Lõpetada väärteomenetlus N. M. suhtes faktis, et 29.03.2024 Toila vallas Pikk tänaval ehk asulasisesel teel juhtis sõidukit kiirusega vähemalt 51 km/h (mõõdetud kiirus on 54 km/h pluss miinus 3 km/h), tema teos väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 25.04.
Rikkumine on kvalifitseeritud
S § 56 lg 1 alusel määrati isikule karistuseks
Menetlusalune isik esitas maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 24.03.2024 otsusele väärteoasjas 244024001566. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Isik vaidlustab talle etteheidetud liiklusmärgiga kehtestatud kiiruse ületamist. Ta sõitis Vokast Toila aleviku Põllu tänavale ja edasi liikus Pikk tänavale. Isik väidab kaebuses, et ta ei teadnud, et kogu Pikk tänaval on 30 km km/h piirang, ta teadis, et peale poodi on 30 km/h piirang olemas. Kohapeal oli ta nõus kiirmenetlusega, sest usaldas politseid ja arvas, et võib olla tõesti jättis ta liiklusmärgi tähelepanuta. Hiljem sõitis ta sama teed ja veendus, et Põllu tänavalt Pikk tänavale sõites 30 km/h kiirusepiirangut ei ole. Villa Meretare ristmikust sõites Pikk tänavale on liiklusmärk 30 km/h tõesti olemas. Kaebuses on väidetud, et isik seda teed ei kasuta ega sõitnud seal. Kaebusele lisaks on kohtule esitatud ka videosalvestis, millega kohus on tutvunud. Kaebuses selgitab isik, et videosalvestisele jäädvustatud tema teekond, millel ta sõidan Põllu tänavale ja sellelt edasi Pikk tänavale. Kohtuistungit menetlusalune isik ei taotle. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt nõustub ta menetlusaluse isiku esitatud kaebusega. Põhistatud arvamuse kohaselt, isiku kaebus kuulub rahuldamisele, otsus tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab kohus faktiliste asjaolude kogumise õigusliku hinnangu. 2/6 Vastavalt kiirmenetluse otsusele, tõendid on: kiirusmõõturi kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku ütlused ja tunnistaja A. K. ütlused. Kohus märgib, et väärteotoimikus puuduvad tunnistaja K.. ütlused. Kohus lähtub kohtule esitatud tõendusmaterjalist. Eraldi andis isik kiirmenetluse otsusele ( lk 8) allkirja selle kohta, et talle on selgitatud VTMS § 19 järgi tema õigused. Eraldi andis isik kiirmenetluse otsusele allkirja, et ta nõustub kiirmenetlusega. Samuti andis isik ütlusi väärteo kohta, mis on protokollitud kiirmenetluse otsuse plangile. Menetlusalune isik andis 29.03.2024 kiirmenetluses ütlused, et 29.03.2024 juhtis ta mootorsõidukit Pikk tänaval ja ületas kiirust. Ta teadis, et lubatud kiirus on 30 km/h. Saab aru rikkumise sisust. Kahetseb. Ütlused on kinnitatud allkirjaga. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist lk 10 nähtub, et sõiduki kiirust mõõdeti Pikk tn 16 Toila alevikus, seade on Stalker II MDR nr AS008379, mõõdetud kiirus on 54 km/h, laiendmaaraatus on 3 km/h, seega tulem on 51 km/h, lubatud kiirus on teelõigul 30 km/h, ületamine 21 km/h. Doppleri signaal on ühtlane, mõõtmine toimus seade käes hoides parklas, paigal seistes. Seega, vaidlust ei ole sõiduki kiiruse puudutavates faktilistes asjaoludes. Menetlusaluse isiku sõiduki kiiruse fakt kui selline on tõendatud isiku ütluste ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Ka kaebuses ei vaidle menetlusalune isik, et otsuses mainitud kohas Toila alevik Pikk 16 sõitiski ta kiirusega vähemalt 51 km/h. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 24.03.2024 kl 12.46 paiku Pikk tänaval 16 suunaga 18a Toila vallas Ida-Virumaal juhtis N. M. mootorsõidukit kiirusega 54 km/h pluss miinus 3 km/h. Ei saa olla vaidluse all see, et isikul on kohustus liiklusmärkidega kehtestatud nõuetest, muuhulgas kiiruserežiimist, kinni pidada. Selline kohustus on tuletatav muuhulgas
