4-24-762 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2024, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-24-762 (231724000262) Kohtunik Kersti Heide Kohtuasi

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et rahatrahv summas 300 eurot tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 25 (kakskümmend viis) eurot. 5. Tagastada kohe menetlusalusele isikule Laura Mitmanile tema poolt 23.02.2024 Rahandusministeeriumi Swedbank AS-is asuvale arvelduskontole nr EE062200221059223099 ekslikult tasutud riigilõiv summas 20 (kakskümmend) eurot Laura Mitmani arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is. Tulenevalt VTMS § 107 lg-st 3 sisalduvad rahatrahvi tasumiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus saadab makseinfo lehe koos kohtuotsusega isikule kas tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule Laura Mitmanile, kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveametile ning Maksu- ja Tolliametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KAEVATAV OTSUS 05.02.2024 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 231724000262 Laura Mitmani suhtes. Otsusega karistati Laura Mitmani LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 100 trahviühiku ehk 400 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 09.01.2024 kell 23.42 Oblika tee 6 juures VäänaJõesuu külas Harku vallas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Laura Mitman kirjeldatud käitumisega LS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatut ning pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. KAEBUS 26.02.2024 esitas menetlusalune isik Laura Mitman nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuses taotletakse määratud karistuse vähendamist vähemalt poole võrra, kuna kaebajal varasemad õigusrikkumised puuduvad, ta tunnistab oma eksimust ning on hetkel arvel Eesti Töötukassas, mistõttu ei oma ta püsivat sissetulekut. Kaebaja märgib, et rahatrahvi täies mahus tasumisel jäävad elementaarsed põhivajadused katteta ka siis, kui rahatrahv täies mahus ajatada. Kaebaja ei soovi vaidlustada väärteoprotokollis nimetatud asjaolusid ning tunnistab enda süüd liiklusseaduse rikkumises. 04.03.2024 kõrvaldas Laura Mitman kaebuses esinevad puudused, andes kohtule teada, et ta on nõus kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata ega soovi 2

) § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega. Kaebuses toodud põhjendustel, mis puudutavad rasket majanduslikku seisu, puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse osaliseks tühistamiseks karistusmäära osas. Ei ole esitatud veenvaid tõendeid kaebuses toodud väidete kinnitamiseks ning esitatud väited söögi/joogi ja peavarju kulude kohta ei ole tõendamist leidnud ning nende olemasolu on vastuolus tõenditega kaebuse esitaja sissetuleku suurustega. Kahetsuse osas ei ole kohtuvälisel menetlejal võimalik jõuda tõsikindlale veendumusele, et kaebuses väljendatud kahetsus tähendaks, et Laura Mitman on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Kohtuväline menetleja taotleb VTMS § 132 p 1 alusel jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohtualluvus

1. VTMS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt arutab väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt on Laura Mitmanile etteheidetav tegu toime pandud Oblika tee 6 juures Vääna-Jõesuu külas Harku vallas Harju maakonnas (KVM tl 1, 6). Vastavalt justiitsministri 27.10.
2. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 1 on Harju Maakohtu tööpiirkonnaks Harju maakond. Seega kuulub antud väärteoasjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamine Harju Maakohtu pädevusse. Kirjaliku menetluse kohaldamine
3. VTMS § 120 lg-1 ja 3 sätestavad maakohtuniku õiguse lahendada kaebus kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata, tehes lahendi VTMS § 132 sätteid järgides juhul, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega taotle kaebusele lisatud uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist.
4. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on käesolevas asjas teatanud kohtule, et nad on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist. Sealjuures esitas menetlusalune isik koos kaebusega uue tõendi – Eesti Töötukassa 13.09.
5. a otsuse nr TA23-0139665, mille kohus edastas kohtuvälisele menetlejale. Samas ka kohtuväline menetleja esitas uued tõendid – teatise Laura Mitmani päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, Laura Mitmani töötamise registri andmete väljatrüki ja Laura Mitmani Haigekassa kindlustusandmete õiendi. Kohus edastas kohtuvälise menetleja esitatud tõendid (koos kirjaliku seisukohaga) ka Laura Mitmanile. Nii kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast kui ka Laura Mitmani vastusest politsei seisukohale nähtub, et pooled on nende tõenditega tutvunud ega taotle kohtuistungi korraldamist. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et praegusel juhul on võimalik 4

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Nimelt on üldteada, et mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks tuleb läbida koolitus ning teha riiklikud eksamid ehk tegemist on õigusega, mida saab omandada, kuid mis ei ole automaatselt olemas igal isikul. Seega kuivõrd Laura Mitmanil mootorsõiduki 5

§ 29

) või kohustuste kollisiooni (

§ 30), esinemist.

Seega lähtub kohus eeldusest, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Väärteoasja materjalidest ei nähtu ka süüd välistavaid asjaolusid. Ühtlasi on Laura Mitman süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses.

1. Seega on Laura Mitman pannud toime temale LS § 201 lg 1 järgi etteheidetava väärteo. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb Laura Mitmanile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus. Karistus
2. LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 3-200 trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka

§ 47lg 1) või kuni 30 päeva pikkuse arestiga.

