← Eesti

2-24-111016/3

Obsah (7)§ 430§ 477§ 428§ 431§ 432§ 173§ 168

2-24-111016 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-111016 Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Katse tn 7 korteriühistu av

§ 430ja 432 sätestatud tagajärgedest.

1.7 Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-

  1. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  2. Kohtla-Järve linn, Katse tn 7 korteriühistu esitas 22.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 2056,66 euro saamiseks. Kohus tegi 26.03.2024 võlgnikele makseettepaneku. 18.04.2024 esitas avaldaja esindaja Maksim Fedotov kohtule menetlusosaliste poolt sõlmitud maksegraafiku, mille on allkirjastanud avaldaja Kohtla-Järve linn, Katse tn 7 korteriühistu juhatuse liige X ja võlgnikud A ja B. Paberkandjal dokument on skaneeritud ja ärakiri on digitaalselt allkirjastatud Maksim Fedotov poolt. Pärnu Maakohtu 23.04.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.

§ 477lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada; avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. 3.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 18.04.2024 esitasid avaldaja esindaja ja võlgnikud kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, milles paluvad kinnitada nende vahel sõlmitud kompromiss ning lõpetada asja menetlus. 4.

§ 430

lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 2

(3)2-24-111016 Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Pooled on teadlikud

§ 430ja 432 sätestatud tagajärgedest.

  1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus märgib, et kompromissi p 1.4 jooksvate maksete tasumise kohustuse osas, et edaspidiste arvete maksmise kohustuse rikkumisel, ei saa käesolev kompromiss olla täitedokumendiks. Kompromissiga ei ole võimalik luua tulevikus võimalike rikkumiste ja veel sisse nõutavaks muutumata nõuete osas täitedokumenti käesoleval ajal etteulatuvalt. Menetluskulude jaotus
  2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173

lg 1 ja 2).

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis kajastamata menetluskulud, jäävad poolte endi kanda. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.