 lg 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise Viru Maakohtu
20. juuni 2020 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuud 3 päeva vangistust, ja moodustati D. Kulikovile liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
21. detsember 2023 ning kohaldati D. Kulikovi suhtes käesolevas asjas tõkendit vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni otsuse jõustumiseni. Samuti kohaldati kohtuotsusega KrMS § 310¹ ja võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu tähtajaga 2 aastat alates otsuse jõustumisest, keelates D. Kulikovil lähenemine I.L. ale mitte lähemale kui 50 meetrit, sh tema elukohale aadressil XXX ja keelates temaga igasuguse suhtlemise, sh erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, sh e-posti ja sotsiaalvõrgustike) kaudu. I.L. aga juhuslikul kohtumisel on D. Kulikov kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt 50 m kaugusele.
22. Maakohtu hinnangul on süü tõendamist leidnud. 2 3.
23. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et sideettevõtjalt andmete nõudmise luba ja protokoll on lubamatu tõend, kuna tegu ei ole raske kuriteoga ning neid andmeid oleks saanud nõuda ka Viru Vanglalt. Sideettevõtjalt andmete nõudmise luba on väljastatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri poolt
24. juuli 2020 KrMS § 901 lg 2, § 215 lg 1 alusel.
25. juuli 2020 kehtinud KrMS § 901 lg 2 kohaselt uurimisasutus võib prokuratuuri loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses teha päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäeva täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud. Prokuröri loaga nõuti sideettevõtjalt ESS § 1111 lg-te 2 ja 3 sätestatud andmeid mobiiltelefoni nr xxxxxx ja XXXXXX suhtes ajavahemikus
26. juulist 2019 kuni
27. juulini 2020 ning nr XXX suhtes ajavahemikul
28. oktoobrist 2019 kuni
29. juulini
30. Lisaks on kohtu arvates järgitud ka loa väljastamise ajal kehtinud KrMS § 901 lg 2, mille kohaselt võib päringu teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Kohus ei nõustu antud juhul kaitsjaga, et nimetatud andmed oleks saanud vangla käest. Nimelt on menetleja teinud Viru Vanglale päringu ning saanud
31. juulil 2020 vastuse, et kinnipeetavale kuuluva numbri kõneeristuse saamiseks tuleb pöörduda sideettevõtja poole. Samuti ei nähtu vangla kodukorrast, millele viitas kaitsja, et vangla säilitab ja väljastab kõneeristuse väljavõtet. Seega oli nimetatud tõend kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Kohus märgib siinkohal ka seda, et prokurör andis loa kannatanule kuuluvate abonentnumbrite eristuste väljastamiseks pärast kannatanu avalduse tegemist, seega võib järeldada, et kannatanu oli teadlik ja nõus sellise loa väljastamisega kriminaalmenetluse huvides. Antud juhul saaks olla tegu kannatanu eraelu puutumatuse rikkumisega, kuid mitte süüdistatava eraelu puutumatuse rikkumisega, kuna vaadeldi siiski kannatanu numbritele tehtavate kõnede eristust. Peale selle on Riigikohus lahendis asjas nr 1-16-6179, p-des 63-64 sedastanud, et EK praktika mõttes saab sideandmetele juurdepääsu andmist põhjendada ainult võitlusega raske kuritegevuse vastu. Kuid tehioludest sõltuvalt võib raskena käsitada ka niisugust II astme kuritegu, mida iseloomustab nt korduvus või süstemaatilisus, kahjustatud õigushüve olulisus, kuriteoga tekitatud kahju ulatuslikkus jne. Antud juhul oli kannatanu suhtes pikema aja jooksul toime pandud ahistav jälitamine, mida saab hinnata süstemaatilise tegevusena. Süüdistatava tegevuse tagajärjel oli kannatanu elu häiritud, ta kartis enda elu pärast ning kannatanu vaatevinklist saab lugeda kuritegu raskeks, olgugi, et tegu on II astme kuriteoga. Maakohus asus seisukohale, et sideettevõtjalt andmete saamise luba ja protokoll on lubatavad tõendid. 3.
