Obsah (7)

§ 424§ 65§ 68§ 69§ 73§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 22. aprill 2024 Kriminaalasja number 1-23-2569 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Ingrid Kullerkann ja Aarne Sarjas Istungisekretär L

§ 424lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 18.

oktoobri

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Vladislav Saveljev, isikukood 39909222744, elukoht: XXX; töökoht: ei tööta; tõkend: vahistamine asendatud 09.06.2023 elektroonilise valvega Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ingmar Laas Asja läbivaatamise viis suuline menetlus, kohtuistung 15.02.2024 RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsus osaliselt, s.o Vladislav Saveljevile

§ 424lg 2 järgi (8.

veebruaril 2023 toimepandud teo eest) mõistetud karistuses ja

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristuses.

1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
2. Mõista Vladislav Saveljevile

§ 424lg 2 järgi (8.

veebruaril 2023 toimepandud teo eest) karistuseks 8 kuud vangitust. 2.2. Lugeda

§ 68

lg 1 alusel mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 1 aeg 08.02.-09.06.2023, s.o 4 kuud ja 1 päev, Vladislav Saveljevi poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 3 kuud ja 29 päeva vangistust. 2.3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada maakohtu otsusega

§ 65

lg 1 alusel moodustatud 2 aasta 6 kuu pikkust vangistust käesoleva otsuse p-s 2.

1. mõistetud 3 kuu 29 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 29 päeva vangistust.
2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata.
3. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 517,38 eurot, sealhulgas käibemaks 88,38 eurot, vandeadvokaat Kaire Hänilese poolt süüdistatav Vladislav Saveljevile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
5. Apellatsioonimenetluses tekkinud kuludest jätta Vladislav Saveljevi kanda 355,92 eurot ja riigi kanda 172,46 eurot.
6. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus
7. Vladislav Saveljevit süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 07.06.2022.

a otsusega nr 1-22-3133

§ 424lg 1 järgi ja Tartu Maakohtu 12.01.2023.

a otsusega nr 1-22-7590

§ 424lg 2 järgi, rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (Kor

S) § 36 lg 1 nõudeid, kui juhtis uuesti: 1) 05.01.2023 kella 16:48 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt

1. km-l mootorsõidukit Opel Astra Caravan registreerimismärgiga XXX , olles narkootiliste, psühhotroopsete või muu sarnase toimega ainete metadooni, oksükodooni, amfetamiini, mirtasapiini, klonasepaami metaboliidi ja pregabaliini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; 2) 08.02.2023 kella 00:21 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Riia 4 juures mootorsõidukit Opel Astra Caravan registreerimismärgiga XXX , olles narkootiliste, psühhotroopsete või muu sarnase toimega ainete oksükodooni, venlafaksiini, fluoksetiini, mirtasapiini, lamotrigiini ja pregabaliini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. II. Maakohtu otsus 2
2. Maakohus tunnistas V. Saveljevi 18.10.
3. a otsusega süüdi

§ 424

lg 2 järgi 05.01.2023 toime pandud teos ning mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus mõistetud 1 aasta 3 kuu vangistuse ning Tartu Maakohtu 12.01.2023. a otsusega mõistetud 2-aastase vangistusega, saades liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Seejärel tunnistas maakohus V. Saveljevi süüdi

§ 424

lg 2 järgi 08.02.2023 toime pandud teos ning mõistis selle eest karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati 1 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust eelnevalt mõistetud liitkaristuse 2 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõisteti V. Saveljevile liitkaristuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust. Sellest loeti

§ 68

lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg 08.02.-09.06.2023, s.o 4 kuud ja 1 päev, saades nii ärakandmisele jäävaks karistuseks 3 aastat 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti V. Saveljevi vanglasse saabumise aeg.

