← Eesti

2-22-10813/50

Obsah (4)§ 3§ 5§ 9§ 35

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-10813 Otsuse kuupäev Tartu, 22. mai 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ants Kull ja Urmas Volens K

) § 3 lg 1 järgi üldjuhul avalik. Avalikule teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras (

§ 3lg 2).

Kostja oli lisaks esile toonud ja tõendanud, et ka kool lähtus kostja pöördumisele vastates koolis kehtestatud asjaajamiskorrast. Kostja toimingu õiguspärasuse hindamisel tuli ringkonnakohtu arvates esmajoones lähtuda HMS §-st 107 ning vaidluses sellise toiminguga tekitatud kahju üle tuli RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt lisaks kohaldada ka VÕS §-e 1046 ja 1047 osas, milles need ei olnud vastuolus haldusõiguslike normidega. Lisaks oli hageja kahju hüvitamise nõudmisel tuginenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

  1. aprilli
  2. a määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) rikkumisele. Vaidlusalune kostja tegevus oli IKÜM kohaldamisalas. Juhul, kui pöördumises avaldati teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, olid dokumendiregistris registreerimise toimingud käsitatavad isikuandmete (art 4 p 1) töötlemisena (art 4 p 2) ja kostja oli vastutav töötleja (art 4 p 7). IKÜM rikkumise tulemusel on kannatanul õigus saada mh vastutavalt töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest (art 82 lg 1). Ministeeriumile tulenes PGS § 84 lg-st 1 õigus teha koolide ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle haldusjärelevalvet. Isegi siis, kui kostja ei tõendanud tema poole pöördumise fakti, oli tal õiguslik alus olukorda kontrollimata pöörduda kooli poole, selgitades pöördumise eesmärki (tuntakse muret koolikeskkonna turvalisuse pärast), ja pakkuda välja omapoolset meedet vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks koolis (PGS §-d 44 ja 58). See võimaldas koolil ise faktilised asjaolud tuvastada ning olukord lahendada. Kirja dokumendiregistris avaldamine oli andmete avalikustamine. Dokumendiregistri pidamise kohustus on kõikidel täidesaatva riigivõimu asutustel (

§-d 11 ja 12). Ministeeriumi kirjavahetus teiste asutustega on avalik teave

§ 3

mõttes ja ministeerium on riigiasutusena teabevaldaja (

§ 5

lg 1 p 1), kes on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras (

§ 9lg 1).

Tulenevalt hageja taotlusest otsustas kostja seada kirjale juurdepääsupiirangu

§ 35

lg 1 p 12 alusel (asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatakse teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust). Kostja lähtus seejuures Andmekaitse Inspektsiooni juhendist, mis võimaldab tunnistada teabe asutusesiseseks kasutamiseks, kui isik seda ise soovib. Kostja pöördumine oli adresseeritud koolile, mitte personaalselt hagejale kui füüsilisele isikule, kes oli pöördumise tegemise ajal kooli direktori kohusetäitja. Samuti vastas hageja pöördumisele koolipere nimel. Konteksti arvestades puudutas pöördumise sisu kooli kui õppeasutust. Ministeeriumi üks põhiülesannetest on mh anda õppeasutustele nõuandeid tegutsemiseks keerulistes olukordades, nagu Ukraina sõja algus seda oli. Eelnevast tulenevalt ei avaldatud pöördumises (ega ka järeldunud sellest) hageja välja toodud ja tema kohta käivaid faktiväiteid. Kuna kostja ei avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, mille ümberlükkamist taotleti, ei saanud hageja kostjalt nõuda, et kostja esitaks Delfi Meedia AS-ile taotluse, milles lükkab need väited ümber. Kostja, kirjeldades oma pöördumises kooli keskkonda, andis hageja kohta negatiivse väärtushinnangu (hageja soosiv suhtumine Venemaa poliitikasse ja tegevusse Ukrainas). Tegemist oli negatiivse hinnanguga, mis kahjustas hageja mainet. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Samuti olid kohaldatavad VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2. Pöördumises kirjeldatud 5

