← Eesti

2-24-555/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-555 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõ

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

  1. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja Y kohustatud punktis 2 nimetatud elatise maksma järgneva kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu
  2. kuupäevaks C arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. 1

(5)Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  3. Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja ja kostja elasid koos kuni 01.12.
  4. Hageja elab emaga, kuid veedab koos kostjaga 6 päeva kuus. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust.
  5. Hageja seaduslik esindaja saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus. Hageja keskmised igakuised kulud kokku on 540 eurot: • Eluase (kommunaalkulud) 80 eurot; • Kulutused toidule 200 eurot (6.6 eurot päevas); • Kulutused tervishoiule 15 eurot; • Kulutused hügieenitarvetele (pesuvandid ja juuksur) 25 eurot; • Kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot; • Kulutused vabale ajale (mängutuba, sõbrad sünnipäevad, kino, teater) 80 eurot; • Keraamika ring 65 eurot; • Koolitarbed 15 eurot.
  6. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses miinimummääras elatise alates 11.01.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja palub väljamõistetud elatise kanda iga kuu
  7. kuupäevaks C arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.
  8. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja maksab igakuiselt alimente. Kostja väidab, et detsembris
  9. a tegi lapsele kulutusi summas 512 eurot, kuid tegelikkuses saab järeldada, et kostja kulutas vaid 25 € kiiktoolile ja hagejale etenduseks kostüümi laenutamisele 26 €. Hageja märgib, et laps veedab kostjaga kuni 7 päeva kuus, kuid ilma ööbimiseta. KOSTJA VASTUS 2
(5)
  1. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Esmakordselt kerkis elatisraha päevakorda 02.01.24, mil C saatis kostjale kirja (Lisa 2, lk 7,8), kus mainis, et "alates jaanuarist ootab ta minu käest elatisraha".
  2. Kostja osaleb lapse igapäevastes tegevustes ja kasvatamises. Arusaamatuks jääb väide, et kostja veedab lapsega 6 päeva kuus. Praktiliselt igal hommikul viib kostja hagejat autoga kooli ja vajadusel ka päevasel ajal huviringi või koolist koju. Kostja kannab hagejaga seotud kulusid.
  3. Detsembrikuu kulutused moodustasid 512 eurot. Koolis oli jõuluetendus, mille tarbeks ostis kostja kooli kiiktooli (25 €) ning laenas kostüümilaenutusest kostüümi (26 €). Kostja päevane kulu hagejaga veedetud ajal söögile on 12-20 € + meelelahutusele 1520 €. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; • hageja elab koos emaga; • hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale; • hageja igakuised kulud on keskmiselt 540 eurot.
  2. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 11.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101lg 1 alusel arvutatud muutuvas summas. 11. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et kostja täidab ülalpidamiskohustust kohaselt. 3

(5)12. Kostja on esile toonud, et täidab lapse ülalpidamiskohustust selliselt, et on ostnud lapsele kooli kiiktooli ja laenutanud kostüümi, lisaks kannab igapäevaselt lapse söögi ja meelelahutusega seotud kulusid. Riigikohus on selgitanud, et kui vanem ei ela lapsega koos, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (RKTKo 3-2-1-13613, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Erandlikult on võimalik ülalpidamist anda ka muul viisil kui rahalise maksena sellise kokkuleppe olemasolul (

§ 100

lg 1 lause 2) või mõjuval põhjusel (

§ 100lg 3).

Kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel on kokkulepe, mille kohaselt oli kostjal õigus lapsele ülalpidamist anda muul viisil, kui on sätestatud

§ 100

lg-tes 2 ja 4 – st ülalpidamiskohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui kostja on elatise rahas maksnud iga kalendrikuu eest ette teise lapsevanema pangakontole. Kostja muid kulutusi (mille tegemine on tõendamata) ei saa pidada ülalpidamise andmiseks. Sellise ülalpidamise andmise viisi osas puudub vanemate vaheline kokkulepe. Kostja ei ole esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et ülalpidamise andmiseks muul viisil on mõjuv põhjus. Lapsest lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul ta peab ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. 13. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust lapse hooldusõiguse teostamisega seotud küsimused. 14. Hageja on üksnes kinnitanud, et laps veedab kostjaga aega seitsmel päeval kuus, kuid ilma ööbimisteta. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, mitu ööpäeva kuus laps koos temaga veedab, st kostja ei ole tõendanud, et esineb alus

§ 101lg 6 kohaldamiseks.

Seega kohus vahetu ülalpidamise tõttu elatise suurust ei vähenda.

  1. Kostja ei ole viidanud, et tal puuduks majanduslik võimekus hageja ülalpidamiskohustust täita. Seega järeldab kohus, et kostja on võimeline hagejale seadusjärgset elatist tasuma. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on tööealine ja -võimeline. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
  2. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise: • alates 11.01.2024 kuni 31.03.2024 summas 260,33 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)); • alates 01.04.2024 kuni täisealiseks saamiseni summas 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  3. aprillil (esimest korda
  4. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 4

(5)
  1. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
  2. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
  3. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  6. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.