1. Lisakaristusena võttis kohus V. Saveljevilt ära sõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks ja 6 kuuks. Samuti lahendas maakohus menetluskuludega seotud küsimused ning jättis rahuldamata kaitsja taotluse kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
2. Maakohtu seisukohad on järgmised. Pooled ei vaidle selle üle, et V. Saveljev juhtis süüdistuses märgitud aegadel ja kohtades mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud süüdistuses loetletud aineid. Prokuratuuri ja kaitsja seisukohad lahknevad küsimustes, kas kõnealused ained põhjustasid V. Saveljevil joobeseisundi ning kas V. Saveljev oli joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ajal.
3. 05.01.2023 teo osas leidis maakohus, et sündmuskohal viibinud tunnistaja patrullpolitseiniku Ü.R. a ütlused langevad kokku teise sündmuskohal viibinud patrullpolitseiniku C.L. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga. V. Saveljevi joovet kontrollides oli näit positiivne ja reageeris amfetamiinile. Lisaks oli V. Saveljev sõidukiga paremale poole kraavi sõitnud, tema kõnnak oli kergelt taaruv, ta käitus omamehelikult, oli rahutu, ärritunud ja agressiivne, tema pupill reageeris valgusele aeglaselt ja oli ahenenud. V. Saveljev kasutas ebatsensuurseid sõnu, ei soovinud ametnike juttu kuulata, ähvardas ja keeldus indikaatorvahendi kasutamise protokolli allkirjastamast.
4. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et 05.01.2023 kell 18:32 võeti SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus V. Saveljevilt uriini ning uuringuakti nr 43T kohaselt leiti selles amfetamiini, metadooni, oksükodooni, mirtasapiini, klonasepaami metaboliiti ja pregabaliini. Ühtlasi lükkab joobeseisundi tuvastamise saatekiri ümber V. Saveljevi kahtlused, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli kantud näit on vale või politseinikud valetasid amfetamiini kohta. Bioloogilise vedeliku uuringu tulemustega on amfetamiini sisaldumine V. Saveljevi organismis tõsikindlalt tõendatud.
5. Joobeseisundi väliste tunnuste osas leidis maakohus, et lisaks tunnistaja Ü.R. a ütlustele ja indikaatorvahendi kasutamise protokollile nähtub TÜ Kliinikumis koostatud terviseseisundi kirjeldusest muu hulgas, et 05.01.2023 kella 18:40 ajal olid V. Saveljevi pupillid väiksed, kuid reageerisid valgusele, kand-varvas kõnd oli ebakindel ja V. Saveljev oli saabudes ärritunud (eelkõige politsei peale). Vestluse käigus rahunes ja suhtles viisakalt, kuid oli motoorselt rahutu ̶ kippus korduvalt püsti tõusma või seistes istuma suunduma. Kõik nimetatud tõendid langevad kokku selles, et V. Saveljev sõitis 05.01.2023 autoga teelt välja, ärritus sündmuskohale saabunud politseinike peale ning tema kõnnak oli häiritud ja pupillid olid ahenenud. Arvestades, 3 et kõnealuseid häireid V. Saveljevi käitumises, koordinatsioonis ja silmavaates kirjeldavad kolm erinevat tõendiallikat (sh tervishoiutöötaja), ei nõustu kohus V. Saveljeviga selleski, et tunnistaja Ü.R. eksis kohtuistungil V. Saveljevi kõnnaku kirjeldamisel või ajas V. Saveljevi kellegagi segamini.
6. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspert hindas V. Saveljevil 05.01.2023 joobeseisundi esinemist kaks korda, s.o 23.01.2023 kirjalikus hinnangus ja 24.03.2023 kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktis ning jõudnud mõlemal korral järeldusele, et V. Saveljevil esines 05.01.2023 narkootilistest või muudest psühhotroopetest ainetest tekkinud joobeseisund. Kirjaliku hinnangu põhjal on raskusteta arusaadav, milliste andmete ja tunnuste põhjal jõudis ekspert järelduseni, et V. Saveljev oli joobeseisundis. Teiseks selgitas ekspert ekspertiisiaktis veelgi põhjalikumalt, kuidas ja millised V. Saveljevi seisundit iseloomustavad andmed viitavad joobele. Seejuures ei tekita eksperdi seisukohtade usaldusväärsuses tõsiseltvõetavaid kahtlusi kaitsja väide, et joobeseisundile iseloomulikke väliseid tunnuseid võivad põhjustada ka muud asjaolud (nt tervisehäire, individuaalne eripära, konkreetne situatsioon jms). Praeguses asjas arvestas ekspert ekspertiisiaktist nähtuvalt otsesõnu võimalusega, et iseenesest võivad joobele iseloomulikke tunnuseid põhjustada muudki asjaolud, kuid jõudis siiski järeldusele, et V. Saveljev oli joobeseisundis.
7. Erinevalt kaitsjast ei sea kohtu arvates eksperdi järelduste õigsust kahtluse alla ka asjaolu, et muudel kordadel (s.o 04.
8. ja 05.09.2022 ning 26.
9. ja 02.02.2023), mil V. Saveljev toimetati samuti joobeseisundi kahtluse täiendavaks kontrollimiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde, ei heideta V. Saveljevile ette mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist. Erinevalt praeguses asjas kõne all olevatest tegudest ei selgu kohtule esitatud tõenditest 04.
10. ja 05.09.2022 osas isegi see, kas ja milliseid aineid tookord V. Saveljevi uriinist leiti. Ühelt poolt leiti joobeseisundi tuvastamise saatekirjade kohaselt ka 26.01.2023 V. Saveljevilt võetud uriinist oksükodooni ning 02.02.2023 võetud uriinist oksükodooni, meladooni, fluoksetiini, mirtasapiini, pregabaliini ja lamotrigiini. Teisalt jällegi on V. Saveljevi käitumist ja seisundit iseloomustavad andmed 26.
11. ja 02.02.2023 võrreldes 05.01.2023 märgatavalt erinevad ̶ nt oli V. Saveljev 05.01.2023 lisaks muule ka agressiivne ja ärritunud ning politseinikud panid juba sündmuskohal tähele, et V. Saveljevi kõnnak on taaruv. Kuna 26.
12. ja 02.02.2023 neid tunnuseid ei esinenud ning ekspert hindab joobe esinemist või puudumist igal üksikjuhul konkreetsete andmete põhjal, ei anna muudel kordadel joobe eitamine alust arvata, et 05.01.2023 osas kujundatud seisukoht on vale.
13. 23.01.
14. a kirjalik hinnang ja 24.03.
15. a kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt on lubatavad ja usaldusväärsed tõendid. Asjaolu, et ekspert kirjutas 08.02.
16. a osas, et V. Saveljevil olid laienenud pupillid, ei osuta samuti eksperdi järelduste ekslikkusele. Kuna samast ekspertiisiaktist nähtub, et ka ahenenud pulpillid on narkootiliste, psühhotroopsete vm joovastava aine tarvitamisele iseloomulik leid (vt ekspertiisiakti lk 5), arvestas ekspert hälbeid V. Saveljevi silmavaates igal juhul põhjendatult joobeseisundi ühe tunnusena.
17. V. Saveljev ei vaidlusta enne 05.01.2023 juhtima asumist amfetamini, metadooni, oksükodooni, mirtasapiini, klonasepaami metaboliiti ja pregabaliini tarvitamist, kuid leiab, et ta polnud mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Maakohus pidas V. Saveljevi väidet kand-varvas kõnni üldise ebastabiilsuse kohta ebausaldusväärseks. Kohtu arvates ei tingi V. Saveljevi väited, et ta sõitis teelt välja libeduse ja auto viletsa tehnilise seisundi tõttu joobeseisundi eitamist, vaid räägivad täiendavalt joobeseisundi poolt. V. Saveljev otsustas enda sõnul sõita väga libedal teel viletsas tehnilises seisundis sõidukiga nii, et ta kaldus vastassuunavööndisse, tema ohtlikust sõidust teatati politseile ja ta sõitis teelt välja. 4
18. Tuginedes eelpool analüüsitud tõndikogumile, tuvastas maakohus, et V. Saveljev juhtis 05.01.2023 kella 16:48 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt
19. kml mootorsõidukit Opel Astra Caravan registreerimismärgiga XXX , olles narkootiliste, psühhotroopsete või muu sarnase toimega ainete metadooni, oksükodooni, amfetamiini, mirtasapiini, klonasepaami metaboliidi ja pregabaliini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.
20. Maakohus luges tõendatuks V. Saveljevi süü ka 08.02.2023 toimepandud teos ja põhistas seda järgmiselt.
21. Tunnistaja M.T. oli patrullpolitseinikuna tööl koos Sander Järvisega, nad teostasid Tartus Ülikooli tn-l liiklusjärelevalvet, kui neile sõitis vastu valge Opel, millel ei põlenud tagumine registreerimisnumbri tuli. Politseinikud otsustasid sõidukit kontrollida. M.T. vestles juhiga, kes oli hästi unine ja uimane. Tema kõne oli hästi aeglane ja küsimustele vastas samuti aeglaselt. Kui M.T. küsis, miks see nii on, vastas V. Saveljev, et ta on päev otsa sõitnud ja kell on juba palju. M.T. otsustas taskulambiga juhi pupille kontrollida, need ei reageerinud valgusele. Kui M.T. palus juhil autost väljuda, olid viimasel ka kerged koordinatsioonihäired kõnnakus. Narko kiirtest reageeris mingile rahustile. Seejärel viisid politseinikud V. Saveljevi ekspertiisi. Alguses oli V. Saveljev politseinikega suheldes viisakas, kuid hiljem hakkas ärrituma ja muutus vihaseks, öeldes, et see on juba mitmes kord, kui politsei teda peatab, ta tarbib ravimeid ja arst lubab tal nende mõju all sõita.
22. Tunnistaja M.T. i ütlustega langevad kokku patrullpolitseiniku S.J. e koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Indikaatorvahendi näit oli positiivne ja reageeris bensodiasepaamile. Lisaks oli V. Saveljevi reaktsioonikiirus häiritud, kõne oli kiire, koordinatsioon oli kergelt häiritud ning V. Saveljev värises ja oli unine. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast tuleneb, et 08.02.2023 kell 01:27 võeti TÜ Psühhiaatriakliinikus V. Saveljevilt uriini ning uuringuakti nr 188T järgi leiti tema uriinist oksükodooni, venlafaksiini, fluoksetiini, mirtasapiini, lamotrigiini ja pregabaliini. Terviseseisundi kirjelduse kohaselt oli V. Saveljevi käitumine 08.02.2023 kella 00:00 ajal psühhomotoorselt rahutu, ta kohendas korduvalt jalanõusid, liigutused olid kiired ja järsud ning kõne oli kiire ja jutukas. V. Saveljevi nägu punetas, ta higistas kergelt ning pupillid olid kitsad ega reageerinud valgusele. Tasakaal ja koordinatsioon olid pisut ebakindlad ning kand-varvas kõnd oli ebakindel.
23. Kuna sarnaselt 05.01.2023 teoga kirjeldavad ka 08.02.2023 teo puhul V. Saveljevi koordinatsioonihäireid kolm erinevat tõendiallikat (mõlemad patrullpolitseinikud ja tervishoiutöötaja), on välistatud võimalus, et V. Saveljevi kõnnak oli häiritud üksnes libeduse tõttu. M.T. i ütlustele, indikaatorvahendi kasutamise protokollis V. Saveljeviga suhtlemisel kajastatud tähelepanekutele ja terviseseisundi kirjeldusele tuginedes tuvastas maakohus, et V. Saveljevi reaktsioonid ja käitumine olid 08.02.2023 häiritud.
24. Kohtuekspert hindas taas V. Saveljevil joobeseisundi esinemist kaks korda, s.o 17.02.2023 kirjalikus hinnangus ja 24.03.2023 kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktis ning jõudis mõlemal korral järeldusele, et V. Saveljevil esines 08.02.2023 (kella 00:21 ajal) narkootilistest või muudest psühhotroopetest ainetest tekkinud joobeseisund. Seoses kaitsja etteheidetega tõi kohus täiendavalt välja, et lisaks 05.01.2023 erines V. Saveljevi terviseseisund ka 08.02.2023 märgatavalt võrreldes 26.
25. ja 02.02.2023, mil ekspert leidis, et V. Saveljevil esinevad vaid jääknähud. 08.02.2023 oli sündmuskohal V. Saveljevi reaktsioonikiirus häiritud, kõne oli kiire, 5 koordinatsioon oli kergelt häiritud ning ta oli unine ja värises. Samuti nähtub 08.02.2023 terviseseisundi kirjeldusest, et V. Saveljev oli muu hulgas psühhomotoorselt rahutu, tema liigutused olid kiired ja järsud ning kõne oli kiire ja jutukas. 26.
26. ja 02.02.2023 neid tunnuseid ei esinenud.
27. Maakohus märkis, et arvestades KorS § 36 lg-s 1 toodut, on iseenesest õige kaitsja seisukoht, et ainuüksi (joovastava((te)) aine(te) olemasolu inimese organismis ei tähenda joobeseisundit, kuid lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest ei piirdugi V. Saveljevi joobeseisundile viitavad tunnused tema organismist joobeseisundi saatekirjas loetletud ainete leidmisega. Kuna V. Saveljev oli nii 05.
28. kui ka 08.02.2023 mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis, vastab tema käitumine mõlemal kuupäeval

§ 424lg 1 objektiivsetele tunnustele.