regulatsioonist:
lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini:… liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kiiruserežiimile osutavad ka muud normid, näiteks
sätestatud normid, mis reguleerivad, milline on suurim lubatud kiirus asulasisesel ja asulavälisel teel. Isikule on ette heidetud just autojuhi hoolsuskohustuse rikkumine, mis seisnes selles, et ta sõitis kiirusega vähemalt 51 km/h alal, kus on kiirus reguleeritud liiklusmärgiga nr 351 „suurim lubatud kiirus“ 30 km/h. Menetlusaluse isiku ütlustes ja kaebuses toodud faktide esitlemises ei esine sisulisi vastuolusid. Ütlustes väitis isik, et ta on teadlik, et Pikk tänaval on kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h: kaebuses aga selgitas ja täpsustas menetlusalune isik, et ta usaldas politseid, et võib olla ta tõesti teel liikudes jättiski tähelepanuta liiklusmärgiga kehtestatud kiiruspiirangu. Hiljem ta kontrollis asjaolusid. Sõites sama teekonda, millel ta sõitis 29.03.2024, veendus ta, et kogu teekonna pikkusel, ei olnud liiklusmärgiga nr 351 mingitki kiirusepiirangut kehtestatud. Kohtule on isiku teekonna kohta esitatud vastav tõend - salvestis. Kohus on sellega tutvunud. Materjalidest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks liiklusolukorda hindamisel arvestanud, mis teekonnal on menetlusalune isik liikunud ja kas teo toimepanemisel oli isik piisavalt kohusetundlik ja tähelepanelik, et mõista liiklusmärgiga nr 351 kehtestatud liikluspiirangu olemasolu. Kiirmenetluse otsusest ega kiirmenetluse materjalidest ei nähtu, millist, kus paiknevat liiklusmärki nr 351 silmas peeti. Vaidlust ei ole ka faktis, et Toila alevikus Pikk tänaval on liiklusmärgiga 351 on kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h. 3/6 Kohus on tutvunud Google Maps avaliku andmebaasiga ja tuvastas, et eelmainitud liiklusmärk „suurim lubatud kiirus“ 30 km/h on paigaldatud esiteks Pikk tänaval Villa Meretare juures; teiseks, liikudes edasi Pikk tänavat asub järgmine sama liiklusmärk Pikk 20 kinnistu juures ehk, liikudes Villa Meretare asukohast, peale aadressi Pikk 16 ja Pikk 18 ja Pikk 18a asukohta ( kaks viimast on toidupoe Meie aadress, mille kõrval asubki parkla). Lk 10 mõõtmise protokolli kohaselt mõõtja asukoht oligi parklas. Isiku sõiduki kiirust mõõdeti, kui sõiduk oli Pikk 16 asukohas ja liikus Pikk 18 suunas ( mõõtmise protokoll). Selles mõttes vastab tõele menetlusaluse isiku kaebuses toodud väide, et ta teab, et liikluspiirang 30 km/h algab peale poodi. Liiklusmärk nr 351 kiirusepiirang 30 km/h on vastavalt Google Maps avaliku andmebaasile menetlusaluse isiku mainitud kohas tõesti olemas ja nähtav. Isiku sõiduki kiirust mõõdeti aga enne poodi asukohta- Pikk 16 asukohas, mitte Pikk 20, kus see liiklusmärk asub. Ei ole millegagi ümber lükatud menetlusaluse isiku väide, et ta sõitis Toila alevikku Põllu tänava kaudu ( kus elab isiku ema), viis ema koju ja sõitis Põllu tänavat edasi. On usutav ja loogiline menetlusaluse isiku selgitus, et sõites Vokast Toilasse ( seda näiteks kui talle on vaja ema sõidutada), liigub ta sõidukiga Põllu tänavat ja edasi Pikk tänavale. Googli Maps avaliku andmebaasist on tuvastatav, et tänavate Põllu-Pikk ristmikule lähenedes on Põllu tänavat kui kõrvalteed tähistav liiklusmärk nr 221 „anna teed“, samas kui ristmikult vahet pole mis suunas sõita, puudub Pikk tänaval liiklusmärk nr 351, mis kehtestaks kiirusepiirangut 30 km/h. Järgmiselt kohus kontrollib faktilises mõttes Googli Maps avalikust andmebaasist, kas eelmainitud kiirusepiirangut tähistav liiklusmärk on paigaldatud Põllu tänaval või Kõrve-Toila