32. Kohus luges istungil uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks. Tõendid on lubatavad, dokumentaalsete tõendite päritolu on jälgitav, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu I.L. a ja tunnistaja N.L. a ütlused langevad kokku omavahel, ütlustes ei ole vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, lähisuhtevägivalla infolehe, asitõendite vaatluse protokolli (kannatanu mobiiltelefon) ja Viru Vangla vastustega. Kohus luges kannatanu ütlusi usaldusväärseteks ja tugines nendele kohtuotsuse tegemisel. Samuti leidis maakohus, et tunnistaja S.K. ütlused ei ole vastuolus teiste kogutud tõenditega. Tunnistaja S.K. ütlused 3 kinnitavad, et poeg D. Kulikov helistas I.L. ale vanglast, kuid suhted kannatanu ja tema poja vahel olid juba lõpetatud. Kannatanu I.L. a ütluste kohaselt oli ta D. Kulikoviga suhtes
33. jaanuarist 2017 kuni
34. aprillini
35. Neil on 5-aastane tütar. Suhe sai läbi, kuna D. Kulikov sattus vanglasse. Ta avaldas suhte lõppemisest D. Kulikovile telefoni teel. D. Kulikov ütles, et ei lase tal rahus elada ning kui ta ei ole tema oma, siis ei ole kellegi oma. Ta helistas mitmeid kordi ja ähvardas teda. Ta ei võtnud tihti ka kõnesid vastu. Esimene nr oli xxxxxx. Algul küsis lapse kohta ja siis hakkas ähvardama, et sõber vabaneb vanglast ja lõhub tal jalaluud, ei lase rahulikult elada. Märtsis 2020 jäi ta rasedaks ja palus D. Kulikovil enam mitte helistada, siis vahetas telefoni numbri ära. Enne seda helistas D. Kulikov ka tema elukaaslase käes olnud telefoninumbrile XXX . D. Kulikov ähvardas ka tema elukaaslast tapmisega ja et murravad neil jalaluud. Ütles, et varsti vabaneb sõber ja vend ning nad maksavad kätte. Ka elukaaslane palus rohkem mitte helistada, kuid süüdistatav helistas ikka. Politseile tegi ta avalduse, kui oli 7 kuud rase ja teda hakkasid ähvardama vabaduses viibivad isikud. Süüdistatava õde M. kirjutas talle, et ta võtaks avalduse tagasi, kuna nüüd ei saa Daniil enne tähtaega vabaneda. Ta tundis ennast nendest ähvardustest ebaturvaliselt ja kartis enda pärast. Sattus raseduse ajal ka haiglasse. Kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistaja N.L. a ütlustega, kes kinnitas, et tema tütre I.L. a ja D. Kulikovi suhe lõppes, kui D. Kulikov pandi vangi ja tütar ütles talle, et ei soovi temaga enam koos olla. Kulikov hakkas sõimama ebatsensuurselt ja ähvardama vägivallaga, et keegi vabaneb vanglast ja tapab ta ära. Tütar kartis nende kõnede pärast, tal tekkisid terviseprobleemid, oli rase ja pidi tihti haiglas viibima. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi lähisuhtevägivalla infoleht (lk 10–11), mille kohaselt I.L. teatas, et alates
36. aprillist 2019 kuni
37. juunini 2020 D. Kulikov ähvardab teda telefoni teel tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ning tal on alust karta ähvarduse täideviimist. Lähisuhtevägivalla infolehesse kantud andmed on kooskõlas I.L. a kohtuistungil antud ütlustega ja teiste kogutud tõenditega. Süüdistatav D. Kulikov andis ütlusi, et suhtles I.L. aga pärast vanglasse sattumist tütre suhtes, küsis, kuidas lapsel läheb. Neil olid lahkarvamused ja jutt kõrgendatud toonil, kuid ta ei tahtnud I.L. t hirmutada. Ta helistas ka I.L. uuele elukaaslasele, et teada, kuidas lapsel läheb. Ta ei ole palunud kellelgi oma pereliikmetest helistada I.L. le, et alandada ja hirmutada teda. Ta rääkis I.L. uue elukaaslasega kõrgendatud toonil, kuna talle ei meeldunud, et tema last kasvatab teine inimene. Ta ei ähvardanud ega hirmutanud. I.L. palus elukaaslasele mitte helistada. Ta andis I.L. numbri kaaskinnipeetavale D.G. ile, et ta ütleks edasi, et teda pannakse kartserisse. I.L. uue numbri sai ta õe käest. Kartseris oli ta korduvalt ja seal saab 1–2 korda nädalas helistada. 3.
