Obsah (7)

§ 203§ 204§ 205§ 194§ 187§ 188§ 206

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-23

) § 203 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta Y õigusi volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu (

§ 203

lg 2), kuna avaldaja ja puudutatud isik II omavahel läbi ei saa ning üksteist ei usalda. 10. Maakohus selgitas, et

§ 204

lõike 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Y eestkostjaks on soovinud hakata tema mõlemad pojad. Menetluse kestel jõudsid avaldaja ja puudutatud isik II arusaamisele, et ühiselt eestkostjaks nad erimeelsuste ja usaldamatuse tõttu olla ei saa. Ka kohus veendus selles. Kohus leidis, et isa eestkostjaks ei saa määrata kumbagi poega. Kuigi kohtu hinnangul on mõlemad pojad isa esmavajaduste (eluase, toit, tervishoiuteenus) rahuldamise eest hästi hoolitsenud, on pojad süüdistanud teineteist vanemate rahaasjade ajamise ning varaga seoses. Kohus ei võtnud seisukohta selles, kas süüdistused on tõesed, ent poegade poolt välja toodud andmed rahaülekannete ja sularaha väljavõtmiste kohta (ema kontolt sularaha väljavõtmine regulaarselt mitme aasta jooksul 4-5 korda ühes päevas 600-750 euro kaupa, isa kontolt 6000 euro kandmine puudutatud isiku II kontole pärast seda, kui isa oli sattunud haiglasse, põhjendusega, et see oli mõeldud isa matuserahaks) tekitavad vähemalt küsitavusi selles osas, kuivõrd pojad suudavad isa vara valitseda isiklikest huvidest lähtumata. Lisaks tõid mõlemad pojad ärakuulamistel välja, et vanemad on teinud korduvalt ümber surma puhuks tehtud tahteavaldusi. Pojad kirjeldasid üksteise varalisi ambitsioone vanemate vara osas. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et nii avaldajal kui puudutatud isikul II võivad olla isiklikud huvid seoses isa varaga, mille tõttu ei saa neid määrata isa eestkostjaks. Isegi kui jätta kõrvale poegade võimalikud varalised ambitsioonid, ei nõustuks kumbki teise eestkostjaks olekuga, vaidlustaks selle ning ilmselt teeks eestkostja ülesannete täitmise oluliselt raskendatuks, kui mitte võimatuks. Poegade kinnitusel ühtegi kolmandat usaldusväärset isikut, kes võiks olla isa eestkostjaks, ei ole. Y huvides on määrata talle poegadest sõltumatu eestkostja Tallinna Linnavalitsuse näol. Ka Tallinna Linnavalitsus on jõudnud järeldusele, et eestkostjaks pole sobivat füüsilist isikut, sest avaldaja ja puudutatud isik II ei sobi. Sama leiab ka Yle määratud esindaja. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub määrus tühistada ja teha uus määrus, millega määrata eestkostjaks avaldaja ning muuta teisi määruse resolutsiooni punkte arvestusega, et eestkostjaks saab avaldaja.
2. Avaldaja selgitab, et ta on olnud üle kümne aasta isa usaldusisik perearsti juures ning erinevate õiguslike, majanduslike ja varaliste küsimuste lahendamisel. Avaldaja esitas kohtule helifaili 18.05.2023 vestlusest avaldaja, isa ja ema vahel, kus isa toob välja oma siseveendumuse puudutatud isiku II käitumise ja motiivide kohta (puudutatud isik II ähvardas isa tappa). Avaldaja leiab, et selliselt käituva vennaga ei saa olla häid suhteid. Avaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kahe venna vastastikused süüdistused kahjustavad eestkostetavat, mistõttu ei saa kumbagi eestkostjaks määrata. 4 2-23-11270
3. Puudutatud isik II ei ole välja toonud ühtki avaldaja poolset isa raha väärkasutamist või isa õigusi kahjustavat tegevust. Ainuke puudutatud isiku II välja toodud raha väärkasutus puudutab ema kontot kümne aasta tagusest ajast, kui ema oli tegus ja iseseisev. Ema on kohtule esitatud kinnituses välistanud konto väärkasutuse. Avalaja leiab, et kohus on lubanud menetlusse puudutatud isiku II esitatud ema konto väljavõtted, milleks puudutatud isikul II polnud ema luba. Avaldaja on taotlenud ema konto väljavõtte tõendina mittelubatavust kahes menetlusdokumendis, kuid kohtus jättis taotlused 14.09.2023 määrusega rahuldamata. Avaldaja arvates on eksitav ja vale maakohtu määruses esitatud väide, et kuigi kohus panga väljavõtete kohta seisukohta ei võta, on kohtul tekkinud küsitavusi konto kasutamise kohta. Avaldaja leiab, et kohtul ei saa olla küsitavusi, kui konto omanikul need puuduvad. Avaldaja palub tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 3 p 1 alusel lubamatuks tõendiks puudutatud isiku II poolt kohtule esitatud ema pangakonto väljavõtted.