tee - Põllu tänava ristmikul. Ristmikult Põllu tänavale sõitmisel on nähtav liiklusmärk nr 313a, mis keelab üle 8 t veokitele Põllu tänavale sõitmist, muid liiklusmärke ei ole. Kõrve-Toila teel on enne Põllu tänava ristmikku Toila poolt sõites nähtav liiklusmärk nr 351 „lubatud suurim lubatud kiirus“ 70 (!) km/h. Rõllu tänava ristmikku Jõhvi poolt sõites on enne ristmikku sama liiklusmärg nr 351 „suurim lubatud kiirus“ 70 (!) km/h. Lisaks kohus on veendunud, et mis tahes suunast Kõrve-Toila – Põllu tänava ristmikule lähenedes ja sellele maha sõites puudub ka liiklusmärk nr 571 „Asula“. Viimane mainitud liiklusmärk puudub ka kogu Põllu tänava kestel ning Põllu tänavalt Pikk tänavale mis tahes suunas välja sõites. Seega vastab tõele menetlusaluse isiku väide, et sõitmisel Põllu tänavat kuni Pikk tänavani ja edasi kuni Pikk 20 asukohani ei ole ühtegi liiklusmärki, mis kehtestaks kiirusepiirangut 30 km/h. Samuti peab kohus kohtuvälisele menetlejale selgitama, et Kõrve-Toila teelt ( vahet pole kas Toila või Jõhvi poolt sõites) Põllu tänavale ja edasi Pikk tänavale vasakule sõites puudub mis tahes liikluskorraldus, mille tagajärjel oleks viimase liikluskorralduse liiklusmärgi nr 351 „suurim lubatud kiirus“ 70 km/h mõjuala lõppenud ja oleks alanud liiklusmärgi kas nr 571 „Asula“ või nr 351 „suurim lubatud kiirus“ 30 km/h mõjuala.
lg 4 kohaselt, liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Eesti teedevõrgus jagunevad teed riigiteedeks, kohalikeks teedeks ning erateedeks ja metsateedeks. Riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutab Transpordiamet, kohalike teede eest kohalik omavalitsus ja erateede eest tee omanik ( vt transpordiamet.ee/eesti-teedevork ). Seega kas Toila vald ja/või riik transpordiameti kaudu on korraldanud liiklust käesoleva kohtuasja puudutavatel teedel selliselt nagu see on. Ei ole välistatud, et omavalitsusel kui liiklust korralaval institutsioonil oligi tahe, et Kõrve-Toila teelt edasi Põllu tänavalt Pikk tänavale sõites oleks teel lubatud suurim kiirus
mõttes ja seda just 70 km/h, kuna omavalitsusele on ilmselt teada, et Kõrve-Toila teel on ristmikult Põllu tänavale sõites puudub muu liiklusmärk nr 351 „suurim lubatud 4/6 kiirus“ või „asula“ liiklusmärk nr 571.
§ lg 2 p 2: asula on hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asula liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Seega asula liikluse regulatsioon aktualiseerib siis, kus vastav asula ala on liiklusmärkidega tähistatud. Kohus selgitab kohtuvälisele menetlejale, et kui vastav regulatsioon teatud alal puudub, et ole see „asula“ ala liiklusseaduse mõttes. Keerates Põllu tänavalt vasakule jõuabki juht sujuvalt Pikk 20 asukohani, millest algab liiklusmärgi 351 (piirang 30 km/h) mõjuala. Kindel on see, et sellise liikluskorralduse juures puudub juhil kohustus sõita Pikk 16, Pikk 18 ja Pikk 18a asukohtades kiirusega mitte rohkem kui 30 km/h. Kuna sellist kohustust juhile ei lasu, puudub võimalus juhi karistamiseks sellise hoolsuskohustuse rikkumise eest, mille järgimiseks ei ole ta kohustatud, lisaks on isikul eeldada, et ka teised käituvad liikluses õiguspäraselt, vt 4-23-2703/17: „
KOHTU MEETMED N. M. kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 29.03.2024 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244024001566 tuleb rahuldada ning Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 29.03.2024 otsus väärteoasjas nr 244024001566 tühistada süüditunnistamises ja karistamises
Väärteomenetlus N. M. suhtes
lg 2 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi ettenähtud alusel – isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.