Obsah (14)

§ 651§ 456§ 231§ 392§ 652§ 238§ 173§ 164§ 200§ 169§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2024, Tallinn Kohtuasj

) § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta muutmata osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1200 eurot elatisena

1. märtsi 2023 -
2. augusti 2023 eest, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
3. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osaliselt, s.o tagasiulatuvat elatist puudutavas osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates 1. septembrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 200 eurot ja määras selle tasumise korra. Maakohtu otsus on

§ 456lg 4 teise lause alusel eelnimetatud osas edasi kaebamata jõustunud.

1. Ringkonnakohus pidas vajalikuks täita selgitamiskohustust ja anda pooltele võimalus tuua esile täiendavaid asjaolusid ja vajadusel esitada lisatõendeid (dtl-d 85–87). Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme. 8.
2. Maakohus on oma otsuse p-s 1 võtnud tuvastatud asjaoludena aluseks, et ema last esindades palus kostjat kanda elatist edasi hageja arvelduskontole, mida kostja ei teinud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse (p 16) ning et kostja tasus enne hageja arvelduskontole elatise tasumist elatist lapse ema Swedbanki arvelduskontole. Kostja on apellatsioonkaebuses eeltoodud asjaolud vaidlustanud, leides, et neid väiteid ei ole hageja tõendanud. Kui maakohus leidis, et asjaolude üle ei vaielda, ei saa eeldada asjaolude omaksvõttu.

§ 231

lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

§ 231

lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool 4 ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 231

lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks

§ 392

lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt nt RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-42-13, p 11). Praegusel juhul ei ole maakohus kostjalt küsinud, kas temalt nõuti elatise tasumist hageja arvelduskontole ning kas ta on eelnevalt tasunud elatist hageja ema Swedbanki arvelduskontole. Seetõttu ei olnud kohtul alust lugeda

§ 231lg 4 järgi, et kostja on eeltoodud asjaolud omaks võtnud.

Ringkonnakohus saab eeltoodud rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu põhjendusi järgnevaga. 8.2. Mõlemad pooled on esitanud ringkonnakohtule uusi väiteid ja tõendeid. Ringkonnakohus hindab uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud.

§ 652

lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

§ 652lg-s 3 sätestatud juhtudel.

Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid ja tõendeid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid ja tõendeid varem esitada (vt nt RKTKo 11.02.2016, 3-2-1-17115, p 17). Nii on

§ 652

lg 3 p 2 järgi lubatud uued asjaolud ja tõendid juhul, kui neid ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Lisaks viidatud eeldusele peab tõend olema asjakohane ja lubatav (

§ 238lg 1).

Hageja esitas oma väite tõendamiseks väljavõtted Swedbanki arvelduskontost

1. jaanuarist 2017 -
2. detsembrini 2020 ning
3. aprilli
4. a e-kirja (dtl-d 93–95). Kostja esitas väljavõtte
5. aprilli
6. a serveri teatisest e-kirja kättetoimetamise ebaõnnestumise kohta (dtl 104). Tulenevalt kostja uuest tõendist esitas hageja
7. aprillil 2024 uue tõendina
8. märtsi
9. a ekirja (dtl 111). Kolleegiumi hinnangul on poolte esitatud uued tõendid asjakohased, samuti on need

§ 652lg 3 p 2 järgi lubatavad, ning tuleb vastu võtta.

