← Eesti

4-24-856/10

Obsah (6)§ 120§ 2043§ 132§ 123§ 29§ 23

4-24-856 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2024, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-24-856 (231524000744) Kohtunik Kersti Heide Kohtuasi

§ 120lg-test 1 ja 3, § 123 lg-st 2, § 132 p-st 2, §-dest 133-134 kohus otsustas: 1.

Rahuldada osaliselt Igor Spirini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 20.02.

  1. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr
  3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 20.02.
  4. a üldmenetluse 4-24-856 otsus väärteoasjas nr 231524000744 osaliselt, s.t Igor Spirinile LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud põhikaristuse määra osas.
  5. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Igor Spirinile LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
  6. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb Igor Spirinil loovutada juhiluba Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et

§ 2043

kohaselt saadetakse kohtuotsus põhi- või lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks asjaomasele asutusele süüdlaselt lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumendi hoiulevõtmiseks. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule Igor Spirinile, tema kaitsjale Danil Lipatovile ning kohtuvälisele menetleja Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KAEVATAV OTSUS 20.02.2024 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten K. P. üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 231524000744 Igor Spirini suhtes. Otsusega karistati Igor Spirinit liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 03.02.2024 kell 02.01 Peterburi tee 65 juures suunaga Tartu mnt poole Tallinnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Igor Spirin kirjeldatud käitumisega LS § 69 lg-s 3 sätestatut ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. KAEBUS 05.03.2024 esitas menetlusalune isik Igor Spirin kaitsja kaudu nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuses leitakse, et juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks on liiga karm ning isiku süü suurusega võrreldes ebaproportsionaalne karistus. Kaebuses taotletakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi määramist põhikaristusena ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks kuuks. Selline karistus mõjutaks kaebajat piisavalt uue rikkumise toimepanemisest hoiduma, võimaldades samaaegselt säilitada töökoha. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja pole karistuse määramisel võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid. Nimelt esineb karistust kergendav asjaolu – süü tunnistamine. Täpsemalt karistusseadustiku (KarS) § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus. Samas pole kohtuväline menetleja otsuse tegemisel sisuliselt selle kergendava asjaoluga arvestanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 2

