Obsah (6)

§ 184§ 68§ 54§ 73§ 83§ 6

1-22-267 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja number 1-22-267 (21250100001) Kohtukoosseis Elina Elkind, P

§ 184lg 2 p 1 järgi (üldmenetluses) Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 14.

juuni

1. a otsus Apellant Lääne Ringkonnaprokuratuur, esindaja vanemprokurör Merry Tiitus; Olegs Selionovsi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar; Eduard Traskovskise kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe Teised apellatsioonimenetluse pooled Olegs Selionovs (sünniaeg:
2. veebruar 1989; viibimiskoht Tallinna Vangla; Läti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: vene; Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata; vahistatud alates kahtlustatavana kinnipidamisest
3. oktoobril 2021); Eduard Traskovskis (sünniaeg:
4. detsember 1961; viibimiskoht Tallinna Vangla; Läti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: vene; Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata; vahistatud alates kahtlustatavana kinnipidamisest
5. oktoobril 2021); Menetluse vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Muuta Pärnu Maakohtu
7. juuni
8. a otsuse põhiosa, jättes sellest välja asjaolu, et Olegs Selionovs ja Eduard Traskovskis peitsid narkootilised ained, s.o kanep ja metamfetamiin, mootorsõiduki armatuurlauas asuvasse peidikusse XXX, Pärnu aadressil asuva maja juures.
9. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
10. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata.
11. Olegs Selionovsi kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. 1-22-267
12. Eduard Traskovskise kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
13. Mõista Eesti Vabariigilt Olegs Selionovsi kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulu summas 1500 eurot, sealhulgas käibemaks.
14. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ seoses vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt Eduards Traskovskisele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 274,73 eurot, sealhulgas käibemaks, ja jätta menetluskulu riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
15. Olegs Selionovsile (Selionovs), Česlavs Kolesnikovsile (Kolesnikovs) ja Eduards Traskovskisele (Traskovskis) esitati süüdistus

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Süüdistuse kohaselt seisnesid teod järgmises.

1. O. Selionovs, Č. Kolesnikovs ja AK käitlesid ebaseaduslikult grupis suures koguses narkootilist ainet amfetamiini. O. Selionovs omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal, kuid enne
2. septembri 2021 kella 04.08 kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohast ja isikult kohtueelse menetlusega tuvastamata, kuid suures ehk vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet amfetamiini. O. Selionovs transportis suures koguses amfetamiini seda vallates Eesti Vabariiki tema kasutuses oleva sõiduautoga BMW registreerimismärgiga XX-XXXX. Ta toimetas amfetamiini Läti Vabariigist läbi Jäärja piiripunkti Eesti Vabariiki, Pärnu linna XXX-XX, ja andis narkootilise aine
3. septembril 2021 enne kella 20.07 varalise kasu saamise eesmärgil turustamiseks üle Č. Kolesnikovsile.
4. septembril 2021 ajavahemikul kella 20.07-20.58 andis Č. Kolesnikovs Pärnu linnas VVV hoovis eelnevalt O. Selionovsi käest saadud narkootilisest ainest amfetamiin vähemalt 25 grammi üle AKle, kes selle seejärel erinevates kogustes ja erinevatele isikutele edasi müüs.
5. Samuti käitlesid O. Selionovs, Č. Kolesnikovs ja E. Traskovskis ebaseaduslikult suures koguses grupis narkootilisi aineid metamfetamiin ja kanep. O. Selionovs omandas grupis koos E. Traskovskisega ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal, kuid enne
6. oktoobri 2021 kella 22.39 seni tuvastamata kohast ja isikult pulbrilist ainet kogukaaluga 1090,7 grammi, mis sisaldas 358 grammi metamfetamiini ja 390,4 grammi kanepiõisikuid. O. Selionovs ja E. Traskovskis transportisid narkootilisi aineid neid ebaseaduslikult vallates Eesti Vabariiki nende kasutuses oleva sõiduautoga Volkswagen Passat registreerimismärgiga YY-YYYY, sõiduki armatuuri sisse peidetuna. Narkootilised ained toimetati Läti Vabariigist Eesti Vabariiki läbi Holdre piiriületuskoha Pärnu linna XXX maja juurde, et eelpool nimetatud ained grupis koos Č. Kolesnikovsiga Pärnumaal ja Pärnu linnas varalise kasu saamise eesmärgil 1-22-267 turustada. O. Selionovs, E. Traskovskis ja Č. Kolesnikovs valdasid suures koguses narkootilisi aineid metamfetamiini ja kanepit kuni
7. oktoobrini 2021 kell 22.39, kui ebaseadusliku valduse lõpetas politsei Pärnus, XXX-XX isikute kahtlustatavana kinnipidamisel ja ebaseaduslike narkootiliste ainete mootorsõidukist Volkswagen Passat registreerimismärgiga YY-YYYY ära võtmisel. Mootorsõidukis Volkswagen Passat registreerimismärgiga YY-YYYY asus armatuurlaua sees kümme eraldiseisvat kilest pakendit, milles kollakas pulber massiga 1090,7 grammi (43-45% metamfetamiinsulfaadi sisaldusega) mis sisaldab 358 grammi metamfetamiini ja 390,4 grammi (11% tetrahüdrokannabinooli sisaldusega) kanepiõisikuid.
8. Süüdistatavad käitlesid narkootilisi aineid kavatsetult. Käideldud amfetamiini kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule, metamfetamiini kogusest keskmiselt vähemalt 11 933 inimesele ja kanepi kogusest keskmiselt vähemalt 521 inimesele. Süüdistatavatel puudus luba Eesti Vabariigis narkootiliste ainete, amfetamiini, metamfetamiini ja kanepi käitlemiseks. Maakohtu otsus
9. Pärnu Maakohtu
10. juuni
11. a otsusega tunnistati O. Selionovs süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi 1.

oktoobril 2021 toime pandud teos ja mõisteti talle karistuseks seitse aastat vangistust. Maakohus leidis, et tõendamist ei leidnud O. Selionovsi süü amfetamiini käitlemises grupis Č. Kolesnikovsi ja AKga, aga kuna tegemist on jätkuva süüteoga, siis ei mõisteta süüdistatavat selles teos õigeks.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistuse kandmise alguseks O. Selionovsi kahtlustatavana kinnipidamise aeg ehk 1. oktoober 2021. Lisakaristusena

§ 54lg-te 1 ja 3 alusel kohaldati O.