4. Avaldaja selgitab määruskaebuses, et ema tervise halvenemise tõttu vajavad abi nii isa kui ema ja sellises olukorras Tallinna linna isa eestkostjaks määramine ei ole põhjendatud. Tallinn linn eestkostjana ei ole hea lahendus. Avaldaja arvates peab Tallinna linn võimaldama isale kohta Iru Hooldekodus ja kohustama puudutatud isikut II tagastama isa kontolt omastatud 6000 eurot. Selle asemel on Tallinna linn teinud ettepaneku tagada isale ja emale koht Tallinnast 60 km kaugusel asuvasse hooldekodusse, mis avaldajale, tema perele ja emale ei sobi.
5. Avaldaja saab isa eestkostjana hakkama ning omab vajalikke teadmisi ja kogemusi. Ka kohus on leidnud, et isa on seni hooldatud hästi. Avaldaja on veendunud, et isa hooldamine on kvalitatiivselt parem ja isa ja ema õigusi rohkem arvestav, kui avaldaja määratakse isa eestkostjaks. Kohus ega puudutatud isik II viita ühelegi tõendile, millest nähtuks, et avaldaja on isa usaldust kuritarvitanud. Avaldaja palus kohtu kaasabi, et saada juurdepääs isa tehingutele ja päringutele samas mahus, kui need on olnud kättesaadavad isa 18.05.2023 tahteavaldusega samal ajal ja hiljem puudutatud isikule II isa ID-kaardi sertifikaate kasutades portaalide eesti.ee ja digilugu.ee vahendusel. Menetlusosaliste seisukohad
6. Puudutatud isik II selgitas kohtule, et nõustub maakohtu määrusega ja Tallinna linna isa eestkostjaks määramisega. Avaldaja esitatud 18.05.2023 salaja salvestatud helilõigust ei ole kuidagi võimalik välja lugeda, et salvestus oleks isa teadlik tahtevaldus. Puudutatud isik II on oma varasemates arvamustes kohtule kinnitanud, et haiglas olles väitis isa tema ja meditsiinilise personali kuuldes, et teda seotakse kinni ja arstid ja õed tahavad teda tappa. Avaldaja eestkostetaotluse ja määruskaebuste tegelik eesmärk on pääseda ligi isa varadele. Olles kursis avaldaja varasema käitumismustriga, leiab puudutatud isik II, et juhul, kui isal puuduksid varad (pangakontol olev raha ja korter), ei oleks toimunud ka eestkoste seadmise kohtumenetlust. Avaldaja soovib esmalt tagada täieliku kontrolli isa üle ning seejärel realiseerida isa vara. Puudutatud isik II leiab, et Tallinna linn tagab isale erapooletult kõik olulise.
7. Yle määratud esindaja leidis, et määruskaebuses toodud põhjendused ja väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on uurinud kõiki asjaolusid ning selgitanud põhjalikult oma järeldusi. Kohtumenetluse käigus selgus, et mõlemad vennad soovivad olla isa eestkostjaks, nendevaheliste erimeelsuste tõttu on välistatud, et nad oleksid mõlemad koos eestkostjad. Kuna mõlemad süüdistavad isa varaga seoses vastastikku teineteist, on õige, kui eestkostjaks on Tallinna Linnavalitsus. Sõltumatu eestkostja saab tegutseda eestkostetava huvidest lähtudes. 5 2-23-11270
8. Tallinna linn leiab, et puudutatud isik II ja avaldaja on tegelenud vaid teineteise süüdistamisega, mis välistab täielikult ühise eestkoste teostamise. Poegade erimeelsused puudutavad otseselt isa vara, mistõttu on põhjendatud erapooletu eestkostja määramine. Seega leiab Tallinna linn, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb jätta jõusse. Menetluse edasine käik
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
10. Tallinna linn vastas ringkonnakohtu päringule 16.04.2024 ja teatas, et Y viibib alates 30.10.2023 üldhooldusteenusel Pirita Südamekodus ning talle on tagatud ööpäevaringne hooldus, kõrvalabi ja järelevalve. Y pojad külastavad teda regulaarselt. Samuti märkis Tallinna linn, et Y elab kahekohalises toas koos endavanuse meesterahvaga. Varem jagas ta tuba oma endise abikaasa Cga, kes paraku hiljaaegu suri. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659 alusel tuleb vaidlustatud määrus tühistada osas, milles maakohus määras Y eestkostjaks Tallinna linna. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab Y eestkostjaks avaldaja. Määruskaebus tuleb rahuldada. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
12. X esitas 17.04.2024 tsiviilasja juurde C pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on vastavalt pärimislepingule C pärijaks X. TsMS § 662 lg 3 ja TsMS § 238 lg 1 alusel võtab ringkonnakohus täiendava tõendi vastu.
13. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse üksnes osas, mille maakohus määras isa eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse. Seega ei saa ringkonnakohus antud juhul hinnata, kas Y eestkostjaks tuleks määrata puudutatud isik II. 24.