(10)4-24-856 Kaebuse kohaselt asus kaebaja mootorsõidukit juhtima, kuna oli arvamusel, et sõiduki juhtimise hetkel ei ületanud tema seisund lubatud alkoholi piirmäära. Kaebaja läks pärast alkoholi tarvitamist magama ja oli veendunud, et pärast magamist langeb alkoholi määr lubatud alkoholimäära piirini. Sõidukit asus juhtima pärast ärkamist. Kaebaja mõistab oma teo hukka ja edaspidi lubab käituda seaduskuulekalt. Kaebaja on kogu menetluse kestel oma süüd tunnistanud ning kahetsust väljendanud. Eelmisel korral tunnistas kaebaja samuti oma süüd ja tasus ka suurema osa määratud trahvist. See karistus mõjutas kaebajat piisavalt. Kaebaja ei tahtnud uut süütegu toime panna ega käitunud hoolimatult. Kaebaja arvestas võimalike tagajärgedega. Kaebaja palub põhikaristuse tühistamist, sest tema töö seisnebki sõiduki juhtimises (töötab tõstemehhanismide mehaaniku ametikohal ning objektid asuvad ka Tallinnast väljaspool) ning juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole tal võimalik täita rahalisi kohustusi ega oma vanemaid toetada. Kaebaja palk on tema vanemate peamine sissetulek. Juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotaks isik töö ning teise töökoha leidmine oleks ülimalt raske, kui mitte võimatu. Kaebaja märgib, et tema tööandja on nõus säilitama kaebajaga töösuhte, kui kaebaja juhtimisõigus ei peatu kauemaks kui kolmeks kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole antud väärteo puhul kohustuslik ja seda tuleks kohaldada vaid äärmisel juhul, mil on alust arvata, et väärteo toimepanijat ei saa teisiti mõjutada. Käesolevas asjas puudub igasugune alus arvata, et menetlusalust isikut ei saa teisiti kui juhtumisõiguse äravõtmise määramise kaudu mõjutada. Kohus edastas 15.03.2024 Igor Spirinile ja tema kaitsjale kohtuvälise menetleja 15.03.2024 esitatud seisukoha ning andis kaebajale võimaluse soovi korral taotluste ning enda seisukoha esitamiseks või täiendamiseks aega kuni 22.03.2024. Kaebaja kohtule täiendavat seisukohta või taotlusi ei esitanud. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 15.03.2024 esitas kohtuväline menetleja kirjaliku seisukohta, milles nõustus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebuse ja väärteoasja materjalidega, asus seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Karistusregistri andmetel on Igor Spirinit 08.11.2023 karistatud LS § 224 lg 1 järgi (otsus jõustus 08.12.2023, trahv tasuti 06.03.2024). Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt nähtub, et Igor Spirini väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi 0,61 mg, millest arvestati maha laiendmääramatus ning tulemuseks saadi 0,56 mg. Tegemist ei ole alkoholi jääkidega, vaid tuvastatud määr on ligi neli korda suurem, mistõttu oli isik oma juhile keelatud seisundist kahtlemata teadlik ega saanud seetõttu süütegu toime panna ettevaatamatusest. Juhi keelatud seisundile ja kõrgendatud ohule viitab ka indikaatorvahendi protokollis tehtud märge, et Igor Spirini aja-, isiku- ja kohataju olid häiritud. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et väärtegu pandi toime ööpäevaringselt tiheda liiklusega piirkonnas – Peterburi teel suunaga Tartu mnt poole. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Igor Spirin on vaid lühidalt väärteoprotokollile märkinud, et jõi komandeeringus õlut ja tahtis tüdruku juurde sõita, võtab süü omaks ja tahab load töö jaoks alles jätta. Antud ütlustest saab teha järelduse, et isikul oli teadmine, et sõiduki juhtimisele keelatud seisundis võib järgneda ka juhtimisõiguse äravõtmine, samuti sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel, kuid Igor Spirin ei pidanud vajalikuks esitada oma kahetsuse avaldamiseks või juhtimisõiguse vajalikkuse selgitamiseks vastulauset või muid dokumente. Kui kaebuses on esitatud kaalukaid põhjuseid juhtimisõiguse vajalikkuse kohta, siis väärteoasja materjalidest ja isiku suhtumisest toimepandusse saab järeldada, et alkoholi 3
(10)4-24-856 tarvitamine ja seejärel sõiduki juhtima asumine kaalus kõik need põhjused üles ning isik tegi oma valiku. Isiku poolt toime pandavad süüteod on ajas muutunud ohtlikumaks. Karistus ei saa olla kerge ega mugav. Lisaks peab karistuse valikul lähtuma ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud juhul on tuvastatud nii korduva samalaadse süüteo toimepanemine, lubatud alkoholi piirmäära oluline ületamine kui ka hoolimatu suhtumine oma tegudesse. Isik, kellele on juhtimisõiguse omamine igapäevaselt vajalik, peab käituma seda õigust säilitaval viisil, mitte lootma, et tema rikkumisi ei märgata või seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, mis ohustab teiste turvalisust ning riskib juhtimisõiguse ilmajäämisega, peab ta taluma sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Igor Spirini poolt kaebusele lisatud töölepingust saab järeldada, et oma tööülesandeid ei täida ta ainuisikuliselt, vaid koos paarilisega. Seega on tema tööandjal võimalik objektile sõitmine korraldada selliselt, et sõidukit juhib Igor Spirini paariline, seda enam, kui kaebusest nähtuvalt leiaks tööandja kolmeks kuuks lahenduse tööülesannete täitmise jätkamiseks. Sealjuures on töölepingu kohaselt tööülesannete täitmise kohaks Tallinn, mis lihtsustab transpordivõimaluste leidmist objektidele veelgi. 200 trahviühiku suuruses rahatrahvi määramise osas leiab menetleja, et 800 euro suuruse rahatrahvi tähtaegne tasumine ei ole usutav, sest eelmise määratud 300 euro suuruse rahatrahvi tasumise tähtaega isik eiras ning tasus trahvi omaalgatuslikult neljas osas kahekuulise hilinemisega. Kohtuväline menetleja on seisukohale, et menetleja poolt ei ole kohtuvälises menetluses rikutud väärteomenetlusõigust ja Igor Spirinile määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohtualluvus 1. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 14 lg 1 esimese lause kohaselt arutab väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt on Igor Spirinile etteheidetav tegu toime pandud Peterburi tee 65 juures Tallinnas Harju maakonnas (KVM tl 1, 12). Vastavalt justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 1 on Harju Maakohtu tööpiirkonnaks Harju maakond. Seega kuulub antud väärteoasjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamine Harju Maakohtu pädevusse. Kirjaliku menetluse kohaldamine 2.

