← Eesti

1-24-2125/5

Obsah (7)§ 121§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-24-2125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2024. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-2125 (22278000460) Kohtunik Marek

) § 424 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi Prokurör Laura Bellen Süüdistatav ARVI KIIK Isikukood: 36110252215; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: XXX; töökoht: XXX, XXX; tel: XXX Tõkend: ei ole kohaldatud Karistatus Kehtivad kriminaalkaristused väärteokaristus puuduvad; 1 kehtiv Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Arvi Kiik

§ 121lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Arvi Kiik

§ 424lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes Arvi Kiigele liikaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.08.04.2022, s.o 2 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Arvi Kiik ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Arvi Kiik on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda regist-reerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Arvi Kiike hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest pöörduma vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. 7.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Arvi Kiike käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. 8.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 2.

maist 2024, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast otsuse jõustumist.

  1. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel mõista Arvi Kiigelt riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot.
  2. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  3. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  4. Selgitusse tuleb märkida „1-24-2125, menetluskulud, Arvi Kiik“. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2
  5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 707,72 eurot riigi kanda.
  6. VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista Arvi Kiigelt tsiviilhagi katteks ja T. M. kasuks 110 eurot, mis kanda T. M. Luminor arveldusarvele XXX.
  7. Asitõendid: - kriminaalasja toimikus olevad 3 CD-plaati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; - L-suuruses hallikat-musta värvi jope „Cropp“, asukohaga Lõuna asitõendite hoiuruum Tartu linn, Riia mnt 132, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS
  8. peatüki
  9. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu
  10. Arvi Kiike süüdistatakse selles, et tema: 1.
  11. 07.04.2022 kella 17.17 paiku juhtis Jõgevamaal, Avinurme vallas, Avinurme alevikus, Iisaku-Tudulinna-Avinurme 32 km juures mootorsõidukit Toyota RAV4 registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,91 mg/l kohta. Sellega rikkus Arvi Kiik LS § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Samuti põhjustas Arvi Kiik liiklusõnnetuse, sõites sõiduautoga Toyota RAV4 registreerimismärgiga XXX teelt välja vastu posti. Sellega pani Arvi Kiik toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

1.2. Samuti süüdistatakse Arvi Kiike selles, et tema 16.10.2021 õhtul Jõgeva maakonnas, Mustvee vallas, XXX hoone juurde pargitud sõidukis Toyota RAV4 registreerimismärgiga XXX tungis kallale sõiduki tagaistmel magavale T. M.. Arvi Kiik lõi vähemalt kolmel-neljal korral parema käe rusikaga T. M. näo piirkonda, hoides löömise ajal parema käe rusikas pastakat. Sellise tegevusega põhjustas Arvi Kiik kannatanule T. M. füüsilist valu ja kehavigastusi – vasaku silmakoopa täishematoomi, lau turse, vasaku kulmu lahtise haava, nina parempoolsele küljele ja vasaku kõrva kõrvalestale nahamarrastused. Sellega pani Arvi Kiik toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. 2. Karistuse liik ja määr: 3 2.1.

§ 121

lg 1 järgi sätestatud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Arvi Kiigele karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 2.2.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Arvi Kiigele karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 2.3.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista Arvi Kiigele liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. 2.4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.04.202208.04.2022, s.o 2 (kaks) päeva, mõistes karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 2.5.

§ 74

alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Arvi Kiik ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.6.

§ 75

lg 4 alusel määrata Arvi Kiigele kohustus 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreeruda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. 2.7.

§ 75

lg 4 alusel seoses vajadusega piirata Arvi Kiige poolt alkoholi liigtarbimist ja vähendada tema ohtlikkust ühiskonnale kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle.

  1. Tsiviilhagi: VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista Arvi Kiigelt tsiviilhagi katteks ja T. M. kasuks 110 eurot, mis kanda T. M. Luminor arveldusarvele XXX. Arvi Kiik tunnistab hagi ja on nõus kahju hüvitama.
  2. Kriminaalmenetluse kulud: 4 4.
  3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 707,72 eurot. 4.
  4. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 eurot. 4.
  5. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõista välja menetluskulud summas 1230 eurot ja määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud kaitsja tasu jätmine riigi kanda.
  6. Asitõendid: - CD-plaat, millel on Häirekeskuse kõnefail numbrilt XXX, jätta kriminaalasja materjalide juurde; CD-plaat, millel on Häirekeskuse kõnefail numbrilt XXX, jätta kriminaalasja materjalide juurde; CD-plaat kannatanu T. M. tervisekahjustuse fotofailidega jätta kriminaalasja materjalide juurde; Asitõend L-suuruses hallikat-musta värvi jope „Cropp“, asukohaga Lõuna asitõendite hoiuruum Tartu linn, Riia mnt 132, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. II Kohtu seisukoht
  7. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ja et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.
  8. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Aivar Kiige süüdi tunnistamiseks

§ 121lg 1 ja § 424 lg 1 järgi.

  1. Seega tuleb süüdistatav süüdi tunnistada kokkuleppes kajastatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Kokkuleppes märgitud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele.
  2. Asitõendid: kriminaalasja toimikus olevad 3 CD-plaati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; L-suuruses hallikat-musta värvi jope „Cropp“, asukohaga Lõuna asitõendite hoiuruum Tartu linn, Riia mnt 132, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.