Selionovsile Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga seitsmeks aastaks. Tõkend vahistamine otsustati tühistada otsuse jõustumisel. 6. Sama otsusega tunnistati E. Traskovskis süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi 1.

oktoobril 2021 toime pandud teos ja mõisteti talle karistuseks seitse aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistuse kandmise alguseks E. Traskovskise kahtlustatavana kinnipidamise aeg ehk 1. oktoober 2021. Lisakaristusena

§ 54lg-te 1 ja 3 alusel kohaldati O.

Selionovsile Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga seitsmeks aastaks. Tõkend vahistamine otsustati tühistada otsuse jõustumisel. 7. Sama otsusega tunnistati Č. Kolesnikovs süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi 13.

septembril 2021 toime pandud teos ja mõisteti talle karistuseks kolm aastat vangistust. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud Č. Kolesnikovsi süü 1. oktoobril 2021 toime pandud teos, aga kuna tegemist on jätkuva süüteoga, siis ei mõisteta süüdistatavat selles osas õigeks.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1.

oktoober 2021 – 14. juuni 2023, s.o üks aasta, kaheksa kuud ja kolmteist päeva vangistust. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti üks aasta, kolm kuud ja seitseteist päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata viie aasta pikkuse katseajaga, mis kulgeb kohtuotsuse kuulutamisest ehk 14. juunist 2023. Lisakaristusena

§ 54lg-te 1 ja 3 alusel kohaldati Č.

Kolesnikovsile Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga viieks aastaks. Tõkend vahistamine tühistati ja vabastati Č. Kolesnikovs viivitamatult vahi alt. 1-22-267 8. Samuti lahendas maakohus menetluskuludega ja asitõenditega seonduva ning konfiskeeris

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel narkootilise aine ekspertiisist alles jäänud narkootilised ained, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis.

1. Maakohtu otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Kohtuasjas uuritud tõenditega on tuvastatud, et O. Selionovs saabus 12-
2. septembril 2021 Eestisse ja ka see, et ta viibis
3. septembril 2021 Pärnus, sh Č. Kolesnikovsi juures. Samas ei ole tõendatud, et O. Selionovs andis
4. septembril 2021 Č. Kolesnikovsile narkootilist ainet AK kaudu turustamiseks. Pärast Č. Kolesnikovsi ja AK kohtumist, mis toimus omakorda
5. septembril 2021 kell 20:07 tehtud kõne järel, tekkis AKl 25 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mida klientidele müüa. Nii AK kui ka Č. Kolesnikovs kinnitasid, et AK sai aine Č. Kolesnikovsilt. Viimane aga eitab, et sai ainet O. Selionovsilt. Kuigi O. Selionovs kohtus
6. septembril 2021 Č. Kolesnikovsiga, lahkus ta Tallinna suunas pärastlõunal ehk mitu (ca viis) tundi enne seda, kui Č. Kolesnikovs kohtus AKga ja andis talle üle narkootilist ainet. Seega ei ole välistatud, et Č. Kolesnikovs sai narkootilist ainet mujalt, kuna ei ole tõendatud, et narkootiline aine tekkis tal kohe pärast O. Selionovsiga kohtumist. AK ütlustest nähtub, et ühel korral, kui ta sai Č. Kolesnikovsilt amfetamiini, nägi ta Č. Kolesnikovsi maja ees musta BMW-d Läti numbritega ja on tuvastatud, et O. Selionovsile kuulub ka musta värvi BMW, millega ta käib Eestis. Sellest aga ei piisa järeldamaks, et
7. septembril 2021 sai Č. Kolesnikovs amfetamiini just O. Selionovsilt. Seega ei ole selles teos tuvastatud O. Selionovsi süü ja Č. Kolesnikovs tuleb süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 1 järgi AKga grupis narkootilise aine käitlemises.

1. Samuti on tuvastatud O. Selionovsi ja E. Traskovskise süü suures koguses narkootiliste ainete ehk metamfetamiini ja kanepi käitlemises
2. oktoobril 2021, s.o

§ 184lg 2 p 1 tunnustele vastav tegu, kuid ei ole tõendatud Č.

Kolesnikovsi süü selles teos. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et E. Traskovskis tuli Eestisse koos oma poja O. Selionovsiga, vallates sõidukis Volkswagen Passat ühiselt ja kooskõlastatult narkootilisi aineid. Samuti osales E. Traskovskis koos O. Selionovsiga XXX maja ees narkootilise aine peitmises AIRBAG-i taha asuvasse avausse.