§ 204

lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

§ 205

lg 1 sätestab, et kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul.

§ 205

lg-st 3 tuleneb, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Seega sätestab seadus, et eestkostjat määrates tuleb eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 22). Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et füüsiline isik otsustab vabatahtlikult (kas tasu eest või tasuta) hakata eestkostetava eestkostjaks, soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi (RKTKm 08.11.2017, 212-16865, p 12.2).

1. Avaldaja on soovinud hakata oma isa eestkostjaks. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja on kohtumenetlusele eelneval ajal isa esmavajaduste (eluase, toit, tervishoiuteenus) 6 2-23-11270 rahuldamise eest hästi hoolitsenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldaja ei suudaks oma isa eest hoolitseda.
2. Siiski ei määranud maakohus avaldajat oma isa eestkostjaks, sest avaldaja ja puudutatud isiku II vastastikused süüdistused kohtumenetluse käigus tekitasid maakohtu hinnangul küsitavusi kuivõrd suudab avaldaja oma isa vara valitseda isiklikest huvidest lähtumata. Nimelt tekitas maakohtu jaoks küsitavusi avaldaja ema kontolt sularaha väljavõtmine regulaarselt mitme aasta jooksul 4-5 korda ühes päevas 600-750 euro kaupa. Seega nähtub maakohtu määrusest, et kohtu hinnangul ei olnud avaldaja sobiv saama isa eestkostjaks peaasjalikult ema pangakontol perioodil 2013-2017 tehtud toimingute tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus omistas ema pangakontol toimunule põhjendamatult suurt tähtsust. Konto väljavõtetest ei ole võimalik järeldada, et kontole on kantud raha pettuse teel ja et selle pettusega on seotud avaldaja. Samuti ei ole neist väljavõtetest võimalik järeldada, et avaldaja oleks lubamatult omastanud ema kontolt raha. Raha kontole kandmise ja sealt väljavõtmise asjaolude kohta on selgitusi jaganud puudutatud isik II, kuid puuduvad tõendid, mis tema väiteid kinnitaksid. Teisalt on tegemist ka juba ligikaudu 7-10 aastat tagasi toimunud tehingutega, millest ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et avaldaja seaks oma isa eestkostjana esikohale enda varalised huvid ega lähtuks eestkostetava huvidest. Ka asjaolu, et vanemad on muutnud oma testamente, ei välista avaldaja sobivust isa eestkostjana tegutseda. Testamentide muutmiseks võib olla väga erinevaid põhjuseid. Kohtumenetluses pole esitatud tõendeid, millest nähtuvalt saaks testamentide muutmist seostada puudutatud isiku II arvamusega, et avaldaja soovib isa vara oma huvides ära kasutada.
3. Seega ei saanud maakohtul olla takistust avaldajat oma isa eestkostjaks määramiseks. Arvestades, et eestkostja isiku valikul tuleb eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele ning avaldaja osas on täidetud eestkostjaks olemise eeldused, tuleb avaldajat eelistada Tallinna linnale ja määrata avaldaja oma isa eestkostjaks.
4. Mis puudutab avaldaja määruskaebuses esitatud taotlust tunnistada TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel lubamatuks puudutatud isiku II poolt kohtule esitatud ema pangakonto väljavõtted, siis ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse punktis 20 esitatud põhjendustega ega pea sarnaselt maakohtuga konto väljavõtteid lubamatuks tõendiks.
5. Vastavalt

§ 194

lõikele 2 esitab eestkostja eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande.

§ 187

järgi on eestkostjal vaja kohtu eelnevat nõusolekut eestkostetava kinnisvaraga tehingute tegemiseks ning

§ 188

sätestab kohtu eelneva nõusoleku nõude muude oluliste tehingute tegemiseks eestkostetava nimel. Seega ei ole eestkostjal piiramatut voli eestkostetava varaga tehinguid teha ning kohus saab igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta (

§ 194lg 1).

Ringkonnakohus selgitab ka seda, et eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (

§ 206lg 1).

1. Maakohus määras, et eestkostja on kohustatud esitama
2. oktoobriks 2023 kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ning esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande (iga aasta
3. juuniks, esimene aruanne tuleb esitada
4. juuniks 2024). Kuna ringkonnakohus teeb uue määruse, määrab ringkonnakohus ka uue tähtaja eestkostetava vara kohta aruande esitamiseks, milleks on
5. juuni
6. 7 2-23-11270
7. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad riigi kanda. Määruskaebusega seonduvad muud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) /Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg/ 8