(8)2-22-10813 asjaolud olid selle koostamise ajal avalikkuse kõrgendatud huvi all, mida kostja oleks pöördumise sõnastamisel pidanud arvestama või kahtluse korral kehtestama kirjale kohe juurdepääsupiirangu. Hageja munitsipaalkooli direktori kohusetäitjaks olemine ei andnud automaatselt alust pidada teda avaliku elu tegelaseks, kes pidi seetõttu taluma suuremat tähelepanu ja kriitikat. Avalikkuse huvides ja seega ka VÕS § 1046 lg 2 mõttes ei saanud olla õiguspärane isiku au teotamine pöördumises sisaldunud väärtushinnangu (hageja venemeelsus) avaldamise teel. Asjaolusid, mis VÕS § 1046 lg 2 kohaselt võimaldaksid lugeda au teotamise ebakohase väärtushinnanguga õiguspäraseks, ringkonnakohtu arvates ei esinenud. Rikkumist ei välistanud asjaolu, et ministeerium ja kool suhtlesid avalik-õiguslikus suhtes. Ringkonnakohus pidas mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist põhjendatuks ka RVastS § 9 lg 1 alusel. Hagejale tekkinud kahju ületas lävendi, mis õigustas mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Kuigi väärtushinnang ei olnud vulgaarne ega mõnitav, oli hagejast venemeelse koolijuhi kuvandi loomine äärmiselt negatiivne ja hagejat kahjustav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) esitas kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud järeldust, mille kohaselt sisaldas vaidlusalune kiri hageja kohta käivat ebakohast väärtushinnangut. Kiri ei väljendanud isegi kaudset vihjet, et hagejale kui koolidirektorile sai omistada venemeelsust. Kirjas esitati väiteid kooli kui asutuse kohta. Kiri viitas üksnes sellele, et kostja poole oli pöördunud isik, kes oli väitnud, et kooli seintel rippusid Venemaa riigitegelaste portreed. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta kõikide kostja väidete ja põhjenduste kohta ning jättis arvestamata õigusvastasust välistavate asjaoludega. Kirja lisamine kostja dokumendiregistrisse oli kooskõlas kostja pikaajalise praktikaga. Kostja tegevus oli õiguspärane ja mittesüüline, puudus hooletus. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, kuna ringkonnakohus leidis, et kostja toiming oli õiguspärane, sest kiri tuli dokumendiregistrisse lisada, samas aga õigusvastane. Ringkonnakohus ei võtnud arvesse, et hageja oli avaliku elu tegelane põhjusel, et ta oli munitsipaalkooli juht, vähemalt alates
  2. aastast poliitiliselt aktiivne ning esitas hagi kostja arvates poliitilistel eesmärkidel.
  3. Hageja esitas vastukassatsioonkaebuse. Hageja arvates leidis ringkonnakohus ebaõigesti, et vaidlus tekkis avalik-õiguslikust suhtest. Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 1046 lg-t 1, kui leidis, et kirjas ei sisaldunud hageja kohta esitatud ebaõigeid faktiväiteid. Juurdepääsupiirangu lisamine kirjale kinnitas, et selles sisaldusid hageja kohta esitatud isikuandmed. Keskmise mõistliku isiku arusaama kohaselt avaldati kirjas väiteid hageja kohta. Pöördumise esimeses lauses viidati just hagejale. Kirjas viidatud väidete tõele vastavust oleks olnud võimalik põhimõtteliselt kontrollida. Nii oleks saanud tuvastada, kas hageja korraldusel riputati kooli seintele Venemaa riigitegelaste portreesid, kas hageja eestvedamisel toimus V. Putini poliitika suhtes toetava meelsuse kujundamine koolis ning kas hageja ka ise toetas V. Putini sõjalist tegevust Ukraina vastu. Ringkonnakohus oleks pidanud jätma kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, puudus alus maakohtu otsuse tühistamiseks ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas. Isegi siis, kui leida, et kirjas avaldati väärtushinnanguid ja mitte faktiväiteid, oleks tulnud kõik apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda, kuna rahuldati hageja alternatiivnõue tuvastada, et kirjas sisaldusid ebakohased väärtushinnangud (TsMS § 163). Ringkonnakohus eksis ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel. Ringkonnakohus oleks pidanud kaaluma, millised hageja lepingulise esindaja kulud olid toimingupõhiselt hinnates põhjendatud ja vajalikud. 6
(8)2-22-10813
  1. Pooled vaidlesid üksteise kaebusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Asjas on TsMS § 691 p 5 alusel võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse. Hageja vastukassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  3. Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas pooltevaheline vaidlus tekkis avalik-õiguslikust suhtest ning kas kirjas sisaldusid ebaõiged faktiväited või ebakohased väärtushinnangud hageja kohta. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja kiri oli ministeeriumi dokumendiregistris kuni sellele juurdepääsupiirangu seadmiseni avalikkusele kättesaadav.