1. Vaatamata maakohtus aset leidnud menetlusõiguse normi rikkumistele, nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et perekonnaseaduse (PKS) § 108 alusel esitatud tagasiulatuva elatise nõue on õiguslikult põhjendatud. 9.
2. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et tal oli lapse emaga kokkulepe, et elatist tasutakse lapse arvelduskontole. Kolleegiumi hinnangul saab hageja esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest teha järelduse, et vanem, kelle juures laps elas, oli nõus, et elatist tasutakse lapse arvelduskontole. Nii möönab ka kostja ise, et sellisel viisil elatise maksmise kiitis lapse ema heaks (dtl 31). Kostja ei ole tuginenud sellele, et sellel perioodil, kui ta tasus elatist lapse arvelduskontole (
3. a oktoobrist -
4. a veebruarini), oleks teine vanem teinud talle etteheiteid ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise kohta. 9.
5. Lapse ema Swedbanki arvelduskonto väljavõte tõendab, et enne seda, kui kostja asus elatist tasuma lapse arvelduskontole, tasus ta elatist lapse ema Swedbanki arvelduskontole (dtl-d 93– 5 95). Kostja selgitas
6. a märtsis toimunud elatise tasumise korra muutmist sellega, et ta tegi seda meedias avaldatud artiklite põhjal, milles rõhutati, et elatis tuleb tasuda lapsega kooselava vanema kontole. Kolleegium leiab, et isegi kui isal oli arusaam, et ta võib elatise maksmise arvelduskontot lapse ema nõusolekuta muuta, ei ole ta pakkunud kohtule loogilist põhjendust, miks ta asus elatist tasuma lapse ema teisele arvelduskontole. Hageja ema ei olnud elatise SEB Panga arvelduskontole tasumisega nõus, sest sellel kontol olevate rahaliste vahendite arvelt täideti laenukohustust panga ees (dtl-d 17–18). Kuna tegemist oli vanemate ühise kohustusega, pidi see asjaolu olema kostjale teada. Kolleegiumi hinnangul võib kostja hageja emale ette heita, et hageja ema ei täitnud oma osa laenukohustusest, kuid midagi ei saa muuta see, et hageja emale kui last kasvatavale vanemale sellisel viisil ülalpidamise andmine ei sobinud. Seda asjaolu kinnitab elatishagi kohtule esitamine ning ka
7. aprilli
8. a e-kiri kostjale (dtl 95). Ringkonnakohtu hinnangul lükkab
9. märtsil 2023 kostja poolt hageja emale saadetud e-kiri ümber kostja väite, et tema hageja ema
10. aprilli
11. a e-kirja meilikonto sulgemise tõttu kätte ei saanud (dtl 111).
12. märtsi
13. a e-kiri on kaudne tõend, mille põhjal on võimalik järeldada, et
14. aprillil 2023 ei saanud XXX meilikonto olla suletud. Kostja esitatud tõend tõendab üksnes, et
15. aprillil 2024 ei jõudnud XXX e-posti aadressile saadetud e-kiri kohale (dtl 104). Isegi kui
16. aprilli
17. a e-kiri kostjani ei jõudnud, kinnitab see hageja väidet osas, et kostja poole sellise palvega pöörduti. 9.
18. Riigikohus on
19. märtsil 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kuigi alates
20. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, kehtib eeltoodud seisukoht ka praegu kehtiva redaktsiooni kohaldamisel. Kolleegiumi hinnangul ei toeta eelviidatud kohtulahend kostja seisukohta. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud enne
21. a märtsi vanemate vahel vaidlust elatise maksmise korra osas. Nõusolek konkreetsel viisil ülalpidamiskohustuse täitmiseks võib olla eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). Nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmise korra kohta võib olla antud kaudselt ehk konkludentselt või vaikides. Seega oli lapse ema heaks kiitnud, et isa maksab elatist vahetult lapsele. Sellele viitab ka piisavalt pikk aeg (kaks aastat ja viis kuud), mil kostja sellisel viisil lapsele ülalpidamist andis. Ringkonnakohtu arvamust ei muuda asjaolu, et ema kandis lapse arvelduskontolt raha oma kontole edasi. Kuna lapsel oli oma arvelduskonto ja emal oli sellele juurdepääs, siis sai ema lapse kontole kantud raha lapse ülalpidamiseks kasutada. Samuti märgib kolleegium, et PKS § 100 lg 1 ei keela elatise tasumist alaealise lapse arvelduskontole, mistõttu ei pidanud ka vanemate vahelise vaidluse puudumisel kostja oma kohustuse täitmist
22. a märtsis muutma. Vajadusel oleks kostja saanud pöörduda lapse ema poole kinnituse saamiseks, kas last kasvatav vanem oli sellise ülalpidamiskohustuse täitmisega jätkuvalt nõus. 9.
23. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja, muutes ühepoolselt elatise maksmise korda, lähtus enda huvidest. Elatise vaidluse lahendamisel tuleb arvestada, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk – lapse igapäevased vajadused on rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Kui kostja tasus raha lapse ema SEB Panga arvelduskontole, siis ema ei saanud enam elatist kasutada lapse huvides. 9.
24. Asja materjalidest nähtuvalt ei koorma tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine kostjat 6 ebamõistlikult, ka ei esine muid mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Pooled ei ole esitanud sisulisi väiteid, et tulenevalt lahendamise tulemusest oleks maakohus pidanud menetluskulud jaotama teisiti.
26. Tulenevalt

§ 173lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.

11.1. Reeglina kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise (

§ 164lg 1).

Kohtul tuleb tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Praegusel juhul leiab kolleegium, et apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel tuleb arvestada kostja apellatsioonkaebuses esitatud asjaolude vaidlustamisega. Ringkonnakohus märgib, et võistlevuse põhimõte iseenesest ei saa õigustada kohtule valetamist ega pahatahtlikku menetlusressursi raiskamist. Kui pool asjaolusid maakohtus ei vaidlustanud ning ta tegelikult teab, et need asjaolud on tõesed, kuid vaatamata sellele esitab vastuväited apellatsioonimenetluses, siis selline tegevus kujutab endast menetlusõiguste kuritarvitamist (

§ 200lg 1 ja § 328 lg 1).

Kostja eitas asjaolusid (hageja ema Swedbanki kontole elatise tasumine), kuigi ta teadis, et need on tõesed. Ringkonnakohus võtab menetluskulude jaotamisel seda arvesse ning

§ 169lg 3 järgi jätab hageja 22.

märtsil 2024 menetlustoiminguga seotud kulud kostja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad

§ 164lg 1 järgi poolte endi kanda.

12. Ringkonnakohus peab võimalikuks

§ 174

lg 1 alusel kindlaks määrata hageja ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suuruse. 12.

1. Menetluskulude jaotuse kohaselt jäävad kostja kanda hageja
2. märtsi
3. a menetlustoiminguga kaasnev kulu. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud seisukoha koostamiseks ja esitamiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihind käesolevas menetluses on 158,60 eurot (koos käibemaksuga). Kolleegiumi hinnangul on hageja lepingulise esindaja menetlustoimingu ajakulu põhjendatud ja vajalik

§ 175lg 1 mõttes.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu jääb turuhinna piiridesse. 12.2. Eeltoodut arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik menetlustoimingu kulu 158,60 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks tuleb

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 13. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale ei saa edasi kaevata, sest vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 7