38. Kohus leidis, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ega lange kokku teiste asjas kogutud tõenditega. D. Kulikov tunnistas, et suhtles kannatanuga telefonis kõrgendatud toonil, kuid ei ähvardanud ega tahtnud teda hirmutada. Samas on kannatanu avaldanud, et D. Kulikov ähvardas, et ei lase tal rahulikult elada, sõber vabaneb vanglast ja lõhub tal jalaluud, tegi ka alandava sisuga kõnesid, kus sõimas kannatanut litsiks, ringitõmbajaks ja väljendus ebatsensuurselt. Lisaks kinnitas ka tunnistaja N.L. , et mitmel korral, kui helistas D. Kulikov, pani tütar telefoni kõlari peale ja ta kuulis, kuidas D. Kulikov hakkas sõimama ebatsensuurselt ja ähvardama vägivallaga, et keegi vabaneb vanglast ja tapab ta ära. Kohus luges kannatanu ja tunnistaja ütlusi eluliselt usutavaks ning seda kinnitab omakorda ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja kannatanu mobiiltelefoni vaatlusprotokoll, millest nähtub, et D. Kulikov helistas I.L. a abonendile xxxxxx ajavahemikul
39. augustist 2019 kuni
40. juunini 2020 kokku 37 korda ning I.L. a abonendile XXXXXX ajavahemikul
41. juunist 2020 kuni
42. juulini 2020 kokku 32 korda. Enamikele kõnedele ei ole vastatud, seega on näha, et kannatanu ei soovi 4 mingil põhjusel suhelda D. Kulikoviga. Seega pole D. Kulikovi ütlused leidnud kinnitust ning on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. 3.
43. KarS § 1573 lg 1 objektiivse koosseisu moodustavad järgmised alternatiivsed teod: kontakti otsimine kannatanuga, kannatanu jälgimine, kannatanu eraellu sekkumine. Kohtu hinnangul kogutud tõendite alusel on leidnud kinnitamist, et D. Kulikovi tegu oli suunatud teisele isikule – I.L. ale. D. Kulikov otsis kannatanu I.L. aga kontakti telefoni teel, helistades algul tema esimesele numbrile ning kui kannatanu selle ära vahetas, sai ta uue numbri teada oma õelt ja hakkas ka sellele helistama. Samuti helistas ta I.L. a elukaaslasele. Lisaks on nõutav, et tegu oleks toime pandud kannatanu tahte vastaselt ning korduvalt või järjepidevalt. I.L. avaldas, et ta palus korduvalt D. Kulikovi talle ja tema elukaaslasele mitte helistada, kuid ta helistas ikkagi. Kannatanu vahetas isegi telefoninumbri ära, kuid ka see ei aidanud – D. Kulikov helistas ka sellele. Samuti on kohtu arvates täidetud ka teo eesmärk kannatanut hirmutada, alandada või muul viisil oluliselt häirida. I.L. avaldas, et ta kartis D. Kulikovi ähvardusi ning samuti alandasid teda D. Kulikovi poolsed ebatsensuursed ja solvavad väljendid. Samuti nähtub lähisuhtevägivalla infolehest, et kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist. 3.