1. V. Saveljevil on 2 kehtivat kriminaalkaristust joobes juhtimiste eest. Ta tunnistati Harju Maakohtu 07.06.
2. a otsusega süüdi

§ 424lg 1 järgi ja Tartu Maakohtu 12.01.2023.

a otsusega

§ 424lg 2 järgi.

Pidades silmas, et 05.01.2023 seisuga kestis Harju Maakohtu 07.06.2022. a otsusega määratud katseaeg ja 08.02.2023 seisuga oli hakanud kulgema üldkasuliku töö tegemise tähtaeg, pani V. Saveljev nii 05.01.2023 kui ka 08.02.2023 toime

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele vastavad teod.

20. Maakohtu hinnangul on mõlema teo puhul täidetud ka

§ 424lg 2 subjektiivsed tunnused.

05.01.2023 käitus V. Saveljev äratuntavalt ebaadekvaatselt, ei hoolinud oma tegevuse riskidest ning ohustas nii iseennast kui ka teisi liiklejaid. Kuna V. Saveljevi ütluste kohaselt oli tal arstidega juttu tarvitatavate ravimite mõjust mootorsõiduki juhtimisele, teadis V. Saveljev järelikult sedagi, et tema ravimid võivad juhtimisvõimet mõjutada. Arvestades eelnevat kogumis, pidas V. Saveljev välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta on 05.01.2023 mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis.

1. 08.02.2023 ei äratanud V. Saveljevi sõidustiil teiste inimeste tähelepanu, kuid ta oli politseinikega suheldes muu hulgas unine ning tema kõnnak ja pupillide töö olid häiritud. Kui esialgu oli V. Saveljevi kõne aeglane, siis hiljem muutus see kiireks ning arsti juures olid ka tema liigutused kiired ja järsud. Veel selgub tunnistaja M.T. i ütlustest, et V. Saveljev oli alguses politseinikega suheldes viisakas, kuid hiljem hakkas ärrituma ja muutus vihaseks, öeldes, et ta tarbib ravimeid ning arst lubab tal nende mõju all sõita. Viimati märgitu kinnitab täiendavalt, et V. Saveljev oli oma ravimite mõjust teadlik.
2. 05.01.2023 V. Saveljevi organismist leitud mirtasapiin ja pregabaliin ning 08.02.2023 leitud venlafaksiin, fluoksetiin, mirtasapiin, lamotrigiin ja pregabaliin. ei kuulu sotsiaalministri 18.05.
3. a määruse nimekirja. Pregabaliini infolehelt tuleneb, et kasutamisel koos teatud teiste ravimitega võib pregabaliin võimendada nende ravimite kõrvaltoimeid, sh hingamispuuduse ja kooma teket. Pearinglus, unisus ja kontsentratsioonivõime langus võivad süveneda, kui pregabaliini võetakse koos ravimitega, mis sisaldavad järgmisi aineid: oksükodoon, lorasepaam, alkohol. Samuti nähtub ravimi oksükodoon infolehelt, et oksükodooni samaaegne kasutamine rahustitega suurendab uimasuse, hingamisraskuse ja kooma tekke riski ning võib olla eluohtlik. Juhul, kui arst on siiski määranud oksükodooni koos rahustiga, tuleb piirata samaaegse ravi annuseid ja kestust. Arvestades, et V. Saveljev oli enne 08.02.2023 mootorsõiduki juhtimist tarvitanud muu hulgas nii oksükodooni kui ka pregabaliini ning oli enda sõnul tutvunud ravimite infolehtedega ja rääkinud ravimite mõjust arstiga, oli ta järelikult teadlik ka nende ainete võimalikust mõjust. Kuna V. Saveljev juhtis 08.02.2023 sellegipoolest mootorsõidukit, olles muu hulgas unine ja uimane, pidas ta ka 08.02.2022 välise 6 teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta juhib mootorsõidukit ravimite mõju all, tema funktsioonid ja reaktsioonid on ravimite tõttu häiritud. Järelikult tegutses V. Saveljev ka 08.02.2023 kaudse tahtlusega.
4. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et V. Saveljevi organismist leiti mõlemal korral mitu erinevat joovastava toimega ainet. Samuti olid tema reaktsioonid ja käitumine 05.01.2023 niivõrd oluliselt häirunud, et tema ohtliku sõidu kohta teatati politseile, ta kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis teelt välja. Järelikult polnud V. Saveljev adekvaatne ega võimeline sõidukit liikluses turvaliselt juhtima. Ta ohustas reaalselt nii iseenda kui ka teiste liiklejate elu ja tervist. 08.02.2023 oli V. Saveljev ravimite mõju all niivõrd suurel määral, et tema käitumine ja reaktsioonid olid väliselt häiritud. Arvestades, et V. Saveljev juhtis 08.02.2023 sõidukit öisel ajal, mil üldteadaolevalt on liiklejaid vähem, ei ohustanud ta sel kuupäeval väga paljude inimeste elu ja tervist. Viimati nimetatu vähendab mõnevõrra V. Saveljevi süü suurust, kuid kokkuvõttes on süü siiski niivõrd suur, et ei võimalda mõista minimaalmäära lähedast karistust.
5. Karistust kergendavaid ega raskendavasid asjaolusid pole. V. Saveljevit on varem kahel korral samalaadsete kuritegude eest kriminaalkorras karistatud. Ta ei teinud varasematest korduvatest süüdimõistvatest kohtuotsustest,

§ 73

alusel määratud katseajast ega üldkasulikust tööst vajalikke järeldusi - ei muutnud oma elukorraldust ja harjumusi (sh ravimeid tarvitanuna mootorsõiduki juhtimist). Ta pani lühikese aja jooksul järjepidevalt toime samasuguseid kuritegusid, mille lõpetas alles vahistamine. Arvestades eelnevat, tuleb V. Saveljevi suhtumise muutmiseks ja temast lähtuva ohu maandamiseks reageerida uutele kuritegudele rangemalt. 25. Lähtudes ülaltoodust mõistis maakohus V. Saveljevile

§ 424lg 2 järgi esmalt karistuseks 05.01.2023 teo eest 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

Kuna V. Saveljev pani nimetatud joobes juhtimise toime enne viimast, Tartu Maakohtu 12.01.2023. a otsust, moodustas kohus

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel nimetatud otsusega mõistetud 2-aastase vangistusega liitkaristuse - 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohus ei pidanud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemiseks põhjendatuks, sest siis jääks uue joobes juhtimise ebaõigussisu tähelepanuta. Seejärel mõistis maakohus V. Saveljevile 08.02.2023 joobes juhtimise eest

§ 424lg 2 järgi karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

Kuna V. Saveljev pani nimetatud teo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, suurendas kohus

§ 65

lg 2 alusel viimati märgitud karistust eelnevalt mõistetud liitkaristuse, 2 aasta ja 6 kuu vangistuse, võrra ning mõistis V. Saveljevile lõplikuks karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust. Sellest luges maakohus kantuks V. Saveljevi eelvangistuse aja 4 kuud ja 1 päeva, saades kandmata karistuseks 3 aastat 9 kuud ja 29 päeva vangistust. 26.

§ 424lg 4 p 2 alusel võttis maakohus V.

Saveljevilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 1 aastaks ja 6 kuuks, arvestades tema süü suurust, järjepidevat rikkumiste toimepanemist ja põhikaristuseks mõistetud vangistuse pikkust. III. Apellatsioon ja menetlus ringkonnakohtus

1. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 18.10.
2. a kohtuotsuse täies ulatuses ja mõista V. Saveljev temale esitatud süüdistuses õigeks, rahuldada taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks ning kohtueelse uurimise ajal valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Alternatiivselt taotleb kaitsja kergendada V. Saveljevile mõistetud karistust, juhul kui ringkonnakohus peaks süüdimõistva otsuse muutmata jätma. 7
3. Apellant leiab, et kohus on süütuse presumptsiooni eiranud, sest tõendid ei kinnita ümberlükkamatult süüdistatava süüd.

§ 424objektiivse koosseisu tunnuste esinemine V.

Saveljevi käitumises ei ole tuvastamist leidnud. Süüdistuse objektiivse koosseisu kõige kaalukama elemendi - joobeseisundi tuvastamine ei ole objektiivselt jälgitav ega kontrollitav. Subjektiivsele koosseisule ei ole riiklik süüdistus üldse tähelepanu omistanud ning kohus on seda käsitlenud äärmiselt pealiskaudselt ja mitteeluliselt.

1. 05.01.2023 sündmuse osas tuvastas kohus joobeseisundi tuvastamise saatekirja alusel, et mootorsõiduki juhtimise ajal oli V. Saveljevi organismis amfetamiini, metadooni, oksükodooni, mirtasapiini, klonasepaami metaboliiti ja pregabaliini. Kaitsja ei sea neid tulemusi kahtluse alla, kuid kõnealune leid ei ole informatiivne ei ainete tarvitamise koguste ega aja osas. Kõik teised ained peale amfetamiini ja metadooni on seostatavad V. Saveljevile arsti poolt välja kirjutatud ravimitega. Amfetamiini ja metadooni osas on V. Saveljev selgitanud, et püüdis vabaneda sõltuvusest ja
2. aastal selliseid aineid enam ei tarbinud. Kõneluste ainete jäljed püsivad organismis pikemat aega ning nende leidumine kehavedelikes ei osuta akuutsele joobele.
3. V. Saveljevile etteheidetava 05.01.2023 episoodi osas on käitumusliku joobetunnusena välja toodud ärritunud olek. V. Saveljev on selgitanud, et ta oli ärritunud seetõttu, et möödujad püüdsid aidata tema autot tee peale tõmmata, aga politsei takistas neid. Ka Tartu Ülikooli Kliinikumi terviseseisundi kirjelduses on meditsiinitöötaja välja toonud, et patsient (V. Saveljev) oli saabudes ärritunud, eelkõige politsei peale. V. Saveljevi väliste joobetunnuste tuvastamisel on kohus mh täheldanud, et Tartu Ülikooli Kliinikumis koostatud terviseseisundi kirjeldusest nähtuvalt olid 05.01.2023 kella 18:40 ajal V. Saveljevi pupillid väiksed, kuid reageerisid valgusele, kand-varvas kõnd oli ebakindel ja V. Saveljev oli saabudes ärritunud (eelkõige politsei peale). Vestluse käigus rahunes ja suhtles viisakalt, kuid oli motoorselt rahutu, kippus korduvalt püsti tõusma või seistes istuma suunduma. Kohus ei ole kaalunud elulist võimalust, et V. Saveljev oli teelt väljasõidust vapustatud, muretses selle pärast, kuidas see võib tema elukäiku mõjutada.
4. Süüdistuse aluseks on võetud väärarusaam, nagu tuleks kõrvutada V. Saveljevi hetkeseisundit keskmise terve ja heas vormis inimese visuaalse pildiga. Tegemist on inimesega, kes kannatab raske depressiooni, korduva meeleoluhäire ja kroonilise valu käes, mis seostub liiklusavariis saadud vigastusega. On eluliselt usutav, et hapra psüühilise ja füüsilise tervisega inimene võib pärast avariid kergelt taaruda, olla rahutu, ahenenud (kuid valgusele reageerivate) pupillidega, mõõdukalt kõrgenenud vererõhuga ning läbida kohmetult kand-varvas kõndi.
5. Järgmisel päeval, 06.01.2023, peeti V. Saveljev samuti kinni põhjendusel, et tema sõiduk vingerdas teel, kuid joobeseisundit ei tuvastatud. Niisiis ei tõenda mõneti ebakindel sõidustiil antud juhul muud, kui et oli libe periood ja V. Saveljevi sõiduki seisukord nähtavasti selline, et selle stabiilse juhtimisega esines probleeme.
6. Apellant leiab, et 08.02.2023 episoodis osutub pealtnäha muljetavaldav tõendikogum lähemal vaatlusel sisutühjaks. Asjaolus, et V. Saveljevi organismist leiti oksükodooni, venlafaksiini, fluoksetiini, mirtasapiini, lamotrigiini ja pregabaliini, ei ole midagi taunimisväärset, sest tegemist on talle välja kirjutatud retseptiravimite toimeainetega. Kohtu tõdemus, et V. Saveljevi joobeseisundile viitavad tunnused ei piirdugi tema organismist joobeseisundi saatekirjas loetletud ainete leidmisega, ei ole paikapidav, sest kõik niinimetatud tunnused on omased pikast autosõidust väsinud ja kurnatud inimesele, keda ärritab see, et ta ei saa rahulikult koju puhkama sõita, vaid jälle tuleb läbida pealesunnitud protseduure. 8 Politseinike tähelepanu pälvinud näidu põhjuseks saavad olla arsti poolt välja kirjutatud ravimid.
7. Ajavahemikul 04.02.2022 – 08.02.2023 on V. Saveljevit kinni peetud ja tema võimalikku joobeseisundit kontrollitud vähemalt 6-l korral. Sellest 4-l ei ole tal joobeseisundit tuvastatud, kuigi mitmed kirjeldatud tunnused on sarnased nendega, mil on asutud seisukohale, et ta oli joobes. Nimetatud asjaolud omavad toimet ka subjektiivse teokoosseisu hindamisel.
8. Kaitsja leiab, et eksperdi arvamus ei vasta selle tõendi harjumuspärasele kaalukusele, sest ei põhine jälgitavatel teaduspõhistel uuringutel ega spetsiifilistel erialateadmistel. Ekspertiisiaktist nähtuvad eksperdi poolt üles loetletud joobeseisundile iseloomulikud tunnused, kuid iga tunnuse puhul on ekspert nentinud, et see võib esineda nii mõningate tervisehäirete korral kui olla individuaalne eripära, kuid võib olla ka iseloomulik narkootiliste/psühhotroopsete ainete tarvitamisele. Ekspertiisaktist ei ole aru saada, miks V. Saveljevil fikseeritud tunnused ei ole tingitud tema individuaalsest eripärast või tervisehäiretest.
9. Subjektiivse koosseisu analüüsi osas on kohtuotsus pealiskaudne ning kohtu tähelepanekud on mõneti küünilised. 08.02.2023 episoodis V. Saveljev ärritus ja seletas, et see on juba mitmes kord, kui politsei teda peatab, tal on need ravimid, mis ta tarbib, ja arst lubab tal nende mõju all sõita, mis kohtu hinnangul kinnitavat täiendavalt, et V. Saveljev oli oma ravimite mõjust teadlik. V. Saveljev tarbis ravimeid, sest need olid talle arsti poolt välja kirjutatud ja vajalikud. V. Saveljev oli tõepoolest kaalunud ja ka arstiga nõu pidanud, kas ravimite tarvitamine segab tal autoga sõitmast ning sai vastuseks, et võib sõita. Jääb arusaamatuks, millised protseduurid peaks inimene veel läbima, et saada kinnitust auto juhtimise lubatavusele. Amfetamiini ja metadooni osas, mis on aktuaalsed ainult 05.01.2023 episoodi kontekstis, teadis ta ise, et ei ole neid aineid tarvitanud vähemalt 5 päeva ega saa seega olla neist tulenevas joobes. V. Saveljevit on ajavahemikul 04.02.
10. – 08.02.2023 vähemalt 6-l korral kinni peetud ja testitud ning 4-l korral pole tal joovet tuvastatud.
11. Eeltoodu põhjal ei ole vähimatki alust järeldada, et V. Saveljev pidas võimalikuks ja möönis, et on mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Tema käitumisest sündmuste käigus järeldub täpselt vastupidi, ta selgitas ka politseile, et tarvitab arsti poolt välja kirjutatud ravimeid, mis juhtimist ei sega. Kui üldse, võiks kõne alla tulla ettevaatamatus hooletuse vormis. Kuivõrd aga ei eksisteeri karistusnormi, mis näeks ette vastutuse mootorseisundi joobeseisundis juhtimise eest ettevaatamatusest, tuleb V. Saveljev vältimatult õigeks mõsta.
12. Kaitsja leiab veel, et V. Saveljevile mõistetud karistus on ebaproportsionaalne ka olukorras, kus joobes juhtimist saaks jaatada. Lisaks sellele, et antud juhtumi tehioludest ei nähtu suurt süüd, on asjakohatu kohtu seisukoht, et üldpreventiivsed kaalutlused takistavad V. Saveljevile leebet karistust mõista. Kui V. Saveljevit peaks karistama, tuleks tema tegusid hinnata täiesti erinevas kategoorias võrreldes lõbu pärast teiste inimeste elu ohustavate joobes juhtidega. Karistus peaks aitama teda oma terviseprobleemidest tulenevate raskustega toime tulla ja lahendusi leida, mitte tema elu pöördumatult hävitama.

