Obsah (14)

§ 159§ 172§ 663§ 173§ 37§ 38§ 294§ 31§ 659§ 2§ 654§ 171§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-807 K

) § 2) arvesse võttes otstarbekas lahendada lõpuni selliselt, et eksperditasu maksab välja kohus (Riigikohtu määrus nr 2-21-15711, punkt 21). Võlgnik tasus ekspertiisikulude ettemaksu kohtu deposiitkontole, mistõttu määrab kohus kindlaks eksperdile makstava tasu suuruse. 6. Maakohus viitas

§ 159lõikele 1, § 153 lõikele 1 ja § 151 lõikele 3.

Kohtul on võimalik kontrollida eksperditasu arve vastavust Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruses nr 322 2 2-23-807 (kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord (Kord) sätestatule. Korra § 4 lõige 1 sätestab, et eksperdile makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10-40-kordne „Töölepingu seaduse“ § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnipalga alammäär, välja arvatud juhul, kui käesoleva määrusega on vastavale ekspertiisiliigile kehtestatud teistsugune tasu. Alates 01.01.2023 on tunnitasu alammäär 4,30 eurot. Eeltoodust tulenevalt võib eksperdi tunnitasu suurus olla kuni 172 eurot (4,30*40). Kord ei sätesta ekspertiisi koostamise osas ajalisi piiranguid. Kohus on seisukohal, et võimalik ajakulu peab olema mõistlik ning ekspertiisile ei tohi kuluda rohkem aega, kui sellise ekspertiisi teostamiseks tavaliselt on vaja. Kohus on seisukohal, et arvestades ekspertiisi olemust (vajalikud toimingud vähemalt vara ülevaatus, vajalike algandmete analüüs, eksperdiarvamuse vormistamine) ja eksperdi tasu suurust (500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot) on taotletav ekspertiisi maksumus 600 eurot põhjendatud. 7. Kohus määrab eksperditasu suuruseks 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku 600 eurot. Kohus saadab määruse täitmiseks eksperditasu 600 eurot osas Riigi Tugiteenuste Keskusele, kellel tuleb see maksta välja kohtudeposiiti kantud summa arvel. Ekspert on ekspertiisi teostanud tööandja kaudu, mistõttu ei pea väljamakset teostav asutus ekspertiisitasult kinni ega maksa sellelt maksuseaduses ettenähtud makse (

§ 159lõige 11).

8.

§ 172

lõike 1 teise lause alusel, võttes arvesse, et kohtutäitur on osalenud menetluses seadusliku esindaja vahendusel ja sissenõudja ei ole menetlustoiminguid teinud, ei ole neile menetluskulusid tekkinud. Samuti arvestab kohus, et võlgniku kanda jäävad ekspertiisikulud. Kohus peab eeltoodut arvestades õiglaseks menetluskulude jaotust, mille järgi kannab iga menetlusosaline oma menetluskulud ise. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja kohustada riiklikult tunnustatud eksperti kohtumääruse alusel ekspertiisi teostamiseks vastavalt selleks ettenähtud heale tavale ja standarditele (EVS 875). Samuti mitte maksta raha eksperdi äriühingule standarditele mittevastava töö eest.
2. Vara hindamine ei toimunud selleks ettenähtud reeglite kohaselt kohtu määratud riiklikult tunnustatud eksperdi poolt. Kuna hindamise viis läbi keegi teine, ei saa tema töö olla samaväärselt tasustatud kui riiklikult tunnustatud eksperdi oma. Korteri ülevaatuse teostas 07.07.2023 kutseline hindaja AJ. VL oli teostanud ülevaatuse 11.08.2020, kui koostas hinnangu nr 0874-19 tsiviilasjas nr 2-19-
3. Ta ei saa ammuse ülevaatuse tulemusel kinnitada, milline oli korteri seisukord juulis
4. Vastavalt maakohtu 24.05.2023 määrusele pidi ekspertiisi teostama VL isiklikult. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu Heade Tavade Koodeksi punkti 3.3 kohaselt on hindajal kohustus hindamistoimingu käigus teha kõigi hinnatavate objektide ülevaatus, v.a kui klient on määratlenud lähteülesande teisiti ja hindamisaruandes on see üheselt esitatud. Ekspert ei teinud enda tööd ja menetlusosalisel ei ole vaatlusega seoses võimalik riiklikult tunnustatud eksperdilt midagi küsida, sest kohus ei ole selleks menetluse jooksul võimalust andnud ja ekspert on enda kohustuse delegeerinud teisele hindajale.
5. Võlgnik palub kuulutada kohtumenetluse kinniseks, kuna ekspertiisiakti lk-l 26 sisaldub eriliigilisi isikuandmeid (kolmandast isikust ja allakirjutanust eravalduses nende teadmata ja loata tehtud foto), mis rikub põhiõigusi eraelu puutumatusele, aga ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 9 punktis 1 sätestatut. 3 2-23-807 Menetlusosaliste seisukohad
6. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlevad kaebusele vastu. Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks määruskaebemenetluse kulud (