§ 120

lg-d 1 ja 3 sätestavad maakohtuniku õiguse lahendada kaebus kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata, tehes lahendi

§ 132

sätteid järgides juhul, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega taotle kaebusele lisatud uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist. 3. Menetlusalune isik (kaitsja vahendusel) ja kohtuväline menetleja on käesolevas asjas teatanud kohtule, et nad on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist (kohtu tl 20, 23). Sealjuures esitas menetlusalune isik koos kaebusega küll uued tõendid – töölepingu ja tööandja iseloomustuse, kuid kohus edastas need tõendid koos kaebusega ka kohtuvälisele menetlejale, kes kirjalikust seisukohast nähtuvalt on nende tõenditega tutvunud ega ole taotlenud kohtuistungi korraldamist. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus 4

(10)4-24-856 kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü

  1. Igor Spirinile heidetakse ette LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mille kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg. Seega on vajalik tuvastada, et isik juhtis mootorsõidukit ning sel ajal oli tema organismis ka nimetatud vahemikus alkoholi.
  2. Käesolevas asjas ei vaidle menetlusalune isik (vt kohtu tl 3 pöördel) ega kohtuväline menetleja tegelikult selle üle, et Igor Spirin juhtis 03.02.2024 kell 02.01 Peterburi tee 65 juures suunaga Tartu mnt poole Tallinnas Harju maakonnas mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg. Kirjeldatu on tõendatud ka kohtuvälises menetluses kogutud järgmiste tõenditega.
  3. Nimelt nähtub tunnistaja K. K. (KVM tl 3) ütlustest, et 03.02.2024 peatasid nad koos teise patrullpolitseinikuga Peterburi teel kell 02.01 kahtlase sõidustiiliga sõitnud sõiduki Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX. Sõiduauto välise läbivaatuse käigus märkas tunnistaja salongi keskmises konsoolis Saku õllepurki. Sõidukijuhiks osutus Igor Spirin. Teine patrullpolitseinik allutas juhi joobekontrollile ning tulemuseks väljahingatavas õhus saadi 0,59 mg/l. Juht toimetati jaoskonda, kus tunnistaja viis tema suhtes läbi mõõtmise tõendusliku alkomeetriga, mille lõplik näit oli 0,56 mg/l. Igoriga vesteldes tunnistas viimane, et jõi koos sõbraga õlut 02.02.2024 kella 16.30 paiku. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (KVM tl 10) kohaselt kõrvaldati Igor Spirin Peterburi tee 65 Tallinn aadressil sõiduki Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX juhtimiselt 03.02.2024 kell 02.01 LS § 91 lg 2 p 2 alusel, sest oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Seega tunnistaja ütluste ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et Igor Spirin juhtis 03.02.2024 kell 02.01 Peterburi tee 65 juures suunaga Tartu mnt poole Tallinnas Harju maakonnas mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX.
  4. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist (KVM tl 4) nähtuvalt mõõdeti 03.02.2024 ajavahemikus 02.15-02.20 Igor Spirini väljahingatavas õhus alkoholisisaldust mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-
  5. Mõõteseade tuvastas, et Igor Spirini ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,61 mg/l +/- laiendmääramatus 0,05 mg/l). Siinkohal märgib kohus, et mõõtmist teostas K. K., kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse (KVM tl 8-9). Ühtlasi oli mõõtevahendil (Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0035) mõõtmise ajal kehtiv taatlustunnistus, kuivõrd viimati oli seda taadeldud 10.08.2023 ning taatluse lõppkuupäev oli tunnistuse kohaselt 29.02.2024 (KVM tl 6-7). Seega on mõõtmist läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast seadet, mistõttu pole kohtul alust kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses.
  6. Seega käesoleva otsuse punktides 6 ja 7 analüüsitud tõenditest nähtuvaga on tuvastatud, et Igor Spirinil oli 03.02.2024 kella 02.01 ajal Peterburi tee 65 juures suunaga Tartu mnt poole mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX juhtides ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,56 mg, mistõttu on täidetud LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.
  7. Kohus leiab, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on Igor Spirin toime pannud kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 5