44. Samas ei nõustunud kohus kaitsjaga, et kõned, mis oli tehtud I.L. a elukaaslase A.K. i kasutuses olnud, kuid varem ka D. Kulikovi kasutuses olevale abonentnumbrile XXX ajavahemikul
45. oktoobrist 2019 kuni
46. jaanuarini 2020, samuti ajavahemikul
47. veebruarist 2020 kuni
48. juulini 2020, ei olnud suunatud I.L. a hirmutamisele. Kannatanu ütluste kohaselt kinkis nimetatud numbri kaarti talle ema ja olles veel D. Kulikoviga suhtes andis ta seda talle kasutada. Seetõttu teadis süüdistatav numbrit peast. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et mitmete kuude jooksul tema elukaaslasele tehtud kõned häirisid I.L. a elu. A.K. ei ole kannatanu antud asjas, sest D. Kulikovi teod olid suunatud I.L. a ellu sekkumisele teise (tema elukaaslase) isiku kaudu. Kannatanu I.L. a kinnitas kohtule, et tema oli teadlik, et D. Kulikov helistas A.K. ile, ähvardas teda, samuti I.L. a oli A.K. i kõrval, kui ähvardati teda ja elukaaslast. 3.
49. Kohtu hinnangul puuduvad D. Kulikovi teos KarS §-s 137 sätestatud kuriteo koosseisu tunnused. 3.
50. Kohus leidis, et subjektiivsest küljest pani D. Kulikov kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. D. Kulikov tahtlikult otsis kannatanuga kontakti pikema aja jooksul, helistades tema telefoninumbritele ja teise isiku kaudu, eesmärgiga hirmutada, alandada ja häirida kannatanu elu. D. Kulikov, olles teadlik, et tema ja I.L. a suhted on lõppenud, et I.L. a ei soovi oma ellu sekkumist, et ta palus mitte helistada talle, siiski järjepidevalt ja sihikindlalt helistas I.L. ale ja tema elukaaslasele, ähvardas ja alandas I.L. at, oluliselt häirides tema elu. 3.
51. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 3.
52. Karistuse osas märkis kohus järgmist. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo otsese tahtlusega. D. Kulikovi poolt toimepandud kuritegu oli põhivabaduse vastu. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on D. Kulikov varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Käesoleva kuriteo pani toime vangistuses viibides. Karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 mõttes puuduvad. Maakohus nõustus prokuröriga ja leidis, et raskendavaks asjaoluks on antud juhul süüteo toimepanemine endise pereliikme suhtes. 5 Kuna D. Kulikov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu
53. juuni 2020 otsusega mõistetud 4 aasta 10 kuu pikkust vangistust, mis peaks lõppema 2025, siis ei pidanud kohus põhjendatuks mõista talle rahalist karistust. Karistuse mõistmisel arvestas kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul suurem kui keskmine, kuna tegu oli toime pandud pikema aja jooksul, tahtlikult ja sihikindlalt, süüdistatava isikut, samuti KarS § 1573 lg 1 sanktsiooni keskmist määra (6 kuud vangistust) ja raskendavat asjaolu. Samuti arvestas kohus, et D. Kulikovi teod ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Kohus pidas vajalikuks mõista süüdistatavale D. Kulikovile reaalne vangistus sanktsiooni keskmisest suuremas määras. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus alates otsuse kuulutamise kuupäevast. Apellatsioon
54. Viru Maakohtu
55. detsembri 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D. Kulikovi kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kes palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista D. Kulikov õigeks. Alternatiivselt taotletakse maakohtu otsuse tühistamist D. Kulikovile mõistetud karistuse osas ning kergema karistuse mõistmist. 4.
56. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud menetlusnorme. Süüdistatava süü on tõendamata. 4.
57. D. Kulikov end süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt ta helistas kannatanule korduvalt ühise lapse pärast, möönab, et võis rääkida kõrgendatud toonil, kuid ei ähvardanud. Kannatanu ütluste kohaselt pärast D. Kulikovi karistuse kandmisele asumist soovis temaga suhted lõpetada, välja arvatud suhtlus lapsega seotud küsimustes. Kõnedes ähvardati, solvati, alandati. Tunnistaja N.L. andis ütlusi selle põhjal, mida kuulis tütrelt, välja arvatud paaril juhul, kui kuulis nendevahelist suhtlust pealt. Eeltoodust nähtub, et D. Kulikov helistas korduvalt kannatanule. Samas suhtluse sisu pole tõendamist leidnud. Tegemist on kannatanu paljasõnaliste väidetega. 4.
58. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei sisalda suhtluse sisu ja seega ei kinnita kannatanu ütlusi. Helistades kannatanu uue elukaaslase telefonile ei saanud D. Kulikov teada, et kannatanu neid kõnesid pealt kuulab ega eeldada, et elukaaslane nende sisu kannatanule edasi annab. Seega ei saa talle ka ette heita kannatanu ahistavat jälitamist nende kõnede osas. Kaks ähvardustega kõnet, mille toimumist kinnitas tunnistaja N.L. (kannatanu ema) ei võimalda rääkida järjepidevusest, mis iseloomustab ahistavat jälitamist. See ja ka D. Kulikovi kinnitus, et suhtlus toimus kõrgendatud toonil, on ebapiisav väitmaks, et ta on kannatanut oluliselt häirinud. 4.
59. Maakohus pole ülaltoodud asjaolusid, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, arvestanud. Alusetult on leidnud kohtu poolt aset kannatanu ütluste eelistamine teistele tuvastatud asjaoludele. Kõnede tegemine hirmutamise, alandamise või häirimise eesmärgil pole tõendamist leidnud. 4.
60. Karistuse mõistmisel on maakohus vääralt hinnanud D. Kulikovi süü suurust tulenevalt apellatsioonkaebuses eelnevalt märgitud asjaoludest ja selle tulemusel mõistnud liiga range karistuse. Kohus pidas vajalikuks mõista süüdistatavale reaalne vangistus sanktsiooni keskmisest (kuus kuud) suuremas määras. Maakohus tuvastas ühe raskendava asjaolu, võttis arvesse, et teod on toime pandud tahtlikult pikema aja jooksul ja varem karistatud isiku poolt, kuid ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. 6 Isegi maakohtu poolt karistuse mõistmisel arvesse võetust lähtudes on peaaegu maksimaalne võimalik karistusmäär, s.o 10 kuud liiga range. Seega tuleks maakohtu otsus tühistada ka karistuse mõistmise osas.
61. Tartu Ringkonnakohtu
62. jaanuari 2024 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks hilisemalt
63. veebruaril
65. Nimetatud ajaks menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
66. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, kohtuistungi protokolli, maakohtu otsust ja esitatud apellatsiooni, leiab, et apellatsioon jääb rahuldamata ja maakohtu otsus süüdistatava süü küsimuses ja karistuse mõistmises muutmata.
67. Kolleegium ei nõustu kaitsja apellatsiooni üldsõnalise väitega, et maakohus on asjas vääralt kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud menetlusnorme. Samuti ei saa soostuda seisukohaga, et süüdistatava süü on tõendamata. Seda põhjusel, et maakohtu otsuse põhiosale tõendite ja süü küsimuse analüüsimisel ei saa midagi ette heita, sest kohus on uurinud kõiki asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Vajalik tõendite analüüs, maakohtu siseveendumuse kujunemine ning järeldusteni jõudmine on kohtukolleegiumile jälgitav.