1. O. Selionovs tunnistas oma süüd narkootilise aine käitlemises, kuid eitab, et pani teo toime koos oma isa E. Traskovskisega. Viimase rolli narkootilise aine käitlemises kinnitavad
2. detsembri
3. a jälitustoimingu protokoll, millest nähtub, et O. Selionovs jõudis kell 10:53 sõiduautoga Volkswagen Passat XXX hoovi, s.o Č. Kolesnikovsi juurde Pärnusse ja autos viibis ka E. Traskovskis. E. Traskovskis väljub kell 10:54 sõiduki tagaistmelt ja tuleb tagasi kell 10:
4. O. Selionovs väljub sõiduki juhikohalt kell 11:06, jalutab Suur-Kuke tänava suunas ja naaseb kell 11:
5. Kell 12:18 jalutavad E. Traskovskis ja O. Selionovs sõiduki juurest SuurKuke tänava suunas, kaasas suur kott. Seega viibivad nad autos koos peaaegu tund aega. Süüdistatavad peeti kahtlustatavatena kinni kell
6. oktoobril 2021 kell 22:39 Č. Kolesnikovsi üürikorteris aadressil XXX-XX. Korterist leiti mitmeid narkootilise aine käitlemisele viitavaid esemeid. Č. Kolesnikovsi ütluste kohaselt tulid süüdistatavad tema juurde koos ja avaldasid, et nad on läbisõidul ja soovivad puhata. Sõiduki Volkswagen Passat läbiotsimisel (
7. oktoobri
8. a läbiotsimise protokoll) leiti armatuurlaua taga kümme kilest pakendit, mille sees narkootiline aine. Pakendid olid peidetud kile ja kohvipakkide taha. Ekspertiisidega tuvastati, et pakendilt nr 4, mis sisaldas taimset ainet (kanepiõisikud), leiti E. Traskovskise DNA-täisprofiil, kuid mitte O. Selionovsi ja Č. Kolesnikovsi bioloogilist materjali. Kilekoti 1-22-267 keelult ja sõlmelt, milles viidatud vaakumpakend nr 4 oli, saadi täisprofiil, milles ei saa välistada E. Traskovskise bioloogilise materjali sisaldumist. Vaakumpakendite ette paigutatud JACOBS kohvipakkidelt leiti DNA-täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada O. Selionovsi ja E. Traskovskise bioloogilise materjali sisaldumist proovides. Üksnes O. Selionovsi DNA-profiil oli täiendavalt seostatav vaakumpakenditega nr 2 ja 3.1 ja sangadega kilekotilt võetud prooviga pakendis nr
9. XXX maja ees sõidukis pikalt koosviibimine, narkootilise aine asukoht sõidukis, DNA leidmine pakenditelt ja Č. Kolesnikovsi ütlused lükkavad ümber O. Selionovsi ja E. Traskovskise ütlusi selle kohta, et nad kohtusid alles Pärnus ning E. Traskovskis võis narkootilise aine paki puutuda vaid juhuslikult. Maakohus arvestas ka seda, et E. Traskovskis andis kriminaalmenetluses vastuolulisi (muutuvaid) ütlusi Pärnusse jõudmise viisi kohta (bussiga; autoga, kuid üksinda; autoga koos O. Selionovsiga). Samuti nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et E. Traskovskisel on kokkupuude narkootiliste ainetega – indikaatorvahendi näit oli positiivne, reageerides ainetele barbituraat (uinuti), kanep ja buprenorfiin.
10. Tõendamist ei ole leidnud Č. Kolesnikovsi tegu ehk tegutsemine grupis O. Selionovsiga ja E. Traskovskisega narkootilise aine käitlemisel. Apellatsioonid Prokuratuuri apellatsioon
11. Pärnu Maakohtu
12. juuni
13. a otsuse peale esitas
14. juulil 2023 apellatsiooni Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Merry Tiitus. Apellant ei taotle suulist menetlust. Apellatsioonis palutakse tühistada Pärnu Maakohtu
15. juuni
16. a otsus osas, milles maakohus leidis, et O. Selionovsi puhul ei ole tõendatud
17. septembril 2021 teo toimepanemine (kui osa jätkuvast narkootilise aine käitlemisest) ja teha selles osas uus otsus, millega lugeda tõendatuks O. Selionovsi poolt ka
18. septembril 2021 narkootilise aine käitlemine grupis. Samuti taotletakse mõista O. Selionovsile karistuseks kaheksa aastat vangistust, lugedes karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
19. Maakohus jättis hindamata kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendeid kogumis, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis on viinud ebaõige järelduseni ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks KrMS § 338 p-de 2 ja 3 tähenduses.
20. Kriminaalasjas olevatest jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt ei olnud Č. Kolesnikovsil enne O. Selionovsi Pärnusse jõudmist narkootilist ainet. Seda asjaolu kinnitavad: • • 27.10.2021 jälitustoimingu protokoll, millest nähtuvalt
21. augustil 2021 kl 21:56 helistas AK Č. Kolesnikovsile ja uuris, kuidas viimasel läheb. Selle peale Č. Kolesnikovs vastas, et kõik on vaikne ja rahulik. AK täpsustavale küsimusele „Kas seal tuleb, ei tule?“, vastab Č. Kolesnikovs, et lähipäevil peaks tulema. 03.11.2021 jälitustoimingu protokoll, mille kohaselt 25.08.2021 kl 18:17 helistas Č. Kolesnikovs AKle ning kus Č. Kolesnikovs vastab AK küsimusele, et kas üldse midagi ei liigu, et „Üldse mitte midagi, mitte kuidagi“. Mõned päevad hiljem, s.o. 31.08.2021 kl 17:58 on samade isikute vahel telefonikõne, kus Č. Kolesnikovs vastab AKle „Lühidalt, pole tuju“. 07.09.2021 kl 22:17 toimub telefonikõne samade isikute vahel, millest võib välja lugeda, et narkootilise ainega on 1-22-267 • • • juba nii kitsas käes, et „sogatakse midagi kokku“. 11.09.2021 kl 18:29 helistab AK Č. Kolesnikovsile ja uurib muuhulgas, et ega viimane ei tea, millal ta „enda omadele“ helistada saab. Č. Kolesnikovsi sõnul ta praegu seda ei tea, kuid järgmisel nädalal peaks justnagu ilmuma. 11.09.2021 kl 19:59 helistab AK uuesti Č. Kolesnikovsile ja küsib viimaselt, kas see midagi head ka räägib. Sellele Č. Kolesnikovs vastab, et „No mitte mõmmigi praegu“. Kui AK küsib, kas tal on mõtet Č. Kolesnikovsi juurde sõita, vastab viimane „Ei ole, veel ei ole siin mõtet“. Sama kinnitab Č. Kolesnikovs ka 12.09.2021 kl 20:03 telefonikõne ajal AKle. Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi vaatlusprotokolliga on kinnitust leidnud, et 12.09.2021 kl 04:08 sisenes Eesti Vabariiki Jäärja piiripunkti kaudu valget värvi sõiduauto BMW Läti registreerimismärgiga XX-XXXX. 08.12.2021 jälitustoimingu protokolli kohaselt alustati 12.09.2021 kl 07:00 varjatud jälgimist ning tuvastati, et kl 07:20 seisuga on eelnimetatud valget värvi sõiduauto BMW [XX-XXXXX] pargitud XXX ja KKK vahelises parklas. Kell 10:42 seisavad kaks meesterahvast BMW juures ja suitsetavad. Üks meesterahvas on tuvastatud O. Selionovsina, teine meesterahvas jääb sel hetkel nimeliselt tuvastamata. 13.09.2021 kl 10:26 ja 13:09 Č. Kolesnikovsi ja AK vahel toimunud telefonivestlustest tulenevalt saab järeldada, et Č. Kolesnikovsil on narkootiline aine olemas ning lepitakse kohtumine kokku. Kusjuures prokuratuur soovib tähelepanu juhtida sellele, et kui hilisema kõne ajal AK pakub välja, et ta läheb Č. Kolesnikovsi juurde, siis viimane sellega ei nõustu, vaid teeb hoopis ettepaneku, et ta läheb ise AK juurde.
22. Maakohtu poolt esile tõstetud
23. septembril 2021 kl 19:29 toimunud telefonivestlus Č. Kolesnikovsi ja AK vahel, mille käigus Č. Kolesnikovs uurib AKlt seda, et ega tal „rohelist jama“ ei ole, näitab prokuratuuri hinnangul üksnes seda, et Č. Kolesnikovsil ei olnud sel hetkel kanepit. Kuid teha sellest üldistus, et Č. Kolesnikovsi valduses ei olnud sel hetkel üldse narkootilisi aineid, ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.
24. Samuti ei ole prokuratuuri hinnangul midagi iseäralikku selles, et Č. Kolesnikovs jätkas narkootilise aine müüki pärast seda, kui O. Selionovs oli Pärnust lahkunud. Pigem on eluliselt usutav, et O. Selionovs kui narkootiliste ainete tarnija Pärnusse ei soovinud enda seostamist Č. Kolesnikovsiga. See on ka põhjus, miks Č. Kolesnikovs ei soovinud nendel hetkedel, kui O. Selionovs tal külas oli, et narkootiliste ainete ostjad tema juurde koju tuleksid.
25. Eeltoodut kinnitab nii
26. septembril 2021 Č. Kolesnikovsi ja AK vahel toimunud suhtlus kui ka AK poolt
27. oktoobril 2020 kohtueelses menetluses antud ütlused. AK ütlustest (mis avaldati kohtumenetluses KrMS § 294 p 1 alusel) tulenevalt pärines amfetamiin, mida Timur temale müüs, Lätist, kuna ta nägi ühel korral, pärast esimest korda, Timuri maja juures Läti registreerimismärgiga tumedat värvi BMW-d seismas. Timur teda sel korral sisse ei kutsunud ning pärast seda tekkis Timuril (Č. Kolesnikovsil) amfetamiin.
28. AK ütlustega haakub Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi vaatlusprotokoll ja
29. detsembri
30. a jälitustoimingu protokoll, millest nähtub, et
31. septembril 2021 kell 15:42 siseneb Lätist Eestisse Olegs (Selionovsi) musta värvi BMW-ga, mis kannab Läti registreerimismärki LLLLL. 1-22-267
32. Kõiki eelnimetatud tõendeid kogumis arvesse võttes kinnitavad kriminaalasjas uuritud tõendid üheselt, et
33. septembril 2021 Eestisse tulles tõi O. Selionovs Č. Kolesnikovsile narkootilist ainet, mille andis kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal, kuid enne
34. septembri 2021 kella 20:07 Č. Kolesnikovsile üle, et viimane saaks siin seda ainet nende ühise ja kooskõlastatud plaani järgi edasi müüa.
35. Kuna kriminaalasjas on kinnitust leidnud O. Selionovsi poolt
36. a nii septembris kui ka oktoobris narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, siis sellest tulenevalt jääb prokuratuur maakohtus vaidluse ajal taotletud karistusettepaneku ja nende põhistuste juurde. O. Selionovsi kaitsja apellatsioon
37. Pärnu Maakohtu
38. juuni
39. a otsuse peale esitas apellatsiooni O. Selionovsi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes taotleb tühistada Pärnu Maakohtu
40. juuni
41. a otsus O. Selionovsi süüditunnistamises ning karistamises