(10)4-24-856
  1. Vahetult pärast politsei poolt peatamist on Igor Spirin väärteoprotokollis ütlusi andes märkinud, et ta tuli komandeeringust, kus jõi õlut, ning tahtis sõita tüdruku juurde (KVM tl 1, tõlge KVM tl 18). Politseiametnikule oli Igor Spirin tunnistaja sõnul avaldanud, et jõi 02.02.2024 kella 16.30 paiku koos sõbraga õlut (KVM tl 3 pöördel). Sealjuures märkas sõidukit kinni pidanud politseiametnik auto keskmises konsoolis õllepurki (KVM tl 3 pöördel). Kohtule esitatud kaebuses on Igor Spirin selgitanud täiendavalt, et ta tarvitas alkoholi, seejärel magas ning pärast ärkamist asus kohe sõidukit juhtima, kuigi oli veendunud, et magamisega oli alkoholi määr langenud lubatud piirini (vt kaebuse p 2 – kohtu tl 3 pöördel). Siinkohal märgib kohus, et Igor Spirini juhitud sõiduk peeti kinni 03.02.2024 kella 2 paiku öösel. Seega tuleneb eeltoodust, et Igor Spirin tarvitas 02.02.2024 kella 16.30 paiku teadmata koguses õlut, seejärel magas maksimaalselt 8-9 tundi, pärast mida tuvastati tal ikkagi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks vähemalt 0,56 mg. Võrdluseks toob kohus siinkohal välja, et alkoinfo.ee kohaselt kulub 80 kg kaaluval meesterahval ühe 4,5%-lise ja 0,5-liitrise pudeli õlle järel kainenemiseks 4 tundi (vt täpsemalt: https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/purjusolek-ja-joobeastmed/). Sealjuures ei ole võimalik kainenemise protsessi kiirendada, ainus moodus kainenemiseks on aeg. Seega ilmselgelt pidi Igor Spirin olema tarbinud vähemalt 3 või enam pudelit õlut ning enne sõiduki juhtima asumist ei olnud alkoholi tarbimisest möödunud piisavat aega.
  2. Arvestades, et Igor Spirinil tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,56 mg/l, siis nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et sellise määra puhul polnud tegemist n-ö alkoholi jääknähtudega, millest võiks rääkida, kui väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,10-0,24 mg/l (vt LS § 224 lg 1). Igor Spirini alkoholisisaldus ületas mitmekordselt määra, millest alates on sõiduki juhtimine keelatud, mistõttu ei saanud Igor Spirinil jääda märkamatuks enda tervislik seisund. Lisaks nähtub joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist, et Igor Spirini silmad punetasid ning tal esines aja-, isikuja kohataju häireid (KVM tl 2 pöördel). Tunnistaja sõnul peatati Igor Spirini juhitud sõiduk kahtlase sõidustiili tõttu (KVM tl 3pöördel). Seega ka väliselt esines tunnuseid, mis viitasid sellele, et Igor Spirini terviseseisund ei olnud mootorsõiduki juhtimiseks sobilik. Sealjuures ei nähtu väärteoasja materjalidest, et Igor Spirin oleks end ise vahetult enne sõiduki juhtima asumist kontrollinud alkomeetriga. Kuigi teda oli alles 08.11.
  3. a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega karistatud 22.10.2023 samuti mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tol korral oli joobe määr käesolevaga võrreldes väiksem, kuivõrd Igor Spirinit karistati LS § 224 lg 1 järgi. Seega veendumata enda kainuses, olukorras, kus esinesid selged viited sellele, et ta ei ole tegelikult veel kaineks saanud, otsustas Igor Spirin asuda ikkagi sõidukit juhtima, et sõita tüdruku juurde.
  4. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et Igor Spirin pidas ka ise võimalikuks, et ta pole veel kaineks saanud ning tema organismis võib olla veel lubatud piirmäära ületavas koguses alkoholi, kuid sellest hoolimata asus ta siiski mootorsõidukit juhtima. Seega pidas ta võimalikuks, et tema organismis on lubatud piirmäära ületavas koguses alkoholi ning möönis, et sellest hoolimata sõidukit juhtima asudes võib ta panna toime lubatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise, sh LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Eeltoodud põhjustel on täidetud ka LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis.
  5. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi on Igor Spirin süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses.
  6. Seega on Igor Spirin pannud toime temale LS § 224 lg 2 järgi etteheidetava väärteo. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 29lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb Igor Spirinile mõista väärteo toimepanemise eest karistus. Karistus 6

