2-23-12296/17

2-23-12296 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Jana Kaaver Otsuse tegemise aeg ja koht 02.04.

1. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-12296 Tsiviilasi Exx Sxxx hagi Mxxxx Sxxx vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Exx Sxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxx, xxxxxxlinn, xxxxxxxxxxx maakond); Kostja: Mxxxx Sxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxxx vald, xxxxxx maakond). Kohtuistungi toimumise aeg 22.03.
2. a. RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Exx Sxxxx hagi Mxxxx Sxxxx vastu abielu lahutamise nõudes.
4. Lahutada Exx Sxxxx ja Mxxxx Sxxxx vahel xxxxxxxxxx. a Tartu Linnavalitsuses registreeritud abielu.
5. ExxxSxxxxx taastada perekonnanimi Jxxxxxxxx.
6. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.
7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
8. Vabastada Exx Sxxx tsiviilasjas nr 2-23-12296 riigilõivu summas 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ja jätta menetlusabi kulud 100 eurot Eesti Vabariigi kanda.
9. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Exx Sxxx esitas 29.08.
10. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse Mxxxx Sxxxx vastu abelu lahutamise nõudes. Abielu on registreeritudxxxxxxxxxxx. a. Abielulised suhted lõppesid 02.10.
11. a. Kostja tarvitas alkoholi ning narkootikume. Hageja suhtes tarvitas kostja nii vaimset- kui ka füüsilist vägivalda. Hageja soovib peale abielu lahutamiste endale perekonnanimeks Jxxxxxxxx. Hageja taotles kohtult menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Hagiavaldus saadeti 21.09.
12. a kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus rahuldas 05.10.
13. a määrusega Exx Sxxxx taotluse menetlusabi saamiseks. 05.10.
14. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Kohus pidas 22.03.
15. a poolte osavõtul kohtuistungi. Hageja jäi hagiavalduses esitatu juurde. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Abikaasad võimalust leppimiseks ei näe. Abielulised suhted lõppesid
16. a oktoobris ning sellest ajast alates ei ole omavahel suheldud. Hageja soovib tagasi oma endist perekonnanime Jxxxxxxxx. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on seega pöördumatult lõppenud, hageja tahe abielu lahutamiseks on kestev ja abielu tuleb lahutada. Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu, leides, et olukorda ei ole võimalik parandada. Abielulised suhted on lõppenud
17. a oktoobris ning sellest ajast alates abikaasad omavahel suhelnud ei ole. Sunniviisiliselt kedagi abielus hoida ei saa. Abielu on kahe täisealise isiku vaheline kokkulepe. Käesoleval juhul on pooled sellest kokkuleppest lahti öelnud ja ei soovi seda enam täita. Nende abielulised suhted on lõppenud. Nii hageja kui ka kostja soovivad sellest suhtest lahkuda. Poolte avaldatust järeldub, et nende kooselu on olnud konfliktne. Puuduvad argumendid, et sundida hagejat täitma isiklikku mittevaralist kokkulepet vastu hageja tahtmist. Eeltoodust tulenevalt on abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Pooltel puudub ühine vara ning ka ühised lapsed. Hageja soovib pärast abielu lahutamist tagasi oma endist perekonnanime Jxxxxxxxx. Nimeseaduse § 32 lg 2, § 11 lg 1, lg 2 p 1 alusel taastab kohus Exx Sxxxx sünnijärgse perekonnanime Jxxxxxxxx. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalisele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. 05.10.
18. a määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult, s.o 100 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 2 kohaselt, menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisestm vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi, kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda, tuleb hagejalt mõista riigituludesse välja menetluskulud (s.o tasumata riigilõiv). Lähtuvalt TsMS § 190 lg-st 7, TsMS § 190 lg-tes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-56-10 (p 10) leidnud, et TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Kohus leiab, et hageja majanduslik seisund ei saanud tsiviilasja menetluse jooksul märkimisväärselt muutuda. Hageja kinnitas kohtuistungil, et töökoht tal puudub. Kohus tuvastas menetlusabi taotluse lahendamisel, et hageja ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus summas 329 eurot. Raha kulub eluasemekuludeks ning söögiks, lisaks saab hageja abi toidupangast. Seega puudub hagejal vara ja ka sissetulekud, mida oleks võimalik arvestada taotleja maksevõime hindamisel ja/või millele seadus võimaldaks pöörata sissenõuet. Kohus loeb hageja majandusliku olukorra mõjuvaks põhjuseks, et vabastada ta TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude, s.o tasumata riigilõivu 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ning jätab hageja menetlusabi kulud summas 100 eurot Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik