2-23-16110/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Priit Kama ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-16110 Tsiviilasi X hagi Y vastu kaasvalduse esemeks oleva korteri valduse taastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.01.2024 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Natalja Treifeld Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.01.2024 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Rahuldada X määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5). Asjaolud
3. X (hageja) esitas 14.11.2023 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palub kohustada kostjat: 1) lõpetama hageja korteriomandi XXX, Tallinn (edaspidi korter), valduse rikkumine ja hoiduma edasisest rikkumisest; 2) tagama hagejale ligipääsu korterisse; 3) võimaldama hagejale korteri kasutamist. Hagi kohaselt on hageja korteri omanik. Hageja sai korteri kingitusena enda isalt 02.08.2006 sõlmitud kinkelepingu alusel. Korter on koormatud kinkelepingu p 3 järgi isikliku kasutusõigusega kostja ja hageja isa kasuks. Kinkelepingu punkti 3.3 kohaselt kinnitavad 1 kinkija ja kingisaaja, et lepingu objekt on kinkija ja kingisaaja kaasvalduses. Hageja isa suri 10.12.
4. Kostja on korteri luku ära vahetanud ning keeldub hagejat korterisse lubamast. Hageja soovib korterit Eestis viibides kasutada. Maakohtu määrus
5. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. 2.
6. Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist ja sellest hoidumist asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel. Valdajal on õigus nõuda valduse rikkumise kõrvaldamist ja sellest hoidumist AÕS § 44 alusel. Lisaks on omanikul, kelle valdust rikutakse kinnisasja ebaseadusliku valdamisega, õigus esitada ebaseadusliku valdaja vastu õigusrikkumise lõpetamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel. Omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Siiski võivad omaniku õigused AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega. Kuna hageja on välja toonud, et kostja kasuks on seatud AÕS § 225 lg 1 järgi piiratud asjaõigusena isiklik kasutusõigus, ei ole kostja vaidlusaluse korteriomandi ebaseaduslik ega omavoliline valdaja. Hagejal ei saa õiguslikult olla kostja vastu nõuet korteriomandi omanikuna valduse rikkumise lõpetamiseks AÕS § 89 alusel, kuna kostja valdus ei ole seoses tema kasuks seatud isikliku kasutusõigusega võõras. Seoses kostja kasuks seatud isikliku kasutusõigusega on hageja kohustatud tema omandiõigust mõjutavat seisundit taluma. Kostja ei riku hageja omandiõigust õigusvastaselt. Kuna kostja valdus ei ole ebaseaduslik, siis ei ole hagejal õigus esitada kostja vastu ka õigusrikkumise lõpetamise nõuet VÕS § 1055 lg 1 alusel. Hageja on küll viidanud, et kinkelepingu hetkel oli lepingu p 3.3 kohaselt lepingu objekt kinkija ja kingisaaja kaasvalduses, kuid see ei tähenda, et korteriomand oleks ka pärast lepingu sõlmimist jäänud hageja valdusesse. Isegi kui hageja tugineb asjaolule, et ta on korteriomandi kaasvaldaja, ei saa ta esitada kostja vastu valduse kaitse nõudeid. Nimelt välistab AÕS § 50 lg 2 hagejal kostja vastu valduse kaitse sätete kohaldamise, mh AÕS § 44 kohase valduse rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumise nõude esitamise. 2.
7. AÕS § 228 järgi, kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse lisaks §des 225–227 sätestatule kasutusvalduse vastavaid sätteid. Kohtupraktikast tulenevalt võivad isikliku kasutusvalduse õigussuhte pooled kokku leppida, et kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus jääb kas täies ulatuses (kaasvaldus) või mingis osas (osavaldus) kinnisasja omanikule. Sellisele võimalusele viitab ka AÕS § 227 lg 1 (RKTKo 18.10.2017, 2-14-61664/48, p 24). Hageja ei ole toonud välja, et poolte kokkuleppel, vaatamata isikliku kasutusõiguse seadmisele, on korteri valdamise ja kasutamise õigus kas täies ulatuses või mingis osas kostjal. Seega ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, et tal on õigus korterit vallata või kasutada. 2.
8. Puudub seaduslik alus kohustada kostjat tagama hagejale ligipääs korterisse, veendumaks, et korteriga on kõik korras. Siinsel juhul esitatud nõuded ei ole suunatud kasutusvalduse lõpetamise nõudmisele. 2 2.
9. Eeltoodud põhjendustel jääb hagi menetlusse võtmata õigusliku perspektiivituse alusel, st isegi kui eeldada hageja välja toodud faktiliste väidete õigsust, ei kuuluks hagis esitatud nõuded rahuldamisele (TsMS § 371 lg 2 p 1). 2.
10. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna hagi ei ole menetlusse võetud ega kostjalt seisukohta küsitud, ei saanud kostjal menetluskulusid tekkida. Hagejal ei tule seega menetluskulusid hüvitada. Määruskaebus
11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata hagi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Enne hagi menetlusse võtmist ei saa kindlalt väita, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Hageja esitatud asjaolude põhjal on ilmne, et kostja tegevuse tõttu ei saa hageja teostada oma valdust hageja ja kostja kaasvalduses oleva korteriomandi üle. Hageja ja kostja vahel ei olnud kokkuleppeid kaasvalduse osas. Tekkinud tava kohaselt on hageja peamiselt kasutanud elutuba. Kuna valdus tähendab tegelikku võimu asja üle, ei eelda kaasvalduse tekkimine, et kaasvaldajate vahel peaks olema mingi õigussuhe või kokkulepe. Asjaolu, et korteriomand on nii hageja kui ka kostja kaasvalduses, on sätestatud kinkelepingu p-s 3.
12. Hageja kasutas korteriomandit Eestis viibimise ajal ning tal olid korterivõtmed ja ligipääs korterisse kuni hetkeni, mil kostja vahetas ukseluku. Menetluse edasine käik
13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asja menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
15. Maakohus keeldus põhjendamatult hageja hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kuna omaniku ja kasutusvaldaja vahel on lepinguline suhe, saab hageja nõuda lepingulise kohustuse täitmist ja selle nõude aluseks on VÕS § 108 lg
16. Maakohus viitas õigesti, et isikliku kasutusvalduse õigussuhte pooled võivad kokku leppida selles, et kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus jääb kas täies ulatuses (kaasvaldus) või mingis osas (osavaldus) kinnisasja omanikule. Maakohus on aga ennatlikult järeldanud kinkelepingu p-st 3.3, et hagejal puudus kostja isikliku kasutusõiguse tõttu peale lepingu sõlmimist õigus korterit mingis ulatuses vallata. Maakohus on leidnud, et valduse kaitse sätete kohaldamise antud asjas välistab AÕS § 50 lg 2, mille järgi ei kohaldata kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle valduse kaitse sätteid. Antud sätte tõlgendamisel on siiski tunnustamist leidnud, et valduse täieliku äravõtmise korral kohaldatakse valduse kaitse 3 sätteid ka kaasvaldajate vahelises vaidluses, kuna sel juhul on kasutamispiire igal juhul ületatud (AÕS komm