(10)4-24-856
  1. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 3-300 trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka KarS § 47 lg 1), kuni 30 päeva pikkuse arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Täiendavalt võib antud rikkumise toimepanemise tõttu kohaldada isiku suhtes LS § 224 lg 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Juhul, kui isikut ei ole varem LS § 224 alusel karistatud, siis võib lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtta 3-9 kuuks. Varasema samalaadse rikkumise korral aga 3-12 kuuks.
  2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  3. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistust määrates karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamisega (KVM tl 12). Siinkohal märgib kohus, et karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alt 1 ja 2 mõttes on kas süü ülestunnistamisele ilmumine või puhtsüdamlik kahetsus. Tegelikkuses kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal ei esinenud neist mitte kumbagi. Seega kaebaja etteheide kohtuvälisele menetlejale, et menetleja pole karistust kergendava asjaoluga sisuliselt või piisavas määras arvestanud, on alusetu. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja poleks pidanud tuvastama mitte ühtegi karistust kergendavat asjaolu. Nimelt lihtsalt süü tunnistamine ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Seda põhjusel, et KarS § 57 lg 1 p-s 3 on karistust kergendava asjaoluna märgitud süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast asjaolust saab rääkida olukorras, kus isik läheb vabatahtlikult pärast teo toimepanemist ametiasutusse ning tunnistab oma süüteo üles. Sealjuures on veel oluline, et enne isiku poolt süü ülestunnistamist ametiasutus (nt politsei) ja avalikkus kas üldse ei teagi, et süütegu on toime pandud või ei ole teada, et konkreetne isik nimetatud süüteo toime pani. Käesoleval juhul süü ülestunnistamisele ilmumisest aga rääkida ei saa, sest Igor Spirin peeti vahetult pärast väärteo toimepanemist politsei poolt kinni. Seega oli politseile väärteo toimepanemine ja rikkuja isik teada hiljemalt pärast indikaatorvahendi kasutamist. Samuti tuleb silmas pidada, et lihtsalt süü ülestunnistamine ei tähenda veel toimepandu puhtsüdamlikku kahetsemist. Kohtuvälises menetluses ei olnud väärteoasja materjalides mitte ühtegi tõendit, mis viitaks toimepandu kahetsemisele Igor Spirini poolt.
  4. Siiski on Igor Spirin kohtule kaitsja vahendusel esitatud kaebuses märkinud, et ei soovi oma kahetsusväärset tegu õigustada, mõistab oma teo selgelt hukka ning edaspidi lubab hoiduda süütegude toimepanemisest (vt p 2 – kohtu tl 3 pöördel). Kohtu hinnangul pole praegu põhjust kahelda Igor Spirini kahetsuse siiruses, mistõttu arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes puhtsüdamliku kahetsuse esinemisega. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes antud juhul ei esine.
  5. Kuid lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka muid Igor Spirini süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Üheks süü suurust mõjutavaks asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik väärtegu toime panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Arvestades, et Igor Spirin pani antud väärteo toime kaudse tahtlusega, mis on toimepanemise vormidest raskuselt keskmine, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisele süü suurusele. Teine oluline süü suurust mõjutav asjaolu on alkoholisisalduse määr. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt on karistatav, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,25-0,74 mg/l ja Igor Spirinil tuvastati alkoholisisalduseks 0,56 mg/l, viitab see keskmisele süü suurusele. Lisaks arvestab kohus siinkohal ka politseiametniku rinnakaamera salvestiselt (fail lõpuga 02_01_34 – KVM 7
