Obsah (7)

§ 121§ 120§ 266§ 199§ 64§ 76§ 319

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-5305 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlust

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

Samuti tunnistati M. Saar süüdi

§ 120

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 266

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ning

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti mõistetud kergemad karistused kaetuks raskemaga ja M.

Saarele mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel mõisteti M. Saarele liitkaristus, suurendades kohtuotsusega mõistetud karistust (3 aastat ja 4 kuud vangistust) Tartu Maakohtu

1. juuni 2020 otsusega nr 1-20-3424 mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat ja 6 kuud vangistust) võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on
2. aprill 2021 ja lõpp
3. veebruar
5. Tartu Maakohtu
6. aprilli 2024 määrusega jäeti M. Saar ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
7. Maakohus tõi M. Saare puhul teda positiivselt iseloomustavana välja distsiplinaarkaristuste puudumise, vangla majandusabitöödel osalemise, põhihariduse ja keevitaja kutsehariduse omandamise, majandusliku toimetuleku teemadel vestlustes osalemise, sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening läbimise, soovi alkoholi tarbimisest loobuda, õppimise
8. klassis, soovi vabaduses haridusteed jätkata, lähedaste toetuse, kindla elukoha olemasolu vabaduses, rahaliste nõuete tasumise ja soovi kõik võlgnevused ära tasuda. 2.
9. Maakohtu hinnangul on M. Saare vangistusest ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivaks asjaoluks esmalt tema kuritegelik aktiivsus, kuivõrd M. Saar viibib vangistuses vaatamata enda noorele eale neljandat korda ning M. Saart on kriminaalkorras karistatud 6 korda, millest 5 on kehtivad. Seejuures on M. Saart kriminaalkorras karistatud nii tingimisi vangistusega koos allutamisega käitumiskontrollile kui ka reaalse vangistusega. Samuti on teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Siiski pole varasemad meetmed olnud tulemuslikud ning M. Saar jätkas uute kuritegude toimepanemist. 2.
10. M. Saare puhul on kuritegude toimepanemise riskiteguriks alkoholi tarvitamine. Kuigi M. Saar on avaldanud soovi alkoholi tarvitamisest loobuda ning läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi, nendib maakohus, et M. Saar on ka varasemalt, s.o
11. aastal vangistuses sama programmi läbinud ning lubanud alkoholi tarvitamisest loobuda. Seda lubadust M. Saar aga ei täitnud, vaid jätkas vabaduses alkoholi tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist. Seetõttu pole maakohus veendunud, et M. Saar sel korral suudab alkoholi tarvitamisest loobuda. 2.
12. Elukoht ning toetavad lähedased olid M. Saarel olemas ka varem, kuid seegi ei takistanud teda kuritegusid toime panemast. Samuti on maakohus nentinud, et kuigi M. Saar kohtuistungil rõhutas, et lapse sünd on tema hoiakuid muutnud, siis Tartu Maakohtu
13. jaanuari 2022 otsuse sisust ilmneb, et M. Saar jätkas kuritegude toimepanemist ka ajal, mil tema naistuttav oli juba lapseootel.
14. Tartu Maakohtu
15. aprilli 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Saar, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada teda vangistusest enne tähtaega. 3.
16. Määruskaebuses märgib M. Saar, et ta on täitnud vanglas ette nähtud täitmiskava ning väljendab pahameelt, et kohus on enne tähtaega vabastamise osas keelduva otsuse tegemisel pidanud kaalukaks tema minevikus toimepandud kuritegusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. M. Saare määruskaebuse eesmärk on, et ringkonnakohus annaks maakohtu poolt arvestatud asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda tegi maakohus. Ringkonnakohus seda järgnevatel põhjustel siiski võimalikuks ei pea. 4.
18. Esmalt selgitab ringkonnakohus vastuseks M. Saare määruskaebuses toodule, et

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi, mis on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Siiski seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta (RKKK 1-09-14104 p 21). Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse normi rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohus on arvestanud asjaolusid kogumis ning on sidunud konkreetsed asjaolud süüdimõistetu isikuga. 4.2. M. Saar on määruskaebuses tõstatanud küsimuse isiku mineviku arvestamise kohta ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Sellest tulenevalt selgitab kolleegium, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks ühelt poolt hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, teisalt aga ka kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem 2 elukäik. Hinnates isikut ja tema varasemat elukäiku või kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu, tuleneb Riigikohtu praktikast, et varasema karistatuse tähendus ajas üldjuhul väheneb (RKKK 1-15-1446, p 18 koos viidetega). Ajalisest distantsist või selle puudumisest tulenevalt on seega võimalik hinnata muu hulgas, kas varasem karistatus iseloomustab isikut kohtu poolt otsustuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud. 4.

1. Maakohus on pidanud kaalukaks, et M. Saar viibib vangistuses juba neljandat korda ning teda on vaatamata noorele eale 6 korda krimimaalkorras karistatud, millest 5 on kehtivad. Seejuures on M. Saart kriminaalkorras karistatud nii tingimisi vangistusega koos allutamisega käitumiskontrollile kui reaalse vangistusega ja teda on vangistusest tingimisi enne tähtaega ka vabastatud. Viimatisel katseajal pani M. Saar toime uued kuriteod, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2022 otsusega. Eelnevast tulenevalt pole ringkonnakohtu hinnangul kindlust, et praeguseks võiksid olla M. Saare hoiakud sedavõrd muutunud, et ta suudaks kontrollimata keskkonnas teha õiguskuulekaid valikuid. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et M. Saar on ka vangistuses toime pannud kuriteo, kuivõrd ta on Tartu Maakohtu
3. augusti
4. a otsusega süüdi tunnistatud

§ 319

lg 1 järgi selles, et esitas teadlikult ja tahtlikult ametniku suhtes valekaebuse.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et M. Saar on keskendunud õppimisele, mis on vaieldamatult tugevaks aluseks vabaduses oluliste hoiakute kujundamisele ja tulevikuväljavaadete parendamisele. Samuti on kiiduväärne M. Saare kohtuistungil väljendatud eneserefleksioon oma varasema elukäigu ja valikute osas ning motiveeritus pere toetamiseks. Samas leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et väljavaated järjekordse katseaja õnnestumiseks on käesolevalt ahtad ning et M. Saare enne tähtaega vabastamise poolt rääkivad asjaolud ei kaalu üle negatiivseid asjaolusid.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 3 Ingeri Tamm