1-23-5592/26

1-23-5592 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20.03.2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kohtuasja number 1-23-5592 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, Maarika Kuusk ja Mario Truu Kohtuasi Kriminaalasi Kaido Tanibergi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Teised pooled Viru Maakohtu 22.12.

1. a otsus Kaido Tanibergi kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban apellatsioonimenetluse Kaido Taniberg, isikukood: 37907100270; elukoht: XX; kriminaalkorras karistatud Prokuratuur, esindaja abiprokurör Elle Karm Kannatanu A.O. RESOLUTSIOON
2. Jätta Viru Maakohtu 22.12.
3. a otsus muutmata ning Kaido Tanibergi kaitsja apellatsioon rahuldamata.
4. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ-le vandeadvokaat Arvo Suubani poolt Kaido Tanibergile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 48,80 eurot, sealhulgas käibemaks 8,80 eurot.
5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kaido Tanibergilt Eesti Vabariigi kasuks välja 48,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1-23-5592 Süüdistus
6. Kaido Taniberg anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt tungis Kaido Taniberg 07.04.2023 kella 16.00–19.06 vahel XXX korteris kallale temaga ühises elukohas ja leibkonnas elavale 90-aastasele vanaemale A.O. le ettekäändel, et vanaema oli talle varem politsei kutsunud. Kaido Taniberg lõi vanaema lahtise käega ühe korra vasaku kõrva ja ühe korra parema peapoole piirkonda, pigistas ja väänas jõuliselt vanaema vasakut käevart, lõi mitu korda rusikaga vanaema alaselja piirkonda ja lõppeks tõukas vanaema nii intensiivselt, et vanaema kukkus maha enda paremale küünarnukile. Sellisel viisil kehalise väärkohtlemisega põhjustas Kaido Taniberg A.O. le füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku kodarluu alumise otsa murru, parempoolse IX roidemurru, parema neeru põrutuse ning hulgalised nahaalused verevalumid pea piirkonnas, kehatüve paremal poolel ning mõlemal randmel. Kaido Taniberg põhjustas sellega lähisuhtes olevale isikule teadlikult füüsilist valu ja vähemalt 4 nädalat kestva tervisekahjustuse. Maakohtu otsus
7. Viru Maakohtu 22.12.
8. a otsusega tunnistati Kaido Taniberg süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti Kaido Tanibergile 1 aasta 4 kuud vangistust. Muu hulgas lahendas kohus menetluskuludesse puutuva.
9. Kaido Taniberg on ennast täielikult temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Maakohus tuvastas süüdistatava ja kannatanu ütlustele, Karell Kiirabi AS kiirabikaartidele, AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaardile, asitõendi vaatlusprotokollile (politseiametniku vormikaamera videosalvestis, Häirekeskuse kõnesalvestised, fotod) ja kohtuarstliku ekspertiisi aktile tuginedes, et Kaido Taniberg põhjustas enda vanaema A.O. le lähisuhtes füüsilist valu ja tervisekahjustused, mis on kajastamist leidnud süüdistuses. Kohus kvalifitseeris süüdistatava käitumise KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi lähisuhtes olevale isikule füüsilise valu ja vähemalt 4 nädalat kestva tervisekahjustuse tekitamisena.
10. Karistuse mõistmisel märkis maakohus kokkuvõtvalt järgmist. KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritav süütegu on teise astme tervisevastane kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus kui ka vangistus. Maakohus lähtus karistust mõistes Kaido Tanibergi süüst ehk tema poolt sooritatud teost. Arvestades süüdistatava tegu ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuste ulatust, ei ole Kaido Tanibergi süü väike. Karistust kergendavate asjaoludena arvestas kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust – süüdistatav on kannatanu ees vabandanud, kannatanu on süüdistatavale andeks andnud ning süüdistatav ja kannatanu enam ühises elukohas ei ela. Raskendava asjaoluna võttis kohus arvesse süüteo toimepanemist kõrges eas kannatanu vastu. Kaido Tanibergi on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras, kuid mitte vägivallakuritegude eest. Kuritegu on toime pandud Harju Maakohtu 21.09.
11. a otsusega nr 1-22-4106 mõistetud karistuse, s.o üldkasuliku töö tegemise ajal, kuid nüüdseks on karistus ära kantud. Kuigi süüdistatav on edukalt läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi, samuti oli talle käitumiskontrolliga seatud alkoholi tarvitamise keeld, oli ta siiski tõenditest nähtuvalt kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Ehkki KarS § 121 lg 2 võimaldab karistuseks mõista ka rahalist karistust, ei pidanud maakohus seda põhjendatuks, võttes arvesse Kaido Tanibergi süü suurust. Samuti tasus Kaido Taniberg temale Pärnu Maakohtu 20.09.
12. a otsusega nr 1-19-7024 mõistetud rahalise 2 1-23-5592 karistuse ära algsest 30-päevasest maksetähtajast umbes kaks aastat hiljem. On ka tähelepanuväärne, et Kaido Tanibergile kolme kehtiva väärteokaristuse raames määratud rahatrahvid on siiani tasumata. Lähtudes eeltoodust, leidis maakohus, et Kaido Tanibergi tuleb karistada KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, s.o 2-aastase vangistusega. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse mõistmisel on lisaks eripreventiivsele eesmärgile arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Apellatsioon
13. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban vaidlustas kohtuotsuse karistuse osas, taotledes süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist ja rahalise karistuse mõistmist. Maakohus on karistust mõistes hinnanud vääralt Kaido Tanibergi süü suurust ja mõistnud liiga range karistuse, s.o reaalse vangistuse. Kuigi kannatanul tuvastati mitmed vigastused, ei kaasnenud nendega pikemaaegseid tagajärgi. Kannatanu arvates vajab süüdistatav pigem ravi ja vangla pole lahendus, samuti on ta andestanud Kaido Tanibergile ning nad elavad eraldi. Ka tunnistaja G.S. lu selgituste kohaselt on süüdistatava emotsionaalne seisund ebastabiilne ning ta vajab ravi – põhjuseks on lapsepõlves kogetud vägivald. Eelnevat arvestades ja kahe karistust kergendava asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus, leppimine kannatanuga) esinemine tingib rahalise karistuse kohaldamise. Et süüdistatav ja kannatanu elavad eraldi, siis võimalus, et midagi taolist võib korduda, on olematu. Varem pole Kaido Tanibergi vägivallakuritegude eest karistatud. Ringkonnakohtu seisukohad
14. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22.12.
15. a otsuse tühistamiseks alust ei ole. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et Kaido Taniberg pani toime KarS § 121 lg 2 pde 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ning mõistnud KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvatele asjaoludele vastava karistuse. Kohtukoosseis nõustub maakohtu järeldustega ja jätab KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata.
16. Maakohus tuvastas, et süüdistatav elas ühises leibkonnas oma ema ja 90-aastase vanaema A.O. ga. Tööl ta ei käinud, tarbis alkoholi ning nuias emalt ja vanaemalt raha. Kannatanu sõnul on ta maksnud kinni oma lapselapse võlgasid, varasemate süüteomenetluste kulusid ja autolaenu. Ühel korral paar aastat tagasi kutsus kannatanu alkoholijoobes sõitma läinud Kaido Tanibergile politsei, sest kartis, et peab taaskord kõik kahjud kinni maksma. Sellest ajast peale on lapselaps teda süüdistanud ning paaril korral kallale tulnud. Arutluse all olev sündmus sai samuti alguse sellest, et rohkem kui nädal aega järjest joonud Kaido Taniberg hakkas kunagist politsei väljakutset vanaemale ette heitma ning see läks üle füüsiliseks vägivallaks. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt kees ta üle ega andnud aru, mida täpselt teeb.
17. Süüdistatava teo tagajärjel tekkisid kannatanule vasaku kodarluu alumise otsa murd, parempoolne IX roidemurd, parema neeru põrutus ning hulgalised nahaalused verevalumid pea piirkonnas, kehatüve paremal poolel ja mõlemal randmel ning ta pidi viibima haiglas. Tekkinud tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, kuid põhjustasid rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud kestva tervisekahjustuse. Süüdistatav elas kannatanu ja tema tütrega ühes korteris samas leibkonnas. Seega esines lapselapse ja vanaema vahel lisaks sugulussuhtele ühiseluline side, mis hõlmas vanaemapoolset igapäevast majanduslikku ja olmelist abi Kaido Tanibergile ning lapselaps aktsepteeris seda (RKKKo 1-21-4285/79, p 21). Kolleegiumi hinnangul on tegu 3 1-23-5592 õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi lähisuhtes olevale isikule füüsilise valu ja vähemalt 4 nädalat kestva tervisekahjustuse tekitamisena.