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel kogumis Tartu Maakohtu 12.01.2023 kohtuotsusega mõistetud karistusega tuleks kergem karistus raskemaga kaetuks lugeda. Kohtu kohaldatud karistusmäärad ja karistuse liitmise põhimõtted on ebamõistlikult karmid ega ühildu uuritavate tegude raskusega.

1. Kuna V. Saveljev palub end talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, siis palub ta mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 7616,46 eurot 9 kahtlustatavana kinnipidamise ja vahi all viibitud aja eest. Samuti tuleb talle hüvitada kohtueelse uurimise ajal valitud kaitsjale makstud tasu 840.84 eurot.
2. Kohtuistungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde. Prokurör leidis, et maakohus on teinud õige ja õiglase otsuse, mis on selge ja jälgitav. Apellatsioon on põhjendamatu ja tuleks jätta tervikuna rahuldamata. IV. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus käsitleb esmalt 05.01.2023 süüks arvatud teo tõendatust (I), seejärel annab hinnangu 08.02.2023 teo tõendatusele (II), vastab kaitsja väidetele subjektiivse koosseisu täidetuses (III), käsitleb V. Saveljevile mõistetud karistust (IV), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ning lahendab apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotluse (V). I
4. Vaidlust ei ole selles, et V. Saveljev juhtis 05.01.2023 kella 16.48 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga maanteel mootorsõidukit Opel Astra Caravan reg märgiga XXX . Ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli kahtlus, et on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Patrullpolitseinik kontrollis V. Saveljevil viimase nõusolekul indikaatorvahendiga Rapid STAT Narko joovastavate ainete olemasolu organismis ning indikaatorvahend reageeris amfetamiinile. V. Saveljev suunati joobeseisundi tuvastamiseks TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikumi, kus temalt võeti uriiniproov. Uuringuga tuvastati V. Saveljevi uriinis metadooni, oksükodooni, amfetamiini, mirtasapiini, klonasepaami metaboliidi ja pregabaliini olemasolu. Neist mirtasapiin ja pregabaliin ei kuulu keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, mis on kinnitatud sotsiaalministri 18.05.
5. a määrusega nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine). Vaidlust pole selleski, et V. Saveljevile on arstide poolt välja kirjutatud ja ta on tarvitanud erinevaid ravimeid, sh oksükodooni, klonasepaami, pregabaliinin, mirtasapiini.
6. Kaitsja leiab, et olemasolevad tõendid ei kinnita, et V. Saveljev juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Amfetamiini ja metadooni jäljed püsivad organismis pikemat aega ning nende leidumine kehavedelikes ei osuta akuutsele joobele. V. Saveljevil tuvastatud joobele viitavad tunnused – väikesed pupillid, ebakindel kand-varvas kõnd, kergelt taaruv kõnnak, rahutus võivad tuleneda tema tervislikust seisundist.
7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus veatult tuvastanud, et V. Saveljev oli 05.01.2023 mootorsõidukit juhtides erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Seda kinnitavad kogumis tunnistaja Ü.R. a ütlused, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, milles on kajastatud ka patrullpolitseiniku tähelepanekud V. Saveljevi välimuse ja käitumise kohta (kd 1, tl 59), TÜ Kliinikumis koostatud V. Saveljevi terviseseisundi kirjeldus (kd 1, tl 62), joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millest nähtuvad ained, mis leiti V. Saveljevi uriiniproovist ja mille lisaks on EKEI eksperdi M. Tõnissoni hinnang V. Saveljevil joobetunnuste olemasolu kohta (kd 1, tl 63-64), ning arstlik kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt (kd 1, tl 145-155). 10
8. Uuritud tõendite osas on kaitsjal etteheited ekspertiisiaktile - eksperdi arvamus ei põhine jälgitavatel teaduspõhistel uuringutel ega spetsiifilistel erialateadmistel. Aru ei ole saada, miks V. Saveljevil fikseeritud tunnused ei ole tingitud tema individuaalsest eripärast või tervisehäiretest.
9. Erinevalt kaitsjast on maakohus hinnanud kohtutoksikoloogiaekspertiisi akti lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks ning jälgitavalt põhjendanud, miks see nii on (otsuse p-d 12-14). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata. Ekspertiisi teostas EKEI arst-kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson vastavalt EKEI-s 23.02.2011 käskkirjaga nr 37 kinnitatud „Arstlike kohtutoksikoloogia ekspertiiside ja – uuringute (sh tasuliste) läbiviimise juhendile“. Ekspertiisiakt nr 23E-AOX0050 on selge ja vastuoludeta ning eksperdiarvamuse kujunemine on lugejale jälgitavalt põhjendatud, ning on selliselt tõendina lubatav ja usaldusväärne. Andes arvamuse selle kohta, milliste ainete tarvitamisele on iseloomulikud V. Saveljevil tuvastatud joobele viitavad tunnused, TÜ Kliinikumis fikseeritud joobele viitav kliiniline leid, millised on V. Saveljevi poolt kasutatud ravimite kõrvalmõjud, kui pikk on erinevate ainete toime kestvus, kasutas ekspert arstkohtutoksikoloogi eriteadmisi, mis tavainimesel puuduvad. Eksperdi arvamus ei põhine pelgalt empiirilistel tähelepanekutel vaid objektiivsel leiul (organismis tuvastatud ained), arstliku läbivaatuse andmetel (sh vererõhk, südamerütm) ning väliselt tajutavatel kehaliste ja psüühiliste funktsioonide häirumisel, mille kogumis hindamisel on ekspert jõudnud järeldusele joobe esinemise kohta.
10. Asjaolu, et ekspert on selgitanud, et teatud joobele viitavad tunnused võivad olla tingitud samuti tervisehäirest või harvematel juhtudel ka individuaalsest eripärast, ei muuda eksperdi järeldusi vastuoluliseks ega ebaselgeks. Õige on see, et eksperdil polnud kasutada V. Saveljevi kõiki terviseandmeid, kuid see ei muuda ekspertiisiakti tõendina ebausaldusväärseks. Neid ei olnud võimalik kasutada põhjusel, et V. Saveljev ei andnud selleks nõusolekut. V. Saveljevi ütlustest on teada, et temale teeb valu õlaliiges, mille tõttu tarvitas valuvaigisteid, ning lisaks oli tal paanikahäire ja depressioon. See, et V. Saveljev tarvitas ravimeid õlavalude tõttu, oli eksperdile teada - need andmed on TÜ Kliinikumi haigusjuhu terviseseisundi kirjelduses olemas vastavalt V. Saveljevi kaebustele oma tervise kohta ja sellega oli eksperdil võimalik arvestada. Eksperdile oli teada seegi, millised ravimid olid V. Saveljevile arstide poolt välja kirjutatud, st tal esinesid need terviseprobleemid, mille ravimiseks need olid ette nähtud. Nii nähtub ekspertiisiaktist mh, et eksperdile oli TÜ Kliinikumi haigusjuhu nr 20230820861933/01-51-09178 andmetel teada, et V. Saveljev sai antidepressante ning ka epilelepsia ja bipolaarsete häirete korral kasutatavat ravimit lamotrigiini. Seega ei ole apellatsioonis välja toodud V. Saveljevi terviseseisundi kohta midagi uut, mis ei oleks teada olnud eksperdile arvamuse andmise ajal. Mingeid selliseid V. Saveljevi tervisest tulenevaid eripärasid, mis oleksid temal esile kutsunud retseptiravimite tarvitamisel ettenähtust erineva toime, ei ole V. Saveljev ise ega ka tema kaitsja välja toonud ei maakohtus ega ka apellatsioonis.
11. Ekspertiisiakt on koostatud 23.03.
12. Epikriisid saatis V. Saveljevi onu prokurörile 28.03.
13. Neid ei olnudki võimalik seetõttu enam arvesse võtta. Samas puudutavad TÜ Kliinikumi 6 haiguslugu vaid neid olukordi, kui V. Saveljev peeti politseinike poolt kinni ja saadeti joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga tervishoiuasutusse, et tuvastada analüüsiks võetud uriinis narkootiliste või psühhotroopsete ainete sisaldust (kd 1, tl 162-171), sh ka 05.01.2023 kohta, millise juhtumi osas ekspert arvamuse andiski ja millised andmed olid tal olemas. Vaid üks haigusjuhtum, Elva Haigla SA oma (kd 1, tl 172-173), on selline, kui V. Saveljev pöördus ise haiglasse 17.01., 23.
14. ja 02.02.
15. Dr Valdar Parve on märkinud V. Saveljevi diagnoosiks korduva meeleoluhäire ning raske depressiooni psühhootiliste 11 sümptomiteta. See periood jääb kahe käesolevas kriminaalasjas arutusel oleva sündmuse vahele. Seegi haigusjuht ei lisa uut informatsiooni, mis ei oleks olnud eksperdile arvamuse andmisel V. Saveljevi terviseprobleemide kohta teada.
