KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Priit Kama ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-17411 Tsiviilasi X hagi Y vastu ü

) § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 37

lg 1 esimese lause kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Hilisema abielu ühisvara jagamiseks esitatud hagis ei saa jagada varasema abielu ajal soetatud vara (

§ 35p 3 ja § 37).

2 Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Hageja ei pea tasuma täiendavat riigilõivu tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudelt, sest see nõue on esitatud alternatiivse nõudena (TsMS § 134 lg 1 teine lause). Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole võimalik jagada abikaasade ühisvara, kui see on soetatud esimese abielu jooksul ehk perioodil 10.02.2010–21.01.
2. 09.01.2024 esitas hageja haagise tehnilise passi. Vallasvara saab osta-müüa ka suuliste lepingute alusel ja kohtu nõudmist esitada kirjalik leping pole võimalik täita. Isegi kui kohus leidis, et hagejal tuleb esitada täiendavaid dokumente, mida kohus varem ei nõudnud, tulnuks kohtul seda hagejale selgitada ning määrata täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Olukorras, kus nõuet on võimalik kvalifitseerida mitmeti, peab kohus analüüsima kohtulahendis erinevaid kvalifikatsioone. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5. Asjas ei esine TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tulenevat alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ja hageja nõudelt on tasutud seaduses ettenähtud ulatuses riigilõivu. 7.

§ 35p 3 näeb ette, et varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse.

See tähendab seda, et abielu lahutamisega lõpeb varasuhe ning pärast seda omandatud vara osas enam varaühisuse varasuhe ei kehti. Samas ei muuda

§ 35

p-st 3 tulenev varasuhte lõppemine abielu kestel omandatud vara automaatselt lahusvaraks.

§ 37

lg 1 näeb küll ette, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel, kuid kuni seda tehtud ei ole, kuulub ühisvara varasuhte kehtimise ajal omandatud vara endiselt ühisvara hulka. Seega saab hageja esitada kohtusse nõude ühisvara jagamiseks.

1. TsMS § 132 lg 4 p 5 kohaselt on ühisvara jagamise nõue mittevaraline nõue, mille hind on TsMS § 132 lg 1 kohaselt 3500 eurot ning millelt kuulub RLS § 59 lg 4 alusel tasumisele riigilõiv 420 eurot. Ühisvara jagamise viiside kindlaksmääramise nõuded on TsMS § 132 lg 4 p 5 järgi asja hinna osas käsitatavad ühtse mittevaralise nõudena (RKTKo 26.04.2017, 3-2-114-17, p 50). Seega kuuluvad selle hagihinna alla kõik ühisvara jagamisega seonduvad nõuded. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 420 eurot riigilõivu tasunud ning see vastab tsiviilasja hinnale.
2. Käevõru tagastamise nõue kuulub oma olemuselt ühisvara jagamise nõude alla. Hageja nõude eesmärgiks on tuvastada, et tema pensioniosakute eest ostetud käevõru kuulub tema lahusvara 3 hulka. Vastav asjaolu kuulub kohtu poolt tuvastamisele ühisvara jagamise nõude lahendamisel. Seega ei ole tegemist eraldiseisva nõudega, millelt tuleb tasuda eraldi riigilõivu.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 4