68. Asja materjalid ei kinnita ringkonnakohtule kuidagi kaitsja väidet, et süüdistatava D. Kulikovi süü on tõendamata. Süüdimõistev otsus ei rajane ainult kannatanu ütlustel, vaid tõendite kogumil. Tunnistaja N.L. on samuti andnud asjas tähtsust omavate asjaolude kohta detailseid ütlusi. Need kinnitavad süüdistatava süüd. Kannatanu I.L. a ütluste usaldusväärsuses pole põhjust kahelda. Maakohtus kannatanu selgitas, et süüdistatav väljendas ennast telefonikõnedes korduvalt agressiivselt. Muuhulgas ütles, „et ei lase mul rahus elada, et kui ma ei ole tema, siis ma ei ole kellegi oma“. Samuti ähvardas ebatsensuurselt vägivallaga, „et sõber vabaneb ja lõhub mul jalaluud, et ei lase mul rahulikult elada“. (KoTo tl 21p) Palvetele mitte enam kannatanule ja tema elukaaslasele helistada, süüdistatav ei reageerinud, vaid jätkas helistamist. Kaitsja väide, et maakohus on põhjendamatult eelistanud kannatanu ütlusi, ei ole tuvastamist leidnud. Asjaolu, et süüdistatav pole menetluse vältel oma süüd tunnistanud, ei väära kuidagi teiste asjas kogutud tõenditega tuvastatut. Süüdistataval ega kaitsjal polegi sisuliselt ahistava jälitamise süüd kinnitavatele tõenditele midagi tõsiseltvõetavat vastuväitena esitada. Uurides tõendeid ei saa kuidagi nõustuda väheveenva apellatsiooni seisukohaga, et süüdistatav helistas kannatanule ja võis lihtsalt rääkida „kõrgendatud toonil“, kuid kindlasti ei ähvardanud.
69. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei sisalda tõepoolest süüdistatava ja kannatanu vahelise suhtluse sisu, kuid näitab ilmekalt süüdistatava helistamiskordade arvu. Kõigil juhtudel ei võtnud kannatanu lihtsalt ahistava jälitamise tingimustes telefoni vastu. Kokkuvõtlikult oli kannatanu I.L. järjepideva D. Kulikovi hirmu ja alandamise terrori all. Vähe sellest, et ta helistas I.L. ale, helistas ta ka kannatanu uuele elukaaslasele A.K. ile, et seeläbi sõimu ja vulgaarsete väljenditega I.L. a mõjutada ja tema normaalset elu häirida.
70. Maakohus on süüdistatava D. Kulikovi tegevuse õigesti kvalifitseerinud KarS § 1573 lg 1 järgi. Tuvastamist on leidnud, et süüdistatav otsis korduvalt kontakti kannatanuga telefoni teel, vaatamata sellele, et kannatanu oli palunud endale mitte helistada. Süüdistatava teo eesmärk oli kannatanut hirmutada, alandada ja ilmselgelt häirida. Selle eesmärgi D. Kulikov saavutas, sest I.L. a elu oli oluliselt häiritud. Asjas tuvastatud olusid arvestades (ähvardused tulid vanglast, ähvardati ka vanglast vabanejate ja teiste isikute võimaliku vägivallaga kannatanu suhtes jne) oli kannatanu I.L. al tõsine kartus, et ähvardused viiakse ellu. 7
71. Kaitsja apellatsiooni ei saada edu ka süüdistatavale mõistetud karistuse küsimuses. Süüdistatava süü on hinnatav üle keskmise. Kohus on põhjendanud, miks on õige karistada süüdistatavat vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra. Tegu oli toime pandud otsese tahtlusega ja süstemaatiliselt pikema aja jooksul. Maakohus arvestas raskendava asjaoluna ka seda, et süüdistatav pani süüteo toime endise pereliikme suhtes. Kolleegium jagab seisukohta, et mõistetud karistus pole süüdistava süüd ja isikut arvestades karm. Süüdistatav on varem kohtu poolt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Väheoluline pole märkida, et kannatanu I.L. a ütluste kohaselt tekitasid pidevad ähvardused telefoni teel tal uue raseduse katkemise ohu.