Siinkohal selgitab kohus, et VTMS § 132 p-s 2 sätestatud põhimõtte kohaselt võib kohus teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku ehk kaebaja olukorda. See tähendab, et kohus ei saa suurendada isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust ega mõista karistust, mis oleks raskem võrreldes kohtuvälise menetleja poolt määratuga. Arest on vaieldamatult raskem karistus võrreldes rahatrahviga. Seega antud juhul tuleb kõne alla Laura Mitmani karistamine vaid rahatrahviga. Keskmine rahatrahvi määr kõnealuse rikkumise eest on 100 trahviühikut ehk 400 eurot (kuivõrd üks trahviühik vastab 4 eurole –

§ 47

lg 1 teine lause), millises määras kohtuväline menetleja on Laura Mitmani karistanud. 12.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 13. Karistust määrates on kohtuväline menetleja leidnud, et Laura Mitmani puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes (vt KVM tl 6). Kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal see tõepoolest nii oli, sest väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks kahetsust väljendanud. Laura Mitman on aga kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta tunnistab oma eksimust (kohtu tl 3). Kohtuvälise menetleja kirjalikule seisukohale vastates on Laura Mitman selgitanud (kohtu tl 31), et juba politsei poolt kinni pidamise hetkel valdas teda peamise emotsioonina justnimelt kahetsus oma teo pärast. Kuivõrd tal pole varem politseiga ega süüteomenetlusega kokkupuuteid olnud, siis ei teadnud ta, et peaks ka kohtuvälises menetluses ütlusi andes väljendama kui piinliku ja kahetsusväärse olukorra ta enda käitumisega tekitas. Kaebaja lisas, et kahetsustunne on teda vallanud kogu aja, kuid kahjuks pole võimalik minevikku muuta ja seda rumalat otsust autorooli istuda, olematuks teha. Kaebaja kinnitas, et ta tundis ning tunneb jätkuvalt kahetsust juhtunu osas. Kohtu hinnangul on eluliselt usutavad Laura Mitmani selgitused, miks ta kahetsust ei väljendanud juba kohtuvälises menetluses. Arvestades, et Laura Mitman on varasemalt täiesti karistamata isik (KVM tl 10), on mõistetav, et elus esimest korda politsei poolt kinni peetud olles, samal ajal teades, et ta on valesti käitunud ja rumalusega hakkama saanud ning tunnistades enda 6

§ 57lg 1 p 3 alt 2 mõttes puhtsüdamliku kahetsuse esinemisega.

Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes antud juhul ei esine.

1. Kuid lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka muid Laura Mitmani süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Üheks süü suurust mõjutavaks asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik väärtegu toime panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Kuigi Laura Mitman pani antud väärteo toime kavatsetult, mis on toimepanemise vormidest raskeim, suurendab see asjaolu kohtu hinnangul tema süüd vaid mõnevõrra. Nimelt üldjuhul ongi võimalik mootorsõidukit juhtida ilma juhtimisõiguseta LS § 201 lg 1 mõttes just kavatsetult – juhul, kui isikul pole kunagi juhtimisõigust olnudki, millest ta peab olema teadlik, aga sellest hoolimata sõidukit ikkagi juhib. LS § 201 lg 1 järgi saab kvalifitseerida veel ka olukorrad, kus isikul on omandatud juhtimisõigus välismaal, ta elab püsivalt Eestis, kuid ettenähtud tähtaja jooksul ei läbi vajalikku protseduuri saamaks Eesti juhiload, kaotades selliselt Eesti Vabariigis õiguse pärast seda tähtaega mootorsõidukit juhtida (vt LS § 99 lg-d 41, 42, 6, 61 ja 8 ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.11.
2. a otsust nr 4-20-758/27). Vaid viimati nimetatud juhtudel võib kõne alla tulla mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta ettevaatamatusest (s.t isik ei olnud teadlik sellest, et tal pole Eestis juhtimisõigust). Sellised olukorra on aga pigem harvad. Kõik need olukorrad, kus isikult on juhtimisõigus ära võetud, peatatud, kehtetuks tunnistatud või juhtimiselt kõrvaldatud, tuleb aga kvalifitseerida juba LS § 201 lg 2 järgi. Eeltoodud põhjustel leiab kohus seega, et mootorsõiduki juhtimine kavatsetult suurendab Laura Mitmani süüd vaid mõnevõrra. Lisaks arvestab kohus siinkohal ka asjaoluga, et mootorsõiduki juhtimine toimus hilisel kellaajal (23.42) ning eelduslikult väikse liiklustihedusega teelõigul (Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt ja Oblika tee tänavate vahel ning seejärel Oblika teel Vääna-Jõesuu külas – vt KVM tl 4 pöördel, 3), mistõttu menetlusalune isik oma tegevusega ei ohustanud paljusid teisi kaasliiklejaid.
3. Käesoleva otsuse punktides 13 ja 14 esile toodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et Laura Mitmani süü jääb mõnevõrra alla keskmise.
4. Eripreventsiooni osas ehk selles, kuidas oleks võimalik Laura Mitmani mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestab kohus, et karistusregistri väljavõttest (KVM tl 10) nähtuvalt pole Laura Mitmani varasemalt karistatud ei kriminaal- ega ka väärteokorras. Seetõttu pole põhjendatud tema süüle vastava karistuse suurendamine, vaid just veel mõnevõrra vähendamine.
5. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et pole põhjendatud kellegi karmim karistamine ainult seetõttu, et mingi süütegu on ühiskonnas muutunud liiga rohkelt toimepandavaks või on teiste rikkumistega võrreldes ohtlikum ning karmi karistuse tõttu oleks vaja teisi ühiskonnaliikmeid võimalikest süütegudest hoidumiseks hirmutada. Kohtu hinnangul näitab normi kehtivust ja järgimise vajadust teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Siinkohal märgib kohus, et uuringute kohaselt on mõjusaim heidutus teistele ühiskonnaliikmetele süütegude toimepanemisest hoiduma vahelejäämise riski suurenemine, mitte kellelegi teisele määratud/mõistetud range karistus või lihtsalt karm sanktsioon. Seega üldpreventsiooni tõttu pole põhjust Laura Mitmani süü suurusele ja eripreventiivsetele vajadustele vastavat karistuse määra korrigeerida.
6. Kokkuvõttes arvestades, et Laura Mitmani süü on alla keskmise ja teda pole varasemalt karistatud, leiab kohus, et Laura Mitmani tuleb antud juhul LS § 201 lg 1 järgi 7