§ 173lõige 1, § 177 lõige 1).

1. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja taotluse kohta kuulutada tsiviilasja menetlus kinniseks. Taotlus on esitatud põhjendusega, et akti lk-l 26 sisalduvad eriliigilised isikuandmed (kolmandast isikust ja allakirjutanust eravalduses nende teadmata ja loata tehtud foto), mis rikub nende põhiõigusi eraelu puutumatusele, aga ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikkel 9 punktis 1 sätestatut.
2. Ringkonnakohus on veendumusel, et taotluse rahuldamiseks alust ei ole.

§ 37

lõikest 1 tulenevalt on asja arutamine kohtus avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 38

lõikes 1 on sätestatud alused, mil kohus kuulutab menetluse või osa sellest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik. Mh on punkti 3 kohaselt aluseks ilmne vajadus kaitsta menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu, kui huvi avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Sama sätte lõikes 2 on sätestatud alused, mille esinemisel võib kohus menetluse või osa sellest kinniseks kuulutada lõikes 1 sätestamata juhtudel, kui selleta oleks ilmselt ohustatud objektiivne õigusemõistmine või kui kinnises menetluses on oluliselt suurem võimalus veenda pooli lõpetama menetlus kompromissiga või neid muul viisil lepitada.

1. Ringkonnakohus veendus, et taotleja viidatud maakohtu määratud eksperdi ekspertiisiakti lk-l 26 sisalduvatest fotodest ühel on ähmaselt näha ühe isiku tume kuju ja osa teise isiku tumedast kujust (dtl 112). Taotleja ei ole selgitanud, kuidas tema (eeldades, et üks kujudest on kaebaja) või kohtule teadmata kolmanda isiku eraelu rikuvad ähmased tuvastamatud tumedad kujutised hindaja fotol. Aktist nähtuvalt osales kaebaja 07.07.2023 korteriomandi ülevaatusel ja pidi seega olema teadlik ülevaatuse teostanud isiku poolt fotode tegemisest, mistõttu väide loata tehtud foto kohta ei ole eluliselt usutav. Ka ei ole taotleja selgitanud, milliseid tema poolt viidatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 punktis 1 loetletud isikuandmetest on praegusel juhul töödeldud. Üldmääruse viidatud sätte kohaselt on keelatud töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Kohtu arvates ei ilmne fotolt nähtuvatest tumedatest kujudest ühtegi loetletud andmetest. Seega puuduvad kaebaja viidatud alused praeguse kohtumenetluse või selle osa kinniseks kuulutamiseks. 4 2-23-807
2. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuse alusel aluseid maakohtu 20.07.2023 määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohus viitas asja lahendades asjakohaselt Riigikohtu 07.06.2023 lahendile tsiviilasjas nr 2-21-15711, milles kõrgem kohus selgitas kohtupraktika ühtlustamiseks kohtutäituri poolt TMS § 74 lõike 8 alusel esitatud avalduse menetlemise põhimõtteid kohtus. Mh selgitas Riigikohus, et sellises kohtumenetluses ei ole tegemist ekspertiisi määramisega, vaid eksperdi määramisega, millele kohaldub

§ 294

ega kohaldu eksperdi küsitlemist ja täiendavat ning kordusekspertiisi käsitavad

-i §-d 303 ja 304; sellises menetluses piirdub kohtu roll üksnes eksperdi määramisega ega hõlma ekspertiisi tegemist ega ekspertiisiakti hindamist; selline kohtumenetlus lõpeb määrusega, millega kohus määrab eksperdi (punktid 17–18). Samas selgitas Riigikohus, et kuivõrd eksperdi määramise menetluses ei hinda kohus eksperdi töö tulemust (eksperdiarvamust), vaid määrab üksnes eksperdi, saab maakohtu määruse peale esitatavas määruskaebuses tugineda üldjuhul vaid eksperdi määramisega seotud asjaoludele. Selline asjaolu saab olla nt see, et esineb alus eksperdi taandamiseks

§ 31järgi.

Seega ei saa määruskaebuses tugineda asjaoludele, mis seonduvad eksperdiarvamuse sisuga. 19. Praeguses määruskaebemenetluses on võlgnik tuginenud nimelt asjaoludele, mis seonduvad eksperdiarvamuse sisuga (hindaja ei teostanud korteriomandi ülevaatust isiklikult, kaebajal ei olnud võimalik esitada hindajale küsimusi). Tulenevalt eeltoodud kohtupraktikast ei ole aga võimalik võlgnikul sel alusel määruskaebust maakohtu menetlust lõpetavale määrusele esitada, mistõttu ei saa määruskaebus esitatud põhjendustel rahuldamisele kuuluda.

§ 659

ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 20. Eelpool viidatud lahendi punktides 19–21 selgitas Riigikohus mh, et TMS § 74 lõikest 9 ei tulene, et hindamise vaidlustanud isik peaks tasuma hindamiskulud ette kohtu deposiitkontole, vaid tasuda tuleb kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ja sellest rahast maksab kohtutäitur eksperdile tasu pärast arvamuse saamist; käimasolevad menetlused, milles hindamiskulud on tasutud kohtu deposiitkontole, on

§ 2

alusel otstarbekas lahendada lõpuni selliselt, et eksperditasu maksab välja kohus. 21. Kaebaja on vaidlustanud maakohtu poolt kindlaksmääratud eksperditasu suuruse, leides, et kuna ekspertiisi ei teostanud kohtu määratud hindaja isiklikult, ei ole talle ka alust tasu määrata. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6 koosmõjus §-ga 659).

Asjakohane ei ole väide, et kohtu määratud ekspert ei teinud hinnangut isiklikult. Aktist (dtl 87–117) nähtuvalt on selle koostanud ja allkirjastanud VL, kutseline hindaja 151728, vara hindaja tase 7, Eesti Kinnisvara Hindajate ühingu liige, Maa-ameti litsentseeritud maa hindaja, riiklikult tunnustatud ekspert. Ka nähtub aktist (punktist 1.1) ja seda ei vaidlusta ka kaebaja, et VL on konkreetse korteriomandi isiklikult üle vaadanud 11.08.2020 teises tsiviilasjas tehtud hinnangu andmise raames. Seega on hindaja korteri isiklikult üle vaadanud, kuigi mitte vahetult enne praeguse hinnangu andmist. Samas ei ole kaebaja esile toonud, et võrreldes aastaga 2020 oleks korteriomandi seisundis toimunud olulisi muudatusi, mida hindaja tema abilise (samuti kutseline hindaja) poolt 07.07.2023 tehtud fotodelt ja visuaalsel vaatlusel ei saanud tuvastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kaebuse esitaja kanda (

§ 171lõige 1).

5 2-23-807

1. Puudutatud isiku II (sissenõudja) nimekirja (dtl 262–263) kohaselt koosnevad tema kulud määruskaebemenetluses tasust vandeadvokaadist lepingulisele esindajale kokku 3,75 töötunni eest summas 630 eurot (sh 105 eurot käibemaks; tunnitasu käibemaksuta 140 eurot). Puudutatud isik kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane.
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et puudutatud isiku kulud on taotletavas mahus

§ 175lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud.

Vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu suurus vastab kohtupraktikas tunnustatud keskmisele vastava teenuse tasule. Ka on nimekirjast nähtuvad esindaja toimingud ja neile kulutatud aeg (19.10.2023 suhtlus kliendiga 0,25 t; 25.10.2023 kaebusega tutvumine ja analüüs, täituri seisukohaga tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, seisukoha ja kulude taotluse koostamine 0,5 + 0, 25 + 1,5 + 1 t; 26.10.2023 seisukoha kliendiga kooskõlastamine ja kohtusse saatmine 0,25 t) tulenevalt määruskaebemenetluse mahust ja sisust vajalik ja põhjendatud kliendi õiguste kaitsmiseks. Seega tuleb kaebajal hüvitada puudutatud isikule II määruskaebemenetluse kulud kokku 630 eurot. 25. Puudutad isik II on esitanud

§ 177lõike 4 alusel viivise taotluse.

26. Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud ja neid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. (allkirjastatud digitaalselt) 6