16. 05.01.2023 esinesid V. Saveljevil joobele viitavate tunnustena agressiivsus, rahutus, ärritumine, omamehelik käitumine, pupillide aeglustunud reaktsioon valgusele, pupillide ahenemine, koordinatsiooni kerge häire taarumisena. Need tunnused on fikseeritud politseiametnike poolt. TÜ Kliinikumi jõudes umbes 2 tundi pärast indikaatorvahendi kasutamist oli V. Saveljev jätkuvalt rahutu, ärritunud, tema südamerütm oli kiirenenud (piiripealne), kõrgenenud arteriaalne vererõhk, ahenenud pupillid (iseloomulik leid opioidide klassi kuuluvate narkootiliste ainete, nt metadoon, oksükodoon tarvitamise korral), tasakaaluhäired (ebakindel häirunud kand-varvas kõnd sirgjoonel). Kui ärrituvust on võimalik seletada sellega, et V. Saveljev oli pahane politseinike peale (kliinikumis rahunes), siis oli ta jätkuvalt motoorselt rahutu - kippus vestluse ajal korduvalt püsti tõusma või seistes istuma suunduma. Seega esines V. Saveljevil nii mitmeid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest tingitud joobetunnuseid (iseloomulikke just nendele ainetele, mida leiti tema uriinist), mida ei ole võimalik selgitada tema terviseseisundiga (depressiooni ja õlavaludega) ega läbielatud sündmusega - teelt väljasõidu ja kinnipidamisega, mida oli temal juhtunud korduvalt varemgi.
17. Amfetamiini ei leitud ainult kiirtestiga süljes (mille V. Saveljev on kahtluse alla seadnud), vaid see tuvastati ka V. Saveljevi uriiniproovis. Eksperdi arvamus lükkab ümber V. Saveljevi ütlused selle kohta, et ta oli amfetamiini, võimalik, et ka metadooni tarvitanud 30.12.2022, s.o 6 päeva enne tema sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist. Nimelt kestab metadooni toime üldjuhul 6-8 tundi, üksikud tunnused on märgatavad kuni 24 tundi ning amfetamiini joove kestab tavaliselt 4-8 tundi, harvematel juhtudel kuni 12 tundi. Amfetamiini ei oleks V. Saveljevi uriinist leitud, kui ta oleks seda tarvitanud 6 päeva varem. Avaliku teabena on internetis kliinikumide kodulehtedelt, kes määravad sõltuvusainete sisaldust uriinis, leitav informatsioon selle kohta, et amfetamiini on määratavas kontsentratsioonis uriinis kuni 48 tundi pärast ühekordset manustamist (vt nt https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemusteinterpretatsioonid/toksikoloogia/soltuvusained-uriinis-u-doa-panel/.
18. Apellatsioonis tuuakse ühe väitena taaskord esile, et V. Saveljevit on ajavahemikul 04.02.2022 – 08.02.2023 kinni peetud vähemalt 6-l korral, kuid vaatamata mitmete kirjeldatud tunnuste sarnasusele 4-l korral temal joovet ei tuvastatud. Maakohus on seda juba ammendavalt käsitlenud (otsuse p-des 13, 23), ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ja ei pea siinkohal vajalikuks midagi lisada. Ringkonnakohus rõhutab, et üksikute kehaliste funktsioonide häirumiste põhjal (sh nt ka kand-varvas kõnd sirgjoonel) ei ole võimalik teha järeldust juhil joobetunnuste olemasolu kohta. Selleks on vajalik mitmete tunnuste kogumit ning hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta saab anda KorS § 41 lg 13 kohaselt vaid riiklik ekspertiisiasutus bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal.
19. Kaitsjaga saab nõustuda selles, et ebakindlast sõidustiilist ei saa teha ühest järeldust, et juht oli joobes. Asjaolu, et V. Saveljevi juhitud sõiduk võis olla kehvas tehnilises seisukorras ja tee võis olla jaanuarikuus libe, ei ole millegagi ümber lükatud. Sõidustiili ebakindlust võimaliku joobetunnusena ei ole aga ekspert hinnanudki, st sellele ei ole joobe tuvastamisel tuginetud. Samas ei olnud 05.01.2023 V. Saveljevi sõidustiil pelgalt ebakindel, vaid politseile anti teada ohtlikust agressiivse sõidustiiliga sõidukist Jõhvi-Tartu maanteel (tunnistaja Ü.R. a ütlused), mida ei saa seletada rehvide kehva olukorra ega tee libedusega. Maakohtu 12 põhjendused selle kohta, miks V. Saveljevi selgitused juhtimisstiili ja teelt väljasõidu kohta ei ole usutavad, vaid viitavad täiendavalt juhi joobeseisundile, on igati loogilised ja asjakohased.
20. Kokkuvõtvalt ei tekkinud ringkonnakohtul olemasolevate tõendite alusel vähimatki kahtlust selles, et 05.01.2023 mootorsõidukit juhtides olid erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise tõttu V. Saveljevi reaktsioonid, kehalised ja psüühilisel funktsioonid silmnähtavalt (väliselt tajutavalt) häiritud, mistõttu ta oli KorS § 36 lg 1 kohaselt joobeseisundis. II
21. Apellant ei vaidlusta seda, et V. Saveljev juhtis 08.02.2023 Tartu linnas Riia tn 4 juures mootorsõidukit Opel Astra Caravan ja tema uriiniproovis tuvastati oksükodooni, venlafaksiini, fluoksetiini, mirtasapiini, lamotrigiini ja pregabaliini. Apellandi põhiväide on, et V. Saveljevil tuvastatud justkui joobeseisundile viitavad tunnused võivad olla tingitud väsimusest, pikka aega autos viibimisest, politseinike peale ärritumisest ja arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimite toimeainetest.
22. Kaitsjaga saab nõustuda selles, V. Saveljevi organismis nimetatud ainete leius ei ole tõepoolest midagi taunimisväärset. Need ravimid on V. Saveljevile arstide poolt välja kirjutatud. Küll aga ei saa kaitsjaga nõustuda selles, et V. Saveljev ei olnud nimetatud ainete tarvitamise tõttu sellises joobeseisundis, milles ta ei tohtinud mootorsõidukit juhtida. Eraldivõetuna on kõiki tavapärasest erinevaid kehalisi ja psüühilisi reaktsioone võimalik selgitada mõne elulise olukorraga. Küll aga ei ole see nii, kui sõidukijuhil esineb selliseid häireid korraga arvukalt. Nii nagu eelmiselgi korral, kadus ka 08.02.2023 V. Saveljevil tuvastatud joobele viitavatest tunnustest ärrituvus ja ta oli kliinikumis arstiga suheldes sõbralik ja püüdlik, kuid muud tunnused ei taandunud.
23. Maakohus on käsitlenud kõiki olemasolevaid tõendeid ja toonud välja need tunnused, mille alusel on võimalik tuvastada V. Saveljevi joobeseisund. Nii on tunnistaja, sündmuskohal V. Saveljeviga suhelnud politseinik M.T. tunnistanud, et süüdistatav oli hästi unine ja uimane. Taskulambiga kontrollides ei reageerinud pupillid valgusele. Autost väljudes olid tal kõnnakus kerged koordinatsioonihäired. Samasugusid tunnuseid kirjeldas indikaatorvahendi kasutamise protokollis teine politseinik S.J. , sh väikeseid pupille. Küll aga on tunnistaja M.T. i ütlused vastuolus indikaatorvahendi kasutamise protokolliga selles osas, milline oli V. Saveljevi kõne: protokollis on joobeseisundile viitavate tunnuste osas märgitud, et kõne oli selge ja kiire, S.T. i ütluste kohaselt aga väga aeglane. V. Saveljev toimetati koheselt ka SA TÜ Kliinikumi ning tema terviseseisundi kirjeldusest nähtuvalt (kd 1, tl 67) oli kõne kiire, jutukas. Eeltoodust saab järeldada, et tunnistaja mälu võis selles osas pool aastat hiljem ütlusi andes olla tuhmunud, küll aga ei ole alust kahelda dokumentaalsetes tõendites, kuhu andmed on kantud sündmuse toimumise ajal. Selline vastuolu ei mõjuta maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut. Ekspert on joobeseisundi olemasolule hinnangut andes (kd 1, tl 69) lähtunud mh sellest, et V. Saveljevi kõne oli kiire ja pupillid kitsad ning andnud hinnangu, et temal esines 08.02.2023 joove.
24. Arstlikus kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis (kd 1, tl 145-155) on ekspert hinnanud kõiki tunnuseid, nii seda, mida kirjeldas tunnistaja S.T. (kõne aeglane), kui ka seda, mis tuvastati terviseseisundi kirjelduses (kiire kõne) kogumis kõigi teiste narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest tingitud tunnustega, sh kesknärvisüsteemi funktsioonide häirumisele viitavate tunnustega (häirunud reaktsioonikiirus, stereotüüpia jalanõude korduva kohendamisega, mida kumbagi normis käitumise puhul ei esine) ja jõudnud samale järeldusele 13 nagu esmast hinnangut andes – V. Saveljevil esines 08.02.2023 kella 00.21 ajal narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund. Arvestades kõike eelöeldut, ei ole ka ringkonnakohtul alust eksperdi arvamuses kahelda. Erinevate ainete tarvitamise tõttu olid V. Saveljevi reaktsioonid, kehalised ja psüühilisel funktsioonid silmnähtavalt (väliselt tajutavalt) häiritud, mistõttu oli ta KorS § 36 lg 1 kohaselt joobeseisundis. 58.