  4. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga selle kohta, et ministeeriumi ja kooli vaheline suhtlus, mille käigus avaldati (mh väidetavalt hagejat puudutavaid) andmeid, toimus avalikõiguslikus suhtes. Vaidlusalust pöördumist koostades ja edastades täitis ministeerium kui avaliku võimu kandja ja riigieelarvest finantseeritav valitsusasutus oma seadustest tulenevaid avalikke ülesandeid ning rakendas talle seadusega antud avaliku võimu volitusi. Pöördumise sisust järelduvalt vahendas üldhariduskooliga seonduvate valdkondade eest vastutav ja järelevalveõiguslik ministeerium avaliku halduse kandjana munitsipaalkoolile kui teisele avaliku halduse kandjale kooli tegevuse kohta ministeeriumisse saabunud kaebust. Pöördumise eesmärk oli juhtida tähelepanu vajadusele tagada hageja juhitud koolis õigusaktide järgimine ja koolikeskkonna turvalisus.
  5. Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust, et kirja sisust ei saanud järeldada ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta (VÕS § 1047), kuna kiri oli adresseeritud koolile, mitte personaalselt hagejale kui füüsilisele isikule, kes oli pöördumise tegemise ajal kooli direktori kohusetäitja. Küll aga leidis ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et kostja, kirjeldades koolis väidetavalt valitsevat keskkonda, andis hageja kohta negatiivse väärtushinnangu VÕS § 1046 tähenduses. Nimelt väljendas kiri ringkonnakohtu arvates hinnangut, mille kohaselt hageja suhtuvat soosivalt Venemaa poliitikasse ja tegevusse Ukrainas.
  6. Kolleegium on sarnaselt ringkonnakohtuga seisukohal, et kiri ei sisaldanud ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta. Koolile adresseeritud kiri kandis pealkirja „Soovitused“, sellega pöörduti kooli direktori kohusetäitja poole tema nimega. Kiri sisaldas teavitust kolmandalt isikult saabunud märguande kohta (pöörduja tunneb muret koolikeskkonna turvalisuse pärast) ning soovitusi kooli tegevuse ja abinõude kohta vägivallavaba koolikeskkonna kujundamisel. Kirjas ei leidu ühtegi väidet nimeliselt hageja kohta. Vaidluse korral selles, kas tegemist saab olla nt kaudselt avaldatud faktiväidetega, peab kohus tuvastama, kas kostja avaldas midagi üldsusele mõistliku inimese arusaama järgi. Seejuures tuleb hinnata võimaliku avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaama vastava faktiväite avaldamise suhtes (vt ka RKTKm 01.12.2021, 2-15-18661/52, p 11; RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vaidlusalusest kirjast ei saanud järeldada ebaõigete andmete avaldamist hageja kohta.
  7. Ringkonnakohtu hinnangul andis kostja, kirjeldades oma pöördumises koolis valitsevat keskkonda, hageja kohta negatiivse väärtushinnangu (hageja soosiv suhtumine Venemaa poliitikasse ja tegevusse Ukrainas). Kolleegiumi arvates kohaldas ringkonnakohus vääralt VÕS § 1046, kui leidis, et kiri sisaldas ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta. 7
(8)2-22-10813 VÕS § 1046 alusel nõude rahuldamine eeldab, et ebakohase väärtushinnanguga oleks teotatud konkreetse isiku au. Kirjas ei esitatud ühtegi isikustatud väidet ega hinnangut hageja kohta. Ainuüksi kirja alguses olevas pöördumises „Austatud Lasnamäe Vene Gümnaasiumi direktori kohusetäitja Andrei Kante“ hageja nimele viitamisest ei saa järeldada, et kirjas sisaldusid väärtushinnangud just hageja kui konkreetse isiku kohta. Asutuse üldise töökorralduse kohta märkuste tegemine ja soovituste andmine ei tähenda väärtushinnangute andmist kindla isiku kohta ja seda ei saa tuletada ka ainuüksi asjaolust, et asutuse juhi ülesannete hulka kuulub selle asutuse töös õigusaktide järgimise ja turvalise õpikeskkonna tagamine. Pöördumist kooli juhtkonna poole kolmandalt isikult ministeeriumini jõudnud väite tõttu selle kohta, et koolis ripuvad üleval Venemaa riigitegelaste portreed, mis kujundavad toetavat meelsust Venemaa riigipea V. Putini suhtes, saab mõistliku inimese arusaama järgi käsitada ministeeriumi kui järelevalvepädevusega ametiasutuse päringut, mille eesmärk oli kontrollida saabunud teabe tegelikkusele vastavust. Nimetatu ei kujuta endast ebakohase väärtushinnangu avaldamist direktori kohusetäitja kohta, ei riiva tema au ega ole VÕS § 1046 järgi ka õigusvastane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (vt RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 11). Mitte igasugune enda puudutatuna tundmine ei anna alust rääkida au või hea nime teotamisest (vt ka RKHKo 24.01.2017, 3-3-1-65-16, p 18). Eeltoodud põhjustel tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vastukassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 16. TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel tuleb menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta hageja kanda. Kuna Riigikohus tühistab alama astme kohtute otsused ning teeb vastupidise otsuse, muutes ühtlasi menetluskulude jaotust, ei määra kolleegium oma varