← Eesti

3-24-1273/5

Obsah (6)§ 6§ 38§ 40§ 10§ 56§ 55

RIIGIKOHUS ÜLDKOGU KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kaebuse number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Menetluse alus Asja läbivaatamine 3-24-1273 20. mai 2024 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Hannes Kiris, Ant

) § 56). Komisjon on kollegiaalne organ, kus võetakse otsused vastu häälteenamusega, mistõttu pole võimalik otsustusprotsessi lõpuni ammendavalt kajastada. 5.2. KEK järgib oma tegevuses uurimispõhimõtet (

§ 6), kogub selleks tõendeid ja hindab kõiki asjas tähtsaid asjaolusid kogumis.

Isiksuseomadust, mis välistab komisjoni hinnangul kohtunikuks nimetamise, ei tasakaalustanud positiivsed omadused. Kui komisjonil tekib enne vestlust kogutud andmete põhjal veendumus, et ühe või teise omadusega pole probleeme, puudub vajadus neil nii vestluses kui ka otsuse põhjendustes menetlusökonoomiast lähtudes pikemalt peatuda. 5.3. Soodustavat haldusakti soovival isikul lasub endal kohustus olla hoolas tal lasuva tõendamiskoormuse täitmiseks (vrd

§ 38lg 3).

Arvestades, et kaebajale anti eelmisel kandideerimisel (AT

  1. mai 2023 konkursi raames) teada julgeolekukontrolli tulemusest, ei saanud kaebaja jaoks olla ootamatu, et ka komisjon keskendub sellele teemale. KEK küsitles kaebajat üksikasjalikult kiirlaenude võtmise kohta, kuid kaebaja täiendas komisjoni teadmisi vaid laenude võtmise põhjuste kohta. KEK sai tugineda üksnes andmetele, mis tal olid istungi ajal. 5.
  2. KEK hindas seda, kas kaebaja võttis kohustusi viisil, mis võib tulevikus seada ohtu kohtuniku näilise või tegeliku sõltumatuse. KEK ei hinnanud kaebaja pere eraeluliste otsuste vajalikkust ega põhjendatust, samuti ei otsinud kohtunikuks ideaalset inimest. KEK ei pidanud ohuks mitte kiirlaenu võtmist iseenesest, vaid pikaajalist käitumismustrit tasuda kiirlaenudega oma igapäevaseid elamiskulusid. 5.
  3. KAPO kokkuvõte on KEK-ile väärtuslikuks andmeallikaks, kuid sellel ei ole üldjuhul komisjoni seisukoha kujunemisel määravat tähendust. 3

(5)3-24-1273 5.
  1. Kohtute seaduse (KS) § 54 lg 2 järgi peab kohtunikuks kandideerija enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli. Seadusandja peab silmas selle tuvastamist, et isik vastab juurdepääsuloa saamise nõuetele. RSVS § 32 lg 2 p 16 järgi võib juurdepääsuluba andmast või selle kehtivust pikendamast keelduda isikule, kellel on väljakujunenud harjumuslik käitumine või harrastus, mis võib kaasa tuua tema majandusliku sõltuvuse. Nii KAPO kui ka KEK jõudsid järeldusele, et kaebajal on välja kujunenud harjumuslik käitumine võtta kiirlaene ja see võib kaasa tuua tema majandusliku sõltuvuse kiirlaenuandjatest, mis aga omakorda on ohuks kohtuniku sõltumatusele.
  2. KEK-i seisukohtade peale
  3. mail 2024 esitatud vastuses jääb kaebaja varem esitatud seisukohtade juurde. ÜLDKOGU SEISUKOHT
  4. Üldkogu leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. KEK-i
  5. aprilli
  6. a protokolliline otsus nr 9-12/23-4 jääb muutmata.
  7. KS § 54 lg 2 sätestab, et kohtunikuks kandideerija peab enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele. Kaebajal sellist juurdepääsuluba ei ole, seega tuli tal kohtunikuks kandideerimiseks läbida julgeolekukontroll. Selle kokkuvõttes järeldati, et kaebaja puhul esineb RSVS § 32 lg 2 p-s 16 sätestatud alus keelduda juurdepääsuloa andmisest.
  8. Vaatamata julgeolekukontrolli kokkuvõttes esitatule oli KEK-il õigus otsustada kaebaja isiksuseomaduste sobivuse üle ning ta ei pidanud lugema kaebajat isiksuseomadustelt sobimatuks. KS § 54 lg 1 esimese lause kohaselt hindab kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust KEK. Tulenevalt KS § 54 lg-test 5 ja 7 otsustab KEK ka julgeolekukontrolli läbituks lugemise. KAPO üksnes teeb kontrollitoiminguid ja esitab nende põhjal arvamuse, kas taotluse esitanud isik vastab riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.
  9. Üldkogu on varem leidnud, et KS-is erinormide puudumise korral tuleb KEK-i otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda

-i sätetest (Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-20-1044/5, p 13). Kaebuse lahendamisel kontrollib üldkogu, kas KEK järgis menetlusnorme ning kas otsustamisel tehti ilmselgeid vigu, mis tähendaksid, et otsus on meelevaldne. Sellise olulise eksimuse korral on üldkogul võimalik ise hinnata, kas kaebaja isiksuseomadused on kohtunikuametiks sobivad (Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-20-1044/5, p 20). 11. KEK ei ole otsuse langetamisel menetluskorda rikkunud. Kaebaja oli menetlusse kaasatud ja tal oli võimalus esitada oma arvamus ja seisukohad (

§ 40lg 1).

Kaebaja on leidnud, et KEK-is toimunud vestlus keskendus peaasjalikult tema laenudele. Üldkogu arvates järeldub sellest, et KEK küsitles kaebajat põhjalikult ning on seega täitnud uurimiskohustuse (

§ 6

). Asja materjalidest ei ilmne, et KEK oleks tegutsenud erapoolikult (

§ 10

). Protokoll kajastab piisava põhjalikkusega põhjendusi, millest KEK otsuse tegemisel lähtus (

§ 56

lg 1), ning resolutsioon on üheselt mõistetav (

§ 55lg 1). 4

(5)3-24-1273
  1. KEK pole otsuse tegemisel teinud kaalumisviga ega meelevaldset järeldust kaebaja isiksuseomaduste sobivuse kohta. Isiksuse sobivuse hindamisel on KEK-il ulatuslik otsustusruum. KS § 54 lg 1 teise lause kohaselt arvestab KEK kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste hindamisel kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid ning võib teha järelepärimisi. Kohtunikueksamikomisjoni töökorra p 4 alap 3 kohaselt hindab KEK kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust kohtunikuametiks, arvestades mh julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmeid. Seega pidi KEK kaebaja isiksuseomaduste kohta järelduste tegemisel tuginema ka julgeolekukontrolli kokkuvõttele.
  2. Kohtunikul peavad olema isiksuseomadused, mis tagavad erapooletu, õiglase, omakasupüüdmatu ja hoolika töökohustuste täitmise. Oluline pole üksnes õiglane ja sõltumatu õigusemõistmine, mille jaoks on tarvilikud eelloetletud isiksuseomadused, vaid ka see, et õigusemõistmine näiks õiglane ja sõltumatu (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus asjas nr 3-4-1-6-17, p 5). Olukorras, kus kohtunikuks kandideerijal on oma senise sissetulekuga võrdluses suured igakuised rahalised kohustused, sh kohustused kiirlaenude võtmisest, võis KEK asuda seisukohale, et kaebaja on kohtunikutööks sobimatute isiksuseomadustega.
  3. Kohtunikuks kandideerija finantskäitumist, sealjuures korduvate kiirlaenude võtmist, on KEK pidanud ka varem kohtunikuks saamisel takistuseks (vt nt P. Pikamäe (toim). Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018, § 47 komm 10.5). Tegemist on KEK-i järjepideva praktikaga, mis samuti viitab sellele, et KEK-i otsus ei olnud meelevaldne.
  4. Seega ei ole KEK otsuse tegemisel teinud ilmselget viga, mis tingiks üldkogule vajaduse kaebaja isiksuseomadusi põhjalikumalt hinnata, samuti pole KEK kaebaja isiksuseomaduste hindamisel teinud meelevaldseid järeldusi. KEK-i otsus on õiguspärane.
  5. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.