§ 424

objektiivse koosseisu tunnuste tuvastamisel ei ole tähtsust sellel, kas joove oli tingitud patsiendile ordineeritud ravimite tarvitamisest või ebaseaduslikul teel hangitud ravimite manustamise tagajärjel. Karistatav on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Maakohus leidis õigesti, et selgi korral juhtis V. Saveljev Tartu linnas Riia 4 juures mootorsõidukit Opel Astra Caravan narkootiliste, psühhotroopsete või muu sarnase toimega ainete oksükodooni, venlafaksiini, fluoksetiini, mirtasapiini, lamotrigiini ja pregabaliini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Ta rikkus LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis, ja täitis sellega

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

III 59. Maakohus leidis, et mõlemad teod pani V. Saveljev toime kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4).

Kaitsja sellega ei nõustu ja heidab maakohtule ette kohtuotsuse pealiskaudsust subjektiivse külje käsitlemisel ning isegi mõningast küünilisust.

1. V. Saveljevi ütluste kohaselt on ta aasta kuni poolteist tarvitanud õlavalude tõttu kangemaid valuvaigisteid, mis muudavad pupillid väiksemaks. Samuti võtab ta 4-5 aastat rahusteid, kui tekivad paanikahood. Ta nõudis 05.01.2023 kordustesti, sest teadis, et kiirtest ei saa nädal hiljem amfetamiinile reageerida. 05.01.2023 hommikul võttis ta ühe tableti pregabaliini ja oksükodooni, mis on opioidne valuvaigisti. Eelneval õhtul või samal hommikul oli võtnud antidepressante, mida nimetada ei oska, ja stabilisaatorit lamotrigiin. Metadooni kohta ütleb, et võib olla oli seda 30.12.2022 tarbitud amfetamiini hulgas. Ravimite suhtes on tal tekkinud pikaaegsest tarvitamisest tolerantsus. Pregalabiin on psühhotroopne aine, seda tohib tarvitada 1 tablett hommikul, üks õhtul - ta on võtnud ainult siis kui hakkab paanikahäire. Oksükodooni võtab 1 tableti hommikul ja 2 õhtul. Varem võttis Xanaxit, 6 aastat tagasi vahetati see pregabaliini vastu. Ta tarvitas 6 erinevat ravimit – antidepressante, stabilisaatorit, magamistablette ja valuvaigisteid. Ta sai aru, et ravimeid on palju, tundis end halvasti. Kui retseptiravimite tarvitamise kohta saab ringkonnakohtu hinnangul pidada V. Saveljevi ütlusi usaldusväärseteks, siis amfetamiini tarvitamise osas mitte (vt otsuse p 50). Süüdistataval on üsna pikaajaline amfetamiini tarvitamise kogemus. Nii on V. Saveljevit karistatud Harju Maakohtu 07.06.
2. a otsusega

§ 424

lg 1 järgi, kuna tal tuvastati sõiduki juhtimise ajal 04.01.2022 amfetamiinist, metamfetamiinist, alprosalaamist ja pregabaliinist tingitud joove (kd 1, tl 199-202). Milliste narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest põhjustatud joobes juhtis V. Saveljev mootorsõidukit 30.05.2022 ja 12.09.2022 paraku Tartu Maakohtu otsusest ei nähtu (kd 1, tl 193-198).

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et küüniliseks ei saa kuidagi pidada maakohtu seisukohta, mille kohaselt V. Saveljev teadis seda, et tema ravimid võivad juhtimisvõimet mõjutada, kuna tal oli enda sõnul arstidega juttu tarvitatavate ravimite mõjust mootorsõiduki juhtimisele. On igati loogiline, et inimene, kes tarvitab ravimeid, eriti nii arvukalt nagu V. Saveljev, viib end kurssi ka nende toime ja kõrvalmõjudega. V. Saveljev teadis, et osa temale määratud ravimitest 14 on opioidid (oksükodoon) ning teadis sedagi, et võib autorooli istuda, kui tunneb ennast hästi, seda olid talle öelnud arstid, apteekrid ja see on kirjas ka infolehel.
2. Kuivõrd V. Saveljevil on pikaajaline kogemus nii narkootiliste ainete (amfetamiini) kui ka väga erinevate ravimite, sh psühhotroopsete, tarvitamisel, teab ta ka isiklikust kogemusest, kuidas need talle mõjuvad ja kui kaua nende mõju kestab. Mõlemal korral oli V. Saveljev enne sõiduki rooli asumist tarvitanud kuut erinevat narkootilist, psühhotroopset või muu sarnase toimega ainet. Sealjuures oli ta mõlemal korral tarvitanud oksükodooni ja pregabaliini, nende koostarbimine mõjutab ravimite kõrvaltoimeid suunas, mis on ohtlik mootorsõiduki juhtimisel (unisus, kontsentratsioonivõime langus). Kui siia lisada V. Saveljevi väliselt tajutav kehaliste funktsioonide häirumine (kõne kiiruse muutumine, uimasus, taaruv kõnnak, koordinatsioonihäired), mis on inimesele endale kõrvalekaldena normaalsest olekust tajutav (neid ei ole võimalik mitte märgata), saab nõustuda maakohtuga, et V. Saveljev pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta juhib sõidukit seisundis, milles see on keelatud, s.o tarvitatud ainetest põhjustatud joobeseisundis.
3. V. Saveljevit on mootorsõiduki juhtimisel korduvalt kinni peetud ja kontrollitud tema võimalikku joovet. Sellest mitmel korral (04.
4. ja 05.09.2022, 26.
5. ja 02.02.2023) ei ole narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest põhjustatud joovet tuvastatud, küll aga 04.01., 30.
6. ja 12.09.2022 (mille eest on teda ka kriminaalkorras karistatud, vt otsuse p 60) ja taaskord praeguses asjas 05.
7. ja 08.02.
8. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa varasematest olukordadest, millal V. Saveljevil joovet ei tuvastatud, järeldada, et temal ei olnud võimalik aru saada, millises seisundis ta võib mootorsõidukit juhtida. V. Saveljev teadis, milliseid aineid (sh ravimeid) millal ja millises koguses oli ta tarvitanud, samuti nende mõju. Talle olid teada ka kontrollimiste tulemused. Seega oli V. Saveljevil iga kord võimalik hinnata, kas pärast ravimite tarvitamist on tema seisund selline, mis lubab mootorsõidukit juhtida või mitte. Ta ei olnud hooletu, vaid eiras teadlikult neid sümptomeid, mis tal ravimite tagajärjel tekkisid, et ikkagi mootorsõidukit juhtida. Tema suhtumist näitab ilmekalt politsei andmebaasi väljavõte (kd 1, tl 158), mille kohaselt sai V. Saveljev 29.01.2023 narko üledoosi, ta viibis sõidukis Opel ja tahtis sellega ära sõita, ehk ta oli valmis sõidukit juhtima vaatamata väga raskele seisule, mille oli tinginud (V. Saveljevi enda sõnul) ravimite manustamine.
9. Ringkonnakohus leiab eeltoodut kokku võttes, et maakohus on veatult tuvastanud ka subjektiivse koosseisu täidetuse ning on andnud V. Saveljevi tegudele korrektse õigusliku hinnangu. IV
10. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on mõistnud põhjendamatult V. Saveljevile nii rasked karistused, tema süü ei ole suur. Samuti tuleks

§ 65lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel kogumis Tartu Maakohtu 12.01.2023.

a otsusega lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga.