72. Väljuvalt apellatsiooni taotlusest süüküsimuse ja karistuse mõistmise osas, peab aga kolleegium vajalikuks osutada maakohtu otsuses esinevale järgmisele puudusele. Nii on kohus otsuse resolutsioonis kohaldanud KrMS § 310¹ ja võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu tähtajaga 2 aastat alates otsuse jõustumisest, keelates D. Kulikovil lähenemise I.L. ale mitte lähemale kui 50 meetrit, sh tema elukohale aadressil XXX s ja keelates temaga igasuguse suhtlemise, sh erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, sh e-posti ja sotsiaalvõrgustike) kaudu. I.L. aga juhuslikul kohtumisel on D. Kulikov kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt 50 m kaugusele. 13.
73. Maakohtu otsuse põhiosas aga lähenemiskeelu kohaldamise osas põhjendus puudub. 13.
74. Riigikohus on
75. juuni 2020 lahendis asjas nr 1-17-11182 punktis 24 selgitanud, et KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuse „põhjenduse puudumisena“. Kolleegium leiab, et vea, mis on käsitatav KrMS § 339 lg 2 tähenduses rikkumisena, saab ringkonnakohus ise KrMS § 390 lg 1 ja § 341 lg 3 alusel kõrvaldada ja lisada vastava põhjenduse. 13.
76. Maakohtus on kannatanu prokurörile vastates väljendanud selgelt, et soovib süüdistatavale lähenemiskeeldu ja seda ka sotsiaalmeediale ning telefonile. Prokurör taotles samuti kohtukõnes süüdistatavale kannatanu osas lähenemiskeelu kohaldamist ja keelata tal ühenduse võtmine telefoni ja sotsiaalmeedia teel. 13.
77. KrMS § 3101 lg 2 kohaselt lahendab kohus lähenemiskeelu taotluse KrMS § 310 sätestatud korras. KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses lahendada avalik-õiguslik nõudeavaldus. 13.
78. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et D. Kulikov korduvalt, intensiivselt, kannatanus hirmu, alandust ja ärevust tekitades ning tema vaimset tervist ohustades, rikkus I.L. a eraelu ja seetõttu pole kahtlust, et lähenemiskeelu kohaldamine on põhjendatud. Lähenemiskeelu kohaldamist enda suhtes on taotlenud kannatanu I.L. a ise. Kannatanu on lähenemiskeelu taotlemist oma ütlustes ka veenvalt põhjendanud (KoTo tl 23–24). VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel leiab kohus, et kannatanu I.L. a eraelu kaitseks on vajalik D. Kulikovile kohaldada lähenemiskeeldu tähtajaga 2 aastat. Kolleegium leiab, et põhjendatud on keelata ka D. Kulikovil lähenemine I.L. ale mitte lähemale kui 50 meetrit, sh tema elukohale aadressil XXX s ja keelata temaga igasuguse suhtlemise, sh erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, sh e-posti ja sotsiaalvõrgustike) kaudu. I.L. aga juhuslikul kohtumisel on D. Kulikov kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele.
79. Kaitsja Arvo Suuban on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, kliendi nõustamisele ja apellatsiooni koostamiseks 93 minutit, mille eest taotleb ta tasu 154,94 eurot, sh käibemaks 27,94 eurot. Ringkonnakohus, hinnates kaitsja toiminguid ja apellatsiooni mahtu, leiab, et 8 tasutaotlus tuleb lugeda põhjendatuks.
80. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 154,94 eurot süüdistatava D. Kulikovi kanda.
81. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
82. detsembri 2023 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Mario Truu 9 Maarika Kuusk