(10)4-24-856 tl 20) nähtuvaga, mille kohaselt oli liiklus antud rikkumise toimepanemise ajal (öösel kella 2 ajal) ja kohas küll hõre, kuid samas oli tegemist lumiste tee- ja ilmastikuoludega, mis nõuavad mootorsõidukijuhilt tavapärasemast enam keskendumis- ja reageerimisvõimet, mis alkoholi tarbinud isikul on aga kehvem, mistõttu ka potentsiaalne oht kaasliiklejatele mootorsõiduki juhtimise tõttu mittekaines olekus juhi poolt oli suurem. Seega arvestades teo toimepanemist kaudse tahtluse vormis, alkoholisisalduse määra, teo toimepanemise kohta ja aega ning ühe karistust kergendava asjaolu esinemist, on Igor Spirini süü keskmise suurusega.
  1. Eripreventsiooni osas ehk selles, kuidas oleks võimalik Igor Spirinit mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestab kohus järgnevaga. Nimelt on Igor Spirinil üks kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise eest (KVM tl 15). Politsei- ja Piirivalveamet on Igor Spirinit karistanud LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 75 trahviühiku ehk 300 euro suuruse rahatrahviga. Antud tegu oli toime pandud 22.10.2023 ehk napilt 3,5 kuud enne käesolevas väärteoasjas arutatavat tegu. Sealjuures on sel korral alkoholijoobe määr olnud suurem ning toonud kaasa teo kvalifitseerimise LS § 224 lg 2 järgi, mis on raskem, võrreldes LS § 224 lg-ga
  2. Ühtlasi arvestab kohus siinkohal kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas esile tooduga, mille kohaselt ei tasunud Igor Spirin eelmise otsusega määratud rahatrahvi ettenähtud aja jooksul, vaid tegi seda omaalgatuslikult neljas osas kahekuulise hilinemisega (kohtu tl 24). Nimelt tasus ta rahatrahvi 06.03.2024 (KVM tl 15) ehk päev pärast antud väärteoasjas kohtule kaebuse esitamist. Kuivõrd Igor Spirin on 3,5 kuu jooksul juba kahel korral juhtinud mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ja praegusel juhul on alkoholi piirmäära ületatud veelgi enam võrreldes eelmisega, saab järeldada, et tema teod on muutunud ajas raskemaks. Samuti kinnitab uue samalaadse raskema rikkumise toimepanemine, et eelmise rikkumise eest määratud rahatrahv pole suutnud Igor Spirinit mõjutada uue samalaadse rikkumise toimepanemisest hoiduma. Sealjuures pole Igor Spirin eelmisest rikkumisest teinud edaspidiseks enda jaoks isegi mitte seda järeldust, et ta vajaks alkoholi tarvitamise korral ja seejärel sõiduki juhtimise vajaduse esinemisel enda seisundi kontrollimiseks (kuna ta seda ise adekvaatselt hinnata ei oska) alkomeetrit. Arvestades lisaks ka seda, et Igor Spirin ei tasunud õigel ajal rahatrahvi, leiab kohus, et rahatrahv kui kergem karistusliik ei ole antud juhul põhjendatud. Seetõttu nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et Igor Spirinit on vaja karistada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega.
  3. LS § 224 lg 2 kohaselt saab põhikaristusena isikult võtta mootorsõiduki juhtimisõiguse ära kuni 12 kuuks. Tulenevalt KarS § 67 lg-st 3 on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise alammäär üks kuu. Seega Igor Spirinile mõistetav karistus (s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine) peaks jääma vahemikku 1-12 kuud. Praegusel juhul on kohtuväline menetleja teinud otsuse, millega on määranud võtta juhtimisõigus ära keskmises määras ehk 6 kuuks. Kuigi kohus leidis, et Igor Spirini süü on keskmise suurusega, siis arvestab kohus eripreventsiooni osas siiski sellega, et menetlusalune isik on temale määratud eelmise rahatrahvi käesolevaks tasunud. Samuti pole teda varem sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üldse karistatud. Seega kuivõrd kohus mõistab Igor Spirinile raskema karistusliigina mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, ei pea kohus vajalikuks, et see peaks olema kohe sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et Igor Spirinit tuleb antud juhul LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtu hinnangul on selliseks perioodiks juhtimisõiguse äravõtmine piisav, et isik edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Samas hoiatab kohus Igor Spirinit, et juhul, kui antud karistusest hoolimata jätkab ta sarnaste süütegude toimepanemist, siis järgmisel korral tuleb liiklusrikkumise korral võtta temalt karistusena ära juhtimisõigus juba oluliselt pikemaks perioodiks. Ühtlasi soovitab kohus tungivalt Igor Spirinil soetada endale alkomeeter. 8