1. V. Saveljev juhtis mootorsõidukil kahel korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel tekkinud joobeseisundis. Esimese teo, 05.01.2023 pani ta toime enne Tartu Maakohtu 12.01.
2. a otsusega mõistetud 2 aasta pikkust vangistust ja teise pärast nimetatud kohtuotsust, s.o 08.02.
3. Seetõttu on maakohus mõistnud mõlema teo eest eraldi karistused, vastavalt 1 aasta ja 3 kuud ning 1 aasta ja 8 kuud. Mõlemal juhul jääb see alla

§ 424lg 2 sanktsiooni keskmise määra.

15 67. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud

§ 56

lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtete vastu, kui mõistis 05.01.2023 toime pandud teo eest V. Saveljevile karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. V. Saveljev juhtis mootorsõidukit narkootiliste ja psühhotroopsete ainete (sh amfetamiini ja metadooni) tarvitamisest tingitud joobeseisundis Jõhvi-Tartu-Valga maanteel kella 16:48 ajal, ehk ajal millal liiklus on tööpäeva lõppemise tõttu tihedam. Tema sõidustiil oli ohtlik, pälvis kaasliiklejate tähelepanu, ja lõppes vastassuunavööndisse kaldumise ning teelt väljasõiduga. Seega ei olnud tema süü väike. Selline juht on liikluses ohtlik. Asjaolu, et V. Saveljevil olid terviseprobleemid, mille tõttu ta vajas ravimeid, tema süüd ei vähenda. Juhi kohustus on veenduda juba enne sõidu alustamist, et tema terviseseisund võimaldab sõidukit juhtida (LS § 33 lg 2 p 1). 68. Küll aga on V. Saveljevi süü mõnevõrra väiksem 08.02.2023 toimepandud teo puhul. Maakohus on õigesti märkinud, et sel korral ei ohustanud V. Saveljev paljude inimeste elu ja tervist, kuna ta juhtis sõidukit öisel ajal, millal liiklejaid on vähem. Tema süü on seetõttu mõnevõrra väiksem. Samas ei ole maakohus seda asjaolu arvesse võtnud ja on mõistnud V. Saveljevile eelmisest raskema karistuse, mis ei vasta kuriteo raskusele ja tingib maakohtu otsuse osalise tühistamise. Lisaks sellele, et öisel ajal oli liiklus väike, oli ka sõiduki kiirus erinevalt maanteel lubatust palju väiksem, mingeid ohtlikke manöövreid V. Saveljev ei sooritanud. Seega ei olnud tema käitumine liikluses vaatamata joobele nii ohtlik. Eripreventiivsetel kaalutlustel saab arvesse võtta, et V. Saveljev oli oma varasemast käitumisest siiski mõningased järeldused teinud ja ei olnud erinevalt varsematest kordadest narkootilisi aineid enam tarbinud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellegagi, et põhikaristus ja lisakaristus koos ei oleks suuremad, kui seda nõuab toimepandud süüteo raskus. Maakohus kohaldas V. Saveljevile pikka lisakaristust, võttes temalt ära sõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks ja 6 kuuks. See teenib ennekõike eripreventiivset eesmärki, mõjutades süüdlast viisil, mis takistab teda uusi liiklussüütegusid toime panemast. Ringkonnakohus leiab, et V. Saveljevi teosüüle vastab 8 kuu pikkune vangistus. Sellest vangistusest tuleb

§ 68lg 1 alusel lugeda kantuks V.

Saveljevi eelvangistuses viibitud aeg 08.02.-09.06.2023, s.o 4 kuud ja 1 päev, nii jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks veel 3 kuud ja 29 päeva vangistust. 68. Kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi puhul (

§ 65

lg 1) tuleb arvestada, milline oleks olnud karistusmäär siis, kui neid tegusid oleks arutatud koos. Käesolevalt mõistis maakohus

§ 65lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Tartu Maakohtu 12.01.

1. a otsusega karistati V. Saveljevit kahel korral (30.
2. ja 12.09.2022) mootorsõiduki juhtimise eest narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis olles. Nende kahe teo eest, mis olid toime pandud samuti üks enne ja teine pärast Harju Maakohtu 07.06.
3. a otsust, mõistis maakohus kogumis karistuseks 1 aasta vangistust. Kolmanda samasuguse teo lisandumine 4 kuud hiljem oleks ilmselgelt toonud kaasa suurema karistuse. 2 aasta pikkuse vangistuse mõistis maakohus eelmise otsusega aga põhjusel, et viimane tegu oli toime pandud katseajal. Seda arvestades on maakohus igati põhjendatult mõistnud V. Saveljevile

§ 65

lg 1 alusel karistuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, kuivõrd absorptsiooni põhimõtte kohaldamisel jääks uue teo ebaõigussisu arvestamata. 69. Kuivõrd ringkonnakohus vähendas V. Saveljevile ühe teo eest mõistetud karistust, tuleb moodustada

§ 65

lg 2 alusel uus liitkaristus:

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristusele 2 aastat ja 6 kuud vangistust tuleb liita 08.02.2023 teo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud ja 29 päeva vangistust, saades nii lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 9 kuud ja 29 päeva vangistust.

1. Asjaolu, et V. Saveljev soovib oma käitumist ravimite tarbimisel muuta, käib õlavalude 16 tõttu uuringutel ja tegeleb füsioteraapiaga (mida kinnitavad kohtule täiendavalt esitatud dokumendid), tema süü suurust tegude toimepanemise ajal ei mõjuta. See omaks kaalu hindamaks, kas talle oleks võimalik kohaldada vangistust tingimisi. Selle välistab aga V. Saveljevi poolt uue kuriteo toimepanemine ajal, kui ta pidi tegema eelmise kohtuotsuse alusel üldkasulikku tööd. Kõik kergemad karistamise võimalused on sellega V. Saveljevi puhul ammendunud. V
2. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsuse osaliselt, s.o V. Saveljevile

§ 424

lg 2 järgi (08.02.2023 toimepandud teo eest) mõistetud karistuses ja

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristuses.

Tühistatud osas teeb apellatsioonikohus uue otsuse, millega mõistab V. Saveljevile

§ 424

lg 2 järgi (08.02.2023 toimepandud teo eest) karistuseks 8 kuud vangitust, lugedes sellest kantuks eelvangistusaja 4 kuud ja 1 päeva, ning mõistab

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 29 päeva vangistust, liites 2 aasta 6 kuu pikkusele vangistusele 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt.

1. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuses ja väljamõistmises. apellatsioonimenetluses tekkinud
2. V. Saveljevi kaitsja vandeadvokaat K. Hänilene esitas 17.11.2023 ja 15.02.2024 taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Esimese taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 70 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 180 minutit, mille eest taotleb tasu 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot. Teiseks taotleb kaitsja kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest (60+47 minutit) tasu 129 eurot, millele lisandub käibemaks 28,38 eurot, kokku 157,38 eurot.
3. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele summas 517,38 eurot (sh käibemaks 88,38). Ringkonnakohus teeb küll KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, kuid rahuldab apellatsiooni vaid osaliselt. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb süüdistataval kanda need menetluskulud, mis on tingitud tema enda või kaitsja põhjendamatust apellatsioonist (vt RKKK 08.06.2011, 3-1-1-38-11, p 38; RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 151). Käesolevas asjas rahuldatakse kaitsja apellatsioon vaid karistuse kergendamises, muus osas osutus see põhjendamatuks. Arvestades eeltoodut jääb KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda üks kolmandik õigusabikuludest, s.o 172,46 eurot, ülejäänud menetluskulu, 355,92 eurot, tuleb hüvitada süüdistataval. (allkirjastatud digitaalselt) 17