KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprillil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-969 Haldusasi X kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 5. apri

) § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. X esitas
2. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub osaliselt või täielikult tühistada Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse
3. aprilli
4. a korralduse nr 104, mis käsitleb projekteerimistingimuste andmist Põlma kinnistule (93002:002:0298) päikesepargi rajamise eesmärgil. Samas kaebuses taotleb kaebaja ka selle korralduse tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamist.
5. Kaebaja väitel sai ta kavatsusest rajada Põlma kinnistule päikesepark teada
6. oktoobril 2023, kui talle saabus ehitisregistrist automaatteade ehitusloa taotluse menetlemisest. Kaebaja poolt kaebuse lisana esitatud failist nimega „Suhtlus_kronoloogia.pdf“ nähtub, et projekteerimistingimuste väljastamisest (kuigi selles kirjas on viidatud teisele projekteerimistingimuste väljastamise kuupäevale) on ta teadlik olnud juba
7. oktoobri
8. a kirja saatmise ajal (lisa lk 4),
9. jaanuari
10. a kirjale vastates on viidanud ka õige kuupäevaga projekteerimistingimustele. Kohus ei pea vajalikuks küsida kaebajalt täpsemalt, millal ja mil viisil ta projekteerimistingimuste väljastamisest teada sai, sest isegi kui see toimus alles
11. jaanuaril 2024, on tühistamisnõue esitatud hilinenult. 2.
12. Projekteerimistingimuste väljastamine on eelhaldusakt (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-19/62, p 16). Eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid (haldusmenetluse seaduse § 52 lg 2).

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. See reegel laieneb ka eelhaldusaktile.

§ 46lg 7 käsitleb olukorda, kus haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud.

Kui ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamisvõi kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-20-999/37, p 19, ja seal viidatud varasem praktika). Selleks mõistlikuks ajaks on peetud umbes kuuajalist vahemikku teatavaks tegemata haldusakti olemasolust teadasaamise ja selle kättesaamise vahel (samas, p 22). 2.

1. Praegusel juhul ei ole kahtlust, et kaebaja poolt projekteerimistingimuste olemasolust teadasaamise ja kaebuse esitamise vahele jääb tunduvalt rohkem kui eeltoodud Riigikohtu praktikas mõistlikuks peetud kaks kuud. Selles olukorras tuleb kaebetähtaeg lugeda ületatuks.
2. Kaebaja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud kaebetähtaega järgida, mis annaks alust kaebetähtaja ennistamiseks (vt

§ 71lg 1).

Kaebusele lisatud kronoloogiast nähtub, et pärast projekteerimistingimustest teadasaamist on kaebaja aktiivselt PõhjaPärnumaa valla ning ehitusloa taotlejaga suhelnud. Kaebaja ei ole aga üheski esile toodud pöördumises projekteerimistingimusi vaidemenetluse korras vaidlustanud. 3.

1. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. jaanuari
3. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Paralleelselt vallaga toimunud suhtlusega ehitusloa menetluse raames ei olnud kaebajal takistust pöörduda projekteerimistingimuste vaidlustamiseks kohtu poole. 30-päevasele vaidlustamistähtajale on viide ka vaidlusaluses haldusaktis endas. 3.
4. Seetõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata.
5. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2).

Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

5. Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on ehitustegevusega, mis seaduse kohaselt nõuab detailplaneeringut, ei asenda kehtivad projekteerimistingimused puuduolevat planeeringut. Samuti on kehtivaid, aga õigusvastaseid projekteerimistingimusi ehitusloa menetluses võimalik muuta, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ehitusloa taotleja või muu isiku usaldust. Kui ehitusloa andmise otsustamisel ilmneb, et projekteerimistingimused on õigusvastased ja ehitusloa andmine kahjustaks üleliia selle mõjuväljas olevaid isikuid, tuleb projekteerimistingimused tunnistada kehtetuks või neid muuta ning ehitusloa andmisest keelduda (otsus nr 320-19/62, p 19). Seega ei takista projekteerimistingimuste peale esitatud tühistamiskaebuse menetluse lõpetamine kaebajal taotleda projekteerimistingimuste muutmist ehitusloa menetluse raames ega tugineda detailplaneeringu kohustuslikkuse väitele võimalikku tulevast ehitusluba vaidlustades. 2

§ 46

lg 5 esimese lause järgi kolm aastat) ega tühisuse tuvastamise nõude puhul (

§ 46lg 5 teise lause järgi tähtajatu).

Tuvastamisnõuete esitamine on aga piiratud

§ 45

lg-ga 2, mille kohaselt tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Praegusel juhul on kaebajal enda õiguste kaitseks tõhusamad võimalused olemas. 6.1. Nagu eespool selgitatud, saab kaebaja projekteerimistingimuste õigusvastasusele tugineda ehitusloa menetluses ning vajaduse korral hiljem võimalikku ehitusluba vaidlustades. Samuti saab kaebaja neis menetlustes esitada väite, et projekteerimistingimused on tühised. Seejuures ei aitaks kohtu poolt projekteerimistingimuste õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õigusi tõhusamalt kaitsta, sest õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt on üldjuhul täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2; vt projekteerimistingimustega seoses ka eelviidatud Riigikohtu otsus nr 3-20-19/62, p 16). 6.2.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Praegusel juhul ei olegi kaebajal ilmselgelt kaebeõigust

§ 45lg-st 2 tulenevalt.

Seetõttu tagastab kohus kaebaja tuvastamisnõuded. 7. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

8. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121

lg 2 alusel.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse mh

§ 152lg 1 p 2 alusel.

Kohus lõpetas praeguses asjas osaliselt menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel ning osaliselt tagastas kaebuse

§ 121lg 2 alusel.

Kuna juhul, kui kaebaja oleks esitanud ainult

§ 121

lg 2 alusel tagastatud nõuded, oleks ta samuti pidanud tasuma 20 eurot riigilõivu ja poleks seda tagasi saanud, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul alust riigilõivu tagastada. Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 3