(10)4-24-856
  1. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et pole põhjendatud kellegi karmim karistamine ainult seetõttu, et mingi süütegu on ühiskonnas muutunud liiga rohkelt toimepandavaks ning karmi karistuse tõttu oleks vaja teisi ühiskonnaliikmeid võimalikest süütegudest hoidumiseks hirmutada. Kohtu hinnangul näitab normi kehtivust ja järgimise vajadust teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Siinkohal märgib kohus, et uuringute kohaselt on mõjusaim heidutus teistele ühiskonnaliikmetele süütegude toimepanemisest hoiduma vahelejäämise riski suurenemine, mitte kellelegi teisele määratud/mõistetud range karistus või lihtsalt karm sanktsioon.
  2. Täiendavalt märgib kohus, et KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Igor Spirinil oleks liikumispuue vmt, mistõttu on tema suhtes võimalik karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.
  3. Seoses kaebuses märgituga, mille kohaselt vajab Igor Spirin juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks, märgib kohus järgmist. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Igor Spirini poolt kohtule edastatud töölepingust ja tööandja iseloomustusest ei tulene, et kaebajal oleks tööülesannete täitmiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu või et tema tööülesanded üldse oleksid seotud sõiduki juhtimise vajadusega. Tööandja iseloomustuse kohaselt asuvad objektid Tallinna erinevates osades ja mõned isegi teistes linnades (kohtu tl 8). Samas nähtub tööandja iseloomustusest, et ilmselgelt pole Igor Spirin ainus töötaja. Seega on võimalik Igor Spirinil tööobjektidele sõita mõne teise töölisega ning Tallinnast väljas asuvaid objekte ei pea üldse tema teenindama. Ühtlasi on võimalik sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise perioodil kasutada Igor Spirinil puhkust, mistõttu osa juhtimisõiguse äravõtmise perioodist ei olekski tal vajalik tööülesandeid üldse täita (juhul, kui need tingimata nõuavad juhtimisõiguse olemasolu). Seega on menetlusalusel isikul võimalik korraldada enda tööülesannete täitmine tööandjaga sel perioodil selliselt, et ta ei peaks ise mootorsõidukit juhtima. Kuid isegi kui kaebajal on tööülesannete täitmiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu, ei saa see asjaolu takistada temale seadusele vastava karistuse mõistmist. Nagu öeldud, on seaduse kohaselt ainus erand, mil juhtimisõigust isikult ära võtta ei saa, see, kui ta vajab juhtimisõigust enda liikumispuude tõttu. Olukorras, kus kaebaja väidab, et tema tööülesannete täitmiseks on juhtimisõiguse olemasolu vajalik, tuleb tal seega liikluses olla eriti hoolas ja eeskujulik ning vältida liiklusrikkumiste toimepanemist, mis võiksid kaasa tuua juhtimisõiguse äravõtmise. Siinkohal märgib kohus, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt pani Igor Spirin antud väärteo toime just tööandja sõidukit kasutades (kohtu tl 8; KVM tl 3 pöördel, 17).
  4. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. See, et LS § 127 kohaselt tuleb Igor Spirinil loovutada (s.t viia ära) juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, ei tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ning juhiloa loovutamise vahelisel ajal juhtida. Juhul, kui Igor Spirin tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, siis võidakse selle kohustuse mittetäitmise eest määrata talle sunniraha. Mootorsõiduki juhtimisõiguse keelu ajal sõiduki juhtimine on olenevalt tegude arvust kas väärtegu LS § 201 lg 2 mõttes või kuritegu KarS § 4231 järgi.
  5. Igor Spirini kaebuses karistusega seonduvaga selgitab kohus veel järgnevat. Nimelt taotles Igor Spirin, et kohus karistaks teda põhikaristusena kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga ning lisakaristusena kohaldaks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni 3 kuuks (kohtu tl 5).

