Obsah (9)

§ 189§ 116§ 217§ 77§ 218§ 214§ 220§ 223§ 188

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-140161 Ts

(võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 6. 07.04.2022 tegi hageja avalduse lepingust taganemiseks (kuvatõmmis dtl 45).

§ 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja nõuab kostjalt 1 312,75 euro tagastamist seoses lepingust taganemisega. Pooled vaidlevad, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. 7.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 217

lg 1 I lause kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

§ 77

lg 1 järgi võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

§ 217

lg 2 p 5 järgi asi ei vasta mh lepingutingimustele, kui vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil.

1. Müügikuulutuse (dtl 28) kohaselt oli müügilepingu ese kasutusel olnud 4 kuud, monitor seisukorras 10/10 ning mistahes viited kahjustustele puudusid. Hageja selgitas kohtuistungil (protokoll dtl 177-178), et kui pakk arvutiga kohale jõudis, oli näha, et vähemalt pakend on saanud kahjustada. Pakendit lahti võttes ilmnes, et arvuti põhja all on mõlk ning osad 2 komponendid käisid arvuti korpuse sees vabalt ringi. Hageja pani arvuti tööle, ligikaudu tunni aja pärast ilmusid ekraanile säbrud. Pärast restarti alguses oli ekraan normaalne, pärast ilmusid säbrud uuesti. Kui hageja proovis arvuti videokaarti teises arvutis, siis teises arvutis ilmnesid samad säbrud, millest hageja järeldas, et videokaart on vigane. Kostja selgitas istungil (dtl 178), et hageja kirjeldatud probleeme arvutil, kui kostja selle hagejale saatis, ei olnud. Arvuti toimis nagu uus. Kohtule esitatud sõnumivahetuse kuvatõmmistest nähtuvalt saatis hageja kostjale pärast arvuti kätte saamist 03.03.2022 foto saabunud pakist (dtl 35), fotolt on näha, et paki kinnitused on läinud lahti, pakk on muljutud, paki ülemine osa on poolavatud ja osaliselt välja tulnud täidismaterjal. Samas saatis hageja fotod arvutil põhjas olnud kahjustusest ning märkis, et kruvid on pooleldi kinni (dtl 35, 36). 04.03.2022 kirjutas hageja kostjale, et „lambist mingi hetk viskab ekraani mustaks, teeb justkui videokale ise resa ning seejärel ekraan monitor säbruline“, samas on fotod ekraanist, millelt nähtuvalt on säbrud ekraani terves ulatuses. Nimetatu on kooskõlas hageja seletusega.
2. Nähtuvalt kohtule esitatud sõnumivahetusest pöördus kostja seoses paki kahjustada saamisega kullerteenuse osutaja poole, 20.03.2022 edastas kostja hagejale vastuse oma pöördumisele, milles oli märgitud, et teostatud menetluse põhjal tekkis paki vigastus ebapiisava transpordipehmenduse ja erimärgistuse puudumise tõttu; saadetis ei pidanud vastu liinikäitlusele ning sellega kaasnevale vibratsioonile; ilma erimärgistuseta pakke sorteeritamise mehaaniliselt (liinil) ning need peavad vastu pidama korduvale ümberladustamisele ja sorteerimisliinil käsitlemisele, sh vibratsioonile ja kuni 80 cm kukkumisele; erikäsitlust vajava kauba saatmisel tuleb lisada pakisildi kõrvale punane klaasimärk, et käsitlus oleks liiniväline (dtl 42). Kostja selgitas istungil, et pakkis arvuti saatmiseks suuremasse kasti, arvuti ümber pani mullikiletaolise pehmenduse selliselt, et arvuti ei liikunud kastis, kasti teipis pealt kinni. Kostja selgitas, et ütles paki kullerteenuse osutajale üle andmisel, et sees on arvuti ning nad olid lubanud erimärgistuse sildi ise peale kleepida. Kostja vastavat silti pakendile ei kleepinud. Kohtule on esitatud kullerteenuse osutaja DPD Eesti alates 01.10.2021 kehtiv pakendamis- ja markeerimisjuhend (dtl 155-167), mille kohaselt õrn saadetis tuleb märgistada punase klaasimärgiga. Kohus leiab, et kostja, jättes järgimata kullerteenuse osutaja nõude õrna saadetise markeerimiseks, ei pakendanud asja selle säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil. Ka kasutatud arvuti müümisel ei vasta mõlkis korpus ning täies ulatuses säbruline ekraan vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kostja rikkus müügilepingut andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. 10.

§ 218

lg 1 järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

§ 218

lg 3 järgi müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

§ 214

lg 4 järgi vedamisel oleva asja müümise puhul kannab ostja asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot tagasiulatuvalt, alates asja üleandmisest esimesele vedajale. Kuivõrd kostja seletuse kohaselt arvutil puuduseid sellel ajal ei olnud, kui kostja selle vedajale üle andis, asub kohus selle ning DPD vastuse (dtl 42) alusel seisukohale, et kahjustused tekkisid vedamise käigus seoses liinitöötlusega. On eluliselt usutav, et arvuti, kukkudes 80 cm kõrguselt, võib katki minna. Asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis seega kostja kohustuse rikkumisest tulenevalt - pakendamata jätmine asja selle säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil - mistõttu kostja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest. 11. Tulenevalt

§ 220

lg 1 peab ostja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Nähtuvalt eelviidatud sõnumivahetusest teatas hageja kostjale mittevastavusest viivitamata pärast arvuti kätte saamist. 3 12.

§ 223

lg 5 kohaselt ostja saab müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Tulenevalt

§ 223

lg 3 ja lg 1 p 5 võib ostja taganeda müüjale tema kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega määramata mh juhul, kui asjaoludest nähtub selgelt, et müüja ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et lepingueseme puudused olid olulised, kuivõrd need takistasid asja kasutamist. Nähtuvalt sõnumivahetusest (dtl 42) kostja pärast 20.03.2022 DPD vastuse edastamist enam hageja pöördumistele ei vastanud. Seetõttu oli kohtu hinnangul ilmne, et kostja ei kavatse asuda asja lepingutingimustega vastavusse viima, ning hagejal oli 07.04.2022 tekkinud õigus müügilepingust taganemiseks. 13.

§ 188lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ts

ÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kohus tuvastab sõnumivahetusest (dtl 45), et hageja tegi taganemisavalduse 07.04.2022, kostja vastas avaldusele samuti 07.04.2022, st kostja sai avalduse samal päeval kätte. Kohus asub seisukohale, et 18.02.2022 müügileping lõppes hagejapoolse taganemisega 07.04.2022, millega seoses tekkis hagejal nõue lepingu alusel üleantu tagastamiseks. 14. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1 312,75 eurot

§ 189lg 1 alusel. Menetluskulud 15. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

1. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2. Hageja on välja toonud, et tal tekkis kulu riigilõivule 280 eurot ja lepingulisele esindajale 300 eurot. Hagi esitamiselt kuulus tasumisele riigilõiv 280 eurot, mis nähtuvalt kohtute infosüsteemist on tasutud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
3. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud: - 01.03.2024 - hagi materjalidega tutvumine, kliendi selgitused vaidluse eseme kohta, täiendavate tõendite otsimine, analüüs, ettevalmistus kohtuistungiks - 2 tundi; - 07.03.2024 - kohtuistungil osalemine - 1 tund. Kohus leiab, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane, istungil osalemisele märgitud ajakulu on kooskõlas istungi protokollijärgse kestusega. Tunnitasu 100 eur ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 580 eurot. 4
4. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5