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Kaitsja palub tunnistada O. Selionovs süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõista süüdistatavale karistuseks mõne aasta pikkune vangistus, mille hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg. Ülejäänud karistuse palub kaitsja jätta

§ 73alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Samuti taotleb kaitsja mõista O. Selionovsi kasuks välja apellatsioonimenetluse õigusabikulud. Kaitsja ei taotle suulist menetlust. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1. Maakohus ei ole põhistanud oma seisukohta, mille kohaselt O. Selionovs pani
2. oktoobril 2021 teo toime grupis. Narkootilise aine omandamist maakohus ei käsitlenud ja väljaspool Eesti piire toimepandud teo eest ei saa Läti Vabariigi kodanikku ka karistada. Samuti ei ole antud hinnangut sellele, mil viisil E. Traskovskis valitses narkootiliste ainete vedu ja milline oli tema roll. Seega ei ole tõendatud teo toimepanemine grupis. Lisaks narkootiliste ainete veole tunnistati O. Selionovs süüdi ka narkootiliste ainete peitmises sõiduki armatuurlaua taha, mis väidetavalt toimus Pärnus. Kaitsja leiab, et selles osas väljus maakohus süüdistuse piiridest, kuna sellist asjaolu süüdistus ei sisalda. Eeltoodust tulenevalt võib O. Selionovsi tegu vastata vaid

§ 184

lg 1 tunnustele.

§ 184

lg 1 näeb karistusena ette vabadusekaotuse 1-10 aastat, mistõttu keskmine määr on 5 aastat 6 kuud. Karistust kergendavaks asjaoluks on O. Selionovsi puhtsüdamlik kahetsus, millega maakohus ka arvestas. Süüdistatav kasvatab alaealist last ja teda pole varem kriminaalkorras karistatud. Seega võib O. Selionovsi vabastada ärakandmata karistusest ka tingimisi katseajaga nagu tehti seda Č. Kolesnikovsi puhul. E. Traskovskise kaitsja apellatsioon