§ 66

lg 2 ette, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

§ 66

lg 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat.

1. Laura Mitman on kohtule esitanud Eesti Töötukassa 13.09.
2. a otsuse nr TA230139665, millest nähtuvalt on Laura Mitman alates 13.09.2023 töötuna arvel (kohtu tl 7-8). Politsei- ja Piirivalveameti poolt kohtule esitatud Haigekassa kindlustusandmete õiendist nähtuvalt on Laura Mitman kindlustatud töötu seisundi tõttu kuni 07.09.2024 (kohtu tl 25). Kohtuvälise menetleja esitatud töötamise registrist nähtuvalt töötas Laura Mitman ehitusmaalrina 12-16.02.2024 (kohtu tl 23 pöördel). Laura Mitmani sõnul sai ta selle perioodi eest tasuna ca 250 eurot (kohtu tl 31 pöördel). Arvestades Laura Mitmani selgitusi, et viimased 3 aastat õppis ta täiskohaga päevasel ajal maalriks (saades sel ajal ka eritoetust) ning pole pärast seda leidnud püsivat erialast tööd (kohtu tl 31-31 pöördel), on ka mõistetav, miks ta teenis Maksu- ja Tolliameti andmetel
3. aastal kokku tulu vaid 60 eurot (kohtu tl 21). Laura Mitmani sõnul elab ta koos vanematega ning aitab töötutoetusest tasuda ka enda elamisega seotud kulutusi (kohtu tl 31). Eeltoodud asjaolusid arvestades on praegusel juhul põhjendatud anda Laura Mitmanile võimalus tasuda temale määratud rahatrahv ositi maksimaalse võimaliku perioodi ehk ühe aasta jooksul. See tähendab, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb Laura Mitmanil tasuda temale mõistetud 300 euro suuruse rahatrahv 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 25 eurot. Kokkuvõtteks
4. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Laura Mitmani kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 05.02.
5. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 231724000262 tuleb rahuldada osaliselt. Nimelt taotles Laura Mitman rahatrahvi vähendamist poole võrra, kuid kohus sedavõrd suures ulatuses väiksemat trahvi talle ei mõistnud. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse Laura Mitmanile LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud põhikaristuse määra ja selle kandmise viisi osas. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega mõistab Laura Mitmanile antud väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks 75 trahviühiku ehk 300 euro suuruse rahatrahvi.

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel võimaldab kohus Laura Mitmanil tasuda see rahatrahv ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 25 eurot.

1. Siinkohal märgib kohus, et LS § 106 lg 1 p 3 kohaselt ei väljastata esmast juhiluba isikule, kellel on kehtiv karistus mh LS §-s 201 sätestatud väärteo eest. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 näeb ette, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Eeltoodu tähendab, et Laura Mitman saab juhtimisõigust taotleda endale alles siis, kui möödunud on üks aasta rahatrahvi tasumisest. Seega mida kiiremini tasutakse rahatrahv, seda varem on võimalik taotleda ka mootorsõiduki juhtimisõigust.
2. Ühtlasi märgib kohus, et väärteomenetluses maakohtule kaebust esitades ei ole riigilõivu tasumise kohustust seaduses ette nähtud. Seetõttu määrab kohus, et menetlusaluse isiku Laura Mitmani poolt 23.02.2024 Rahandusministeeriumi Swedbank AS-is asuvale arvelduskontole nr EE062200221059223099 ekslikult tasutud riigilõiv summas 20 eurot tuleb kohe tagastada Laura Mitmani arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is. 8