§ 132

p-s 2 sätestatud põhimõtte kohaselt võib kohus teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku ehk kaebaja olukorda. See tähendab, et kohus ei saa suurendada isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust ega mõista 9

(10)4-24-856 karistust, mis oleks raskem võrreldes kohtuvälise menetleja poolt määratuga. Olukorras, kus kohtuväline menetleja on isikule kohaldanud vaid põhikaristust, oleks kohtu poolt nii põhi- kui ka lisakaristuse kohaldamine isiku olukorra raskendamine ja seda isegi olukorras, kus kohus küll juhtimisõiguse äravõtmise perioodi lühendaks, aga lisaks sellele põhikaristusena rahatrahvi tasumise kohustuse. Seetõttu rahuldab kohus Igor Spirini kaitsja vahendusel esitatud kaebuse osaliselt. Menetluskulud 27. Kaebuses taotletakse menetluskulude vastustaja kanda jätmist (kohtu tl 5). Siinkohal selgitab kohus esmalt, et väärteomenetluses ei ole kasutusel mõistet „vastustaja“. Tegemist on halduskohtumenetluses kasutatava terminiga, millel väärteomenetlusega pole vähimatki puutumust. Käesoleval juhul tõlgendab kohus kaebuses märgitud „vastustaja“ terminit selliselt, et selle all peab kaebaja kaitsja silmas kohtuvälist menetlejat ehk Politsei- ja Piirivalveametit. Ühtlasi selgitab kohus, et väärteomenetluses saab menetluskulud jätta: 1) riigi või kohaliku omavalitsuse kanda (olenevalt sellest, kas kohtuväline menetleja on riigiasutus või kohalik omavalitsus/kohaliku omavalitsuse asutus) või 2) menetlusaluse isiku enda kanda/mõista välja menetlusaluselt isikult. Seega kohtuvälise menetleja kanda ei saa menetluskulusid jätta. Ühtlasi pole käesolevas menetluses tekkinud menetluskulusid, mille kandja üle peaks kohus otsustama. Nimelt pole ka kaebaja esitanud kohtule enda lepingulise kaitsjaga seotud kulusid. Sellest hoolimata märgib kohus, et kuivõrd

§ 23

kohaselt hüvitatakse valitud kaitsjale makstud tasu menetlusalusele isikule vaid juhul, kui tema suhtes lõpetatakse menetlus (

§ 29

lg 1 p-de 1-3 või 5-6 mõnel alusel), kuid antud juhul jätab kohus Igor Spirini süüdimõistmise muutmata (millises osas ka kaebaja kohtuvälise menetleja otsust ei vaidlustanud), siis isegi kui menetlusalusel isikul on tekkinud valitud kaitsjale makstud tasu tõttu menetluskulud, jäävad need tema enda kanda. Kokkuvõtteks

  1. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Igor Spirini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 20.02.
  2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 231524000744 tuleb rahuldada osaliselt. Nimelt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada Igor Spirinile LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud põhikaristuse määra osas ning tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega mõistab Igor Spirinile antud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.