1. E. Traskovskise kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe palub tühistada Pärnu Maakohtu
2. juuni
3. a otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega mõista E. Traskovskis talle esitatud süüdistuses õigeks, kuna kohus on otsust tehes kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus tegi tõendite hindamisel olulisi vigu ja leidis vääralt, et süüdistatava E. Traskovskise süü leidis tõendamist tõendite kogumi pinnalt. Samuti palub kaitsja rahuldada kaitsja tasu taotlus. Kaitsja ei taotle suulist menetlust. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
4. Maakohus eksis selle tuvastamisel, et E. Traskovskis viibis sõidukis XXX maja ees enam kui tunni aja jooksul. Jälitustoimingu protokollile lisatud videosalvestis lükkab maakohtu arutluskäigu ümber, sest kinnitab ühemõtteliselt, et E. Traskovskis viibis sõidukis vaid lühiajaliselt enda koti võtmiseks, mille käigus tõstab tagaistmel eemale pakendi, milles oli talle teadmata aine. Süüdistatav ei viibi sõiduautos enam kui tund aega ega saanud tegeleda 1-22-267 narkootilise aine peitmisega. Seda kinnitavad ka süüdistatava ütlused. Narkootilise aine pakendilt leitud bioloogiline materjal ei kinnita narkootilise aine käitlemist, sest E. Traskovskis selgitas, mis asjaoludel võis ta pakendiga kokku puutuda.
5. Süüdistusakti väited on äärmiselt üldsõnalised. Maakohtus ei esitatud ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et E. Traskovskis oleks omandanud narkootilist ainet koos O. Selionovsiga. Samuti ei pidanud maakohus tuvastatuks Č. Kolesnikovsi süüd. Jälitustoimingu protokollidest ei nähtu E. Traskovskise kõnesid ega muid seoseid kuriteoga. Tervikuna ei ole seega tõendatud, et E. Traskovskis omandas narkootilist ainet koos O. Selionovsiga või olnuks teadlik, et see on O. Selionovsi kasutuses olnud sõidukis. Samuti ei ole tuvastatud tegutsemine varalise kasu saamise eesmärgil. Vastused apellatsioonile
6. O. Selionovsi kaitsja vandeadvokaat S. Sillar esitas kirjaliku vastuse prokuröri apellatsioonile, milles ei nõustu apellatsiooniga ja leiab, et maakohtu põhjendused on vaidlustatud osas laitmatud ja veenvad. Menetlus ringkonnakohtus
7. Tallinna Ringkonnakohtu
8. novembri
9. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ja määrati kohtumenetluse pooltele tähtaeg seisukohtade, taotluste ja taanduste esitamiseks
10. detsembrini
11. O. Selionovsi kaitsja esitas
12. detsembril 2023 taotluse hüvitada O. Selionovsile apellatsioonimenetluses kantud kulud õigusabile summas 1500 eurot. Prokuratuur esitas
13. detsembril 2023 seisukoha, milles palub jätta kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. Prokuratuuri põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
14. Maakohus mõistis E. Traskovskise süüdi seaduspäraselt. Samas tuleb nõustuda O. Selionovsi kaitsjaga, et on arusaamatu, millele tuginedes jõudis maakohus järeldusele, et
15. oktoobril 2021 peideti narkootilisi aineid alles Pärnus XXX juures. Prokuratuur jääb süüdistuse juurde, mille kohaselt O. Selionovsile ja E. Traskovskisele etteheidetav tegu seisnes muu hulgas selles, et nad transportisid grupis sõiduautoga Volkswagen Passat auto armatuurlaua sisse peidetud narkootilised ained Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Asjaolu, et narkootiliste ainete vedamine Eestisse toimus ühiselt, kinnitavad kriminaalasjas tuvastatud objektiivsed asjaolud.
16. Nimelt tuleneb sõiduauto Volkswagen Passat läbiotsimisprotokollist, et narkootilise aine kahtlusega ainet ei leitud mitte lihtsalt sõiduautost, millega O. Selionovs ja E. Traskovskis Eestisse tulid, vaid autos olnud peidikust. Aineni jõudmiseks tuli eemaldada esmalt armatuurlaua küljetükk ja seejärel AIRBAG kirjega armatuurlaua plastikust osa, mille avades omakorda oli esmalt kaks kilenutsakut, seejärel kaks avatud kohvipakki ning alles siis kümme kilest pakendit. Selline pakendite asukoht ja ka avatud kohvipakkide olemasolu ei tekita veendumust, nagu oleks need pakendid kiiresti n-ö silma alt ära pandud, vaid kinnitavad, et tegu oli väga teadliku ja mõtestatud tegevusega.
17. Lisaks kinnitavad E. Traskovskise teadlikkust narkootiliste ainete olemasolust autos ka DNA ekspertiis, millest nähtuvalt saadi peidikus olnud vaakumpakendilt nr 4 (milles oli kilekott taimse ainega) DNA täisprofiil, mis on kokkulangev E. Traskovskise omaga. Samuti ei saa ekspertiisiakti kohaselt välistada E. Traskovskiselt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist peidikust leitud Jacobs kohvipakilt võetud erinevates proovides. 1-22-267
18. E. Traskovskise kaitsja apellatsioonist tulenevalt ei kinnita kriminaalasjas kogutud tõendid seda, et süüdistatavatel oleks olnud ühine eesmärk narkootilist ainet realiseerida. Fakt on see, et sõiduautost leiti pulbrilist ainet, mis sisaldas 358 grammi metamfetamiini ja 390,4 grammi kanepiõisikuid. Tegu on kogustega, millest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks metamfetamiini puhul vähemalt 11 933 inimesele ja kanepi puhul vähemalt 521 inimesele. Seega pole eluliselt usutav kaitsja hüpotees, et seda ainet ei käideldud kaubanduslikul eesmärgil. Ringkonnakohtu seisukoht
19. Esmalt käsitleb ringkonnakohus prokuratuuri taotlust tunnistada O. Selionovs süüdi suures koguses narkootilise aine ehk amfetamiini käitlemises
20. septembril 2021 grupis Č. Kolesnikovsi ja AKga.
21. Prokuratuur viitab selles osas nii kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele kui ka materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele. Samas jääb apellatsioonist arusaamatuks, millise materiaalõigusnormi ekslikku kohaldamist või kohaldamata jätmist prokuratuur maakohtule ette heidab. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega ei ole tegemist juhul, kui maakohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu ei ole (mingis osas) tõendatud. Seega heidab prokuratuur maakohtule ette kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis seisnes tõendite kogumis hindamata jätmises.
22. Riigikohtu praktika kohaselt, vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist, peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal võrreldes maakohtuga vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti hoolikalt põhjendama. Lisaks tõendite analüüsile peab ringkonnakohus ära näitama ka esimese astme kohtu lahendis sisalduvad tõendite hindamisel tehtud vead, mis tingisid kohtu järelduste lahknemise tuvastatud faktilistest asjaoludest. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. veebruari