18. Kaitsja hinnangul oleks kohane karistuse liik rahaline karistus. Selle seisukohaga nõustuda võimalik ei ole. Karistuse liigi valikul hinnatakse nii süü suurust kui ka KarS § 56 lg 2 kohaselt karistuse eesmärkide täitmise võimalikkust. Ekspertiisiakti kohaselt esinesid A.O. l tervisekahjustusena vasaku kodarluu murd, parempoolse IX roide murd, parema neeru põrutus ning hulgalised nahaalused verevalumid pea piirkonnas, kehatüve paremal poolel ning mõlemal randmel. Vigastused on tekkinud korduvatest löökidest. Kodarluu murru põhjuseks võib olla ka kukkumine väljasirutatud käele. Verevalum randmeliigese piirkonnas võib olla tekkinud jõulisest pigistamisest. Kannatanul tekkinud vigastused viitavad üheselt sellele, et tema suhtes toime pandud vägivald oli intensiivne ning süüdistatav tegutses ka saabunud tagajärje suhtes tahtlusega.
19. Kaido Taniberg ei ole võimeline rahalist karistust kandma. Karistus peab põhjustama süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid (vt RKKKo 3-1-1-44-13, p 23). Karistusregistri õiendist nähtuvalt süüdistatav talle mõistetud rahatrahve ei tasu ning kannatanu sõnul on vähemalt osad süüdimõistmisega kaasnevad kohustused täitnud tema. Igapäevase ülalpidamise tagasid Kaido Tanibergile ema ja vanaema.
20. Teo toimepanemise asjaolud ja eripreventiivne eesmärk nõuavad reaalse vangistuse mõistmist. Karistusregistri andmetest nähtub, et süüdistatav paneb toime eriliigilisi kuritegusid, sealjuures mõistetud karistus ei mõjuta teda sama teo uuesti toimepanemisest hoiduma. Karistuse eripreventiivse mõju täielikku puudumist iseloomustavad hästi etteheited, mida ta vanaemale teeb. Vanaema on „süüdi“ selles, et ta elusid, tervist ja vara ohustavast autojuhist politseile teada andis. Enda teo ohtlikkust Kaido Taniberg aga ei mõista. Õiguskorra kaitsmise huvid ei võimalda reageerida leebelt olukorrale, kus terves elujõus mees vägivallatseb raugaeas naise kallal.
21. Kaitsja sõnul on kannatanu süüdistatavale andestanud. A.O. on tõepoolest täiendaval ülekuulamisel väljendanud, et ta on andestanud ega soovi, et selle juhtumiga üldse tegeletaks. See aga ei anna tunnistust mitte sellest, et kannatanu tunneks end turvaliselt ja usuks süüdistatava edaspidist õiguskuulekat käitumist, vaid lihtsalt leebest ja andestavast iseloomust. Ka selles täiendavas ülekuulamises märgib kannatanu, et Kaidoga tal ühes korteris võimalik elada ei ole. Uue elukoha aadressi lapselaps ei tea ning menetluseski on selle olukorra säilitamiseks tarvitusele võetud abinõud. 90-aastased inimesed on piisavalt vanad selleks, et vajada igapäevaseks toimetulekuks seltsi ja abi. Kannatanul aga ei ole võimalik oma tütrega koos elada, sest samas kohas elab süüdistatav. Oma poja vastu ütluste andmisest keeldunud G.S. d on märkinud siiski, et varem on Kaido eraldi elanud, kuid sellest tulenevad rahalised nõuded on pidanud tema maksma. Seetõttu elavadki nad koos, kuid suhtlevad minimaalselt.
22. Eelnevat arvestades on ainuvõimalik karistuse liik ja kohaldamise viis reaalne vangistus. Sellega, et süüdistatav on vabandanud ning kannatanu talle andeks andnud, on maakohus juba arvestanud karistuse määra valikul.
23. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jääb Viru Maakohtu 22.12.
24. a otsus muutmata ning Kaido Tanibergi kaitsja apellatsioon rahuldamata.
25. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. Vandeadvokaat Arvo Suuban esitas 4 1-23-5592 tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamisele 33 minutit. Toimingu eest soovib ta saada tasu 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 pärase lahendi, tuleb 48,80 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel Kaido Tanibergilt riigi kasuks välja mõista. Kaido Taniberg peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 5