24. a otsus kriminaalasjas nr 1-206495/139, p 26). Eeltoodust tulenevalt peab ka apellatsioonis viitama sellele, mil viisil eksis maakohus tõendite hindamisel.
25. Praegusel juhul analüüsib prokuratuur maakohtus uuritud tõendeid ja leiab, et nende alusel saab järeldada, et 25 grammi amfetamiini, mille Č. Kolesnikovs andis
26. detsembril 2021 Pärnus VVV hoovis AKle, pärinesid O. Selionovsilt ja isikud tegutsesid selles osas ühiselt narkootilise aine käitlemise eesmärgil. Seega taotleb prokuratuur sisuliselt tõenditele uue hinnangu andmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusest ei ilmne selles osas selliseid argumentatsioonivigu või põhjenduste puudulikkust, mida saaks käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Praegusel juhul on vaidluse keskmes küsimus sellest, kas saab väljaspool mõistlikku kahtlust järeldada, et Č. Kolesnikovs sai amfetamiini just O. Selionovsilt ning eksisteeris kokkulepe, mille kohaselt amfetamiini käideldi grupis, s.o ühiselt ja kooskõlastatult ehk kõik süüdistatavad valitsesid tegu. Prokuratuuri hinnangul tõendab narkootilise aine päritolu ja selle grupis käitlemist eeskätt fakt, et narkootiline aine tekkis Č. Kolesnikovsil pärast seda, kui tema juurde tuli
27. septembri
28. a hommikul Läti Vabariigist O. Selionovs ja seda kinnitavad ka AK ütlused selle kohta, et ta sai ka ühel korral hiljem Č. Kolesnikovsilt amfetamiini pärast seda, kui nägi tema maja juures tumedat värvi BMW Läti numbrimärgiga. AK ütlusi kinnitab tõsiasi, et
29. septembril 2021 kell 15:42 sisenes Lätist Eestisse O. Selionovs musta värvi BMW-ga, mis kannab Läti registreerimismärki LLLLL. 1-22-267
30. Esmalt märgib ringkonnakohus, et prokuratuuri käsitlusest ei ilmne, millised tõendid kinnitavad seda, et amfetamiini käideldi tõepoolest grupis ehk O. Selionovs ei olnud näiteks (vaid) Č. Kolesnikovsi varustaja, kes ei osalenud järgnevas narkootilise aine käitlemises. Kuna kriminaalasjas on tuvastatud vaid 25 grammi amfetamiini käitlemine, ei ole tegemist nii suure kogusega, mis viitaks tingimata organiseeritud tegevusele.
31. Puutuvalt aga sellesse, kas kohtumenetluses uuritud tõenditega on üleüldse tuvastatud, et O. Selionovs käitles amfetamiini, leiab ringkonnakohus järgmist. Prokuratuuri kirjeldatud tõendite pinnalt saab tõepoolest järeldada, et Č. Kolesnikovs võis saada narkootilist ainet O. Selionovsilt, kuid ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et ta pidi saama amfetamiini just temalt. Kuigi maakohus leidis põhistatult, et Č. Kolesnikovsi selgitused narkootilise aine päritolu kohta ei ole usaldusväärsed, ei ole tegemist ka olukorraga, kus saaks välistusmeetodil järeldada, et Č. Kolesnikovsil ei olnud võimalik amfetamiini saada kuskilt mujalt. Ringkonnakohus nõustub küll prokuröriga selles, et maakohus omistas liiga suurt tähendust asjaolule, et O. Selionovs lahkus Pärnust selleks ajaks, kui Č. Kolesnikovs pakkus narkootilist ainet AKle, kuid ainuüksi ajalise sobivuse argument ei ole kolleegiumi hinnangul määrav. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid ei kajasta narkootilise aine üleandmise fakti O. Selionovsilt Č. Kolesnikovsile. Viimane ei avalda üheski telefonivestluses narkootilise aine varustajat ega seosta narkootilise aine olemasolu Läti Vabariigi või konkreetselt O. Selionovsiga. AK ütlustest nähtub seejuures vaid see, et millalgi veel sai ta Č. Kolesnikovsilt narkootilist ainet pärast seda, kui ta nägi tema maja juures tumedat värvi BMW. AK ei identifitseeri mootorsõiduki registreerimisnumbrit ega täpset kuupäeva, samuti ei ole tema ütlustest muul viisil võimalik järeldada, et tegemist oli just O. Selionovsi autoga. Liiatigi ei saa nende ütluste pinnalt üheselt väita, et amfetamiin pärines tol korral Läti Vabariigist. Märkimisväärselt ei ole praeguses asjas võimalik rakendada ka modus operandi-põhimõtet, kuna maakohus mõistis Č. Kolesnikovsi õigeks narkootilise aine (kanep ja metamfetamiin) käitlemises grupis O. Selionovsi ja E. Traskovskisega
32. oktoobril 2021 ja seda osa maakohtu otsusest ei ole vaidlustatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohus ei eksinud tõendamis- ega põhjendamisreeglite vastu, tõlgendades kahtlusi süüdistatava kasuks ja leides, et O. Selionovsile ei saa ette heita narkootilise aine käitlemist
33. detsembril 2021 grupis Č. Kolesnikovsi ja AKga. Seega tuleb prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata.
34. Süüdistatavate O. Selionovsi ja E. Traskovskise kaitsjate apellatsioonides keskendutakse väitele, et O. Selionovs tegutses
35. oktoobril 2021 metamfetamiini ja kanepi käitlemisel üksi, mitte koos E. Traskovskisega. Esmalt nõustub ringkonnakohus O. Selionovsi kaitsja apellatsioonis sisalduva seisukohaga, et süüdistuses ei heideta isikutele ette Pärnus, XXX maja ees narkootilise aine peitmist armatuuri taha asuvasse avausse. Süüdistuse kohaselt transportisid O. Selionovs ja E. Traskovskis narkootilisi aineid neid ebaseaduslikult vallates Eesti Vabariiki nende kasutuses oleva sõiduautoga Volkswagen Passat registreerimismärgiga YY-YYYY, sõiduki armatuuri sisse peidetuna. Seega süüdistuse kohaselt olid narkootilised ained peidikus juba Eestisse jõudmisel. Maakohus tuvastas samuti, et O. Selionovs ja E. Traskovskis transportisid narkootilist ainet mootorsõidukiga, seda ühiselt ja kooskõlastatult vallates, Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kuid asus seisukohale, et süüdistatavad peitsid seda armatuuri taha alles Pärnus. Tuvastades, et O. Selionovs ja E. Traskovskis peitsid narkootilisi aineid armatuuri taha Pärnus, irdus maakohus kriminaalasjas esitatud süüdistusest, rikkudes sellega kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohtu arvates puudub selliseks järelduseks alus ja vastavad asjaolud tuleb maakohtu otsusest välja jätta. 1-22-267
36. Kolleegiumi hinnangul ei tingi see rikkumine aga praegusel juhul siiski maakohtu otsuse tühistamist selle ebaseaduslikkuse või põhjendamatuse tõttu, sest maakohus tuvastas tõendeid analüüsides põhistatult, et O. Selionovs ja E. Traskovskis tegutsesid narkootilise aine käitlemisel ühiselt ja kooskõlastatult ehk grupis. Ringkonnakohus nõustub, et maakohtu otsuses ei analüüsita eraldi isikute rolli narkootilise aine omandamisel. Samas nähtub süüdistusest, et omandamist, valdamist ja transportimist käsitatakse ühe teona, mistõttu piisab teo

§184

lg 2 p 1 tunnustele vastavuse kontrollimisel ka ühiselt ja kooskõlastatult narkootilise aine valdamise ja transportimise tuvastamisest. Seejuures on tegu pandud vähemalt osaliselt toime Eesti territooriumil, mistõttu kehtib selle suhtes

§ 6lg 1 kohaselt Eesti karistusseadustik.

1. E. Traskovskise rolli teo toimepanemisel tõendavad maakohtu hinnangul XXX maja ees sõidukis pikalt koosviibimine, narkootilise aine peidukoht sõidukis, E. Traskovskise DNA leidmine pakenditelt ja Č. Kolesnikovsi ütlused, mis lükkavad ümber O. Selionovsi ja E. Traskovskise ütlusi selle kohta, et nad kohtusid alles Pärnus ning E. Traskovskis võis narkootilise aine paki puutuda vaid juhuslikult ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt on E. Traskovskisel kokkupuude narkootiliste ainetega. Ringkonnakohus ei korda selles osas üksikasjalikult maakohtu põhjendusi, selgitades täiendavalt vaid järgmist.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et
3. detsembri
4. a jälitustoimingu protokollist (kd II, tl 153-156), et O. Selionovs ja E. Traskovskis (jälitustoimingu protokollis „tundmatu meesterahvas“, kuid kohtumenetluse käigus ei vaidlustanud kohtumenetluse pooled fakti, et tegemist on E. Traskovskisega) jõudsid kell 10:53 koos sõiduautoga Volkswagen Passat Pärnusse, XXX hoovi. Seejuures ületas mootorsõiduk Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi piiri kell 09:36, mistõttu võib järeldada, et pärast piiriületust sõideti otse XXX juurde, mis kinnitab tõsiasja, et süüdistatavad tulid Läti Vabariigist koos. Maakohus viitas selles osas põhjendatult andmetele Holdre piiriületuspunkti ja XXX vahemaa kohta ja selle läbimiseks vajaliku aja kohta (vt kd II, tl 49-50). Seda kinnitavad ka Č. Kolesnikovsi ütlused, mille kohaselt tulid süüdistatavad tema juurde koos ja avaldasid, et nad on läbisõidul ja soovivad puhata. E. Traskovskise enda ütlused Eesti Vabariiki ja O. Selionovsiga kohtumise osas ei ole kooskõlas jälitustoimingu protokolliga ja erineval ajal ka erineva sisuga, mistõttu ka ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud pidada neid selles osas ebausaldusväärseks ja tõendikogumist kõrvale jätta. Muu hulgas ei suutnud süüdistatav täpsustada, millise bussiga ta Eesti Vabariiki tuli ega esitada selle kohta muid tõendeid.
5. Samuti nähtub jälitustoimingu protokollist, mis kajastab süüdistatavate varjatud jälgimist
6. oktoobril 2021, et E. Traskovskis väljub sõidukist kohe pärast saabumist ja käib viieks minutiks ära, tulles tagasi kell 10:
7. Pärast seda käib umbes kümneks minutiks ära O. Selionovs. Lisaks nähtub jälitustoimingu protokollist, et kell 12:18 liiguvad E. Traskovskis ja O. Selionovs sõiduki juurest Suur-Kuke tänava suunas, kaasas suur kott. Seega võib jälitustoimingu protokollist järeldada, et süüdistatavad viibisid tõepoolest pikema aja jooksul sõidukis või selle juures, sest protokoll ei kajasta kummagi süüdistatava lahkumist sõidukist vahepealsel ajal. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt ei uuritud vahetult väidetavalt jälitustoimingu protokollile lisatud videosalvestist, millest nähtuks E. Traskovskise kaitsja kirjeldatu ja ringkonnakohus ei tuvasta sellise salvestise olemasolu, kuid juba jälitustoimingu protokollist nähtub, et E. Traskovskis ei viibinud sõiduki juures (vaid) lühiajaliselt. Olukorras, kus jälitustoimingu protokollile lisatud videosalvestis on kaitsja hinnangul vastuolus 1-22-267 jälitustoimingu protokollis kajastatuga, pidanuks selle tuvastamiseks uurima salvestist kohtuistungil vahetult.
8. Sõiduki Volkswagen Passat läbiotsimisel (
9. oktoobri
10. a läbiotsimise protokoll) leiti armatuurlaua taga kümme kilest pakendit, mille sees narkootiline aine. Pakendid olid peidetud kile ja kohvipakkide taha. Ekspertiisidega tuvastati, et pakendilt nr 4, mis sisaldas taimset ainet (kanepiõisikud), leiti E. Traskovskise DNA-täisprofiil, kuid mitte O. Selionovsi ja Č. Kolesnikovsi bioloogilist materjali. Kilekoti keelult ja sõlmelt, milles viidatud vaakumpakend nr 4 oli, saadi täisprofiil, milles ei saa välistada E. Traskovskise bioloogilise materjali sisaldumist. Vaakumpakendite ette paigutatud JACOBS kohvipakkidelt leiti DNAtäisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada O. Selionovsi ja E. Traskovskise bioloogilise materjali sisaldumist proovides. Üksnes O. Selionovsi DNA-profiil oli täiendavalt seostatav vaakumpakenditega nr 2 ja 3.1 ja sangadega kilekotilt võetud prooviga pakendis nr
11. Seejuures on arvutatud ka tõepärasuhted selle kohta, et bioloogiline materjal kuulub just süüdistatavatele (vt kd II, tl 1-10) ja need väärtused kinnitavad kolleegiumi hinnangul veenvalt, et narkootiliste ainete pakendeid ja neid varjavaid pakke käitles ka E. Traskovskis ja seda ka juhul kui täisprofiilis ei saanud välistada süüdistatava bioloogilise materjali sisaldumist. Näiteks kilekoti puhul on DNA-profiili saamine 1014 tõenäolisem, kui bioloogilise materjali allikaks on mh E. Traskovkis. Kohvipakkide puhul on selliseks tõenäosuseks vastavalt 1019 ja
13. Kolleegium peab maakohtuga nõustuvalt ebausaldusväärseks süüdistatavate selgitust, et E. Traskovskis puutus pakenditega kokku juhuslikult, võttes ühe neist kätte ja pannes kilekotti. Esmalt on see vastuolus jälitustoimingu protokolliga, mille kohaselt tulid süüdistatavad XXX maja juurde autoga koos. Lisaks leiti vaid tema, kuid mitte O. Selionovsi DNA täisprofiili kanepiõisikute pakendilt, mis oli omakorda kilekotis. Kilekoti keelult ja sõlmelt leiti jällegi DNA täisprofiil, milles ei saa välistada E. Traskovskise, kuid mitte O. Selionovsi bioloogilist materjali, mis viitab sellele, et just E. Traskovskis vastava sõlme tegi. O. Selionovsi bioloogiline materjal on seostatav teiste narkootilise aine pakenditega. Seejuures peidikutes pakendite ette paigutatud kohvipakkidelt leitud DNA puhul ei saa välistada nii E. Traskovskise kui ka O. Selionovsi bioloogilise materjali sisaldumist. Ringkonnakohtu hinnangul saab selle pinnalt järeldada, et mõlemad süüdistatavad tegelesid narkootilise aine pakkimisega ja selle paigutamisega peidikusse, mis tõendab ühist ja kooskõlastatud narkootilise aine käitlemist ehk valdamist.
14. Seda, et narkootilise aine peitmine sõiduautosse leidis aset juba enne narkootilise ainega Eesti Vabariigi piiri ületamist, kinnitavad nii peidiku asukoht armatuurpaneeli sees kui ka juba Eestisse saabumise ajatelg, mille kohaselt ei olnud süüdistatavatel aega võtta narkootiline aine Eestis asuvast peidukohast nagu väitis O. Selionov. Seejuures ei täpsustanud süüdistatav oma ütlustes kuidagi, kus võiks vastav peidukoht asuda, mis võimaldaks kontrollida tema ütluste tõepära. Samuti on loogiline järeldada, et mootorsõiduki armatuurlauas oleva peidiku eesmärk ongi narkootilise aine varjatult transportimine. Võttes arvesse peidikust leitud aine kogust ja asukohta ning tõsiasja, et jälitustoimingu protokollist ei nähtu süüdistatavate aktiivset tegevust sõidukis XXX maja ees, ei ole alust järeldada, et narkootilise aine peitmine toimus alles seal. Pidades lisaks silmas, et tegemist on avaliku kohaga ja sõidukit pärast seda enam ei liigutatud kuni süüdistatavate kinnipidamiseni, ei ole sel viisil toimimine usutav. Kolleegium nõustub maakohtuga selleski, et olukorras, kus süüdistatavad liiguvad koos Läti Vabariigist Eesti 1-22-267 Vabariiki sõidukiga, millesse nad ühiselt ja kooskõlastatult peitsid narkootilist ainet, on tegemist ühiselt ja kooskõlastatult narkootilise aine transportimisega Eesti Vabariiki ja selle territooriumil ka siis, kui mootorsõidukit juhib vaid üks süüdistatavatest. Narkootilise aine ühise käitlemise soovile varalise kasu saamise eesmärgil viitab ka leitud aine kogus. Sõiduautost leiti pulbrilist ainet, mis sisaldas 358 grammi metamfetamiini ja 390,4 grammi kanepiõisikuid. Tegu on kogustega, millest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks metamfetamiini puhul vähemalt 11 933 inimesele ja kanepi puhul vähemalt 521 inimesele. E. Traskovskise seotusele narkootilise aine käitlemisega viitab lisaks ka tõsiasi, et indikaatorvahendi andmete kohaselt tuvastati kinnipidamisel tema kokkupuude mitme narkootilise aine, sh ka kanepiga, süüdistataval esinesid ka narkootilise aine tarvitamise tunnused.
15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest põhiosast välja asjaolud, mille kohaselt narkootilise aine peitmine sõiduki armatuurlauas asuvasse peidikusse leidis aset Pärnus, XXX maja juures. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja prokuröri ning kaitsjate apellatsioonid rahuldamata.
16. O. Selionovsi kaitsja taotles hüvitada süüdistatavale apellatsioonimenetluses kantud kulu summas 1500 eurot. Taotluse kohaselt osutati õigusabi kokku 8,5 tundi hinnaga 175 eurot/tund, sealhulgas käibemaks. Õigusabi seisnes Pärnu Maakohtu otsuse analüüsis, nõupidamises süüdistatavaga, apellatsiooni koostamises, prokuröri apellatsiooni analüüsis, prokuröri apellatsioonile kirjalike vastuväidete esitamises. Kolleegium leiab, et kaitsja töö tunnihind on mõistlik ja tasu tervikuna vastab tehtud töö mahule. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 p-s 3 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Seejuures tuleb süüdistatavale hüvitada ka menetluskulu, mis seostub prokuröri apellatsioonile vastamisega.
17. E. Traskovskise kaitsja esitas riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt osutati süüdistatavale apellatsioonimenetluses õigusabi 180 minuti ulatuses (maakohtu otsusega tutvumine, süüdistatavaga nõupidamine ja apellatsiooni koostamine). Kaitsja palub määrata riigi õigusabi tasuks 216 eurot, millele lisandub käibemaks ning sõidukulud 9,19 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna otsus tehakse
18. aastal, lähtub ringkonnakohus käibemaksumäärast 22 % ehk tasu on 263,52 eurot, sealhulgas käibemaks ja kulud 11,21 eurot, sealhulgas käibemaks, kokku 274,73 eurot, sealhulgas käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 p-s 3 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Allkirjastatud digitaalselt 1-22-267 Parandatud 23.02.2024 määrusega RESOLUTSIOON Parandada Tallinna Ringkonnakohtu
19. veebruari
20. a otsuse sissejuhatavas osas ilmne ebatäpsus, mille kohaselt otsus tehti
21. veebruaril
22. Lugeda otsuse tegemise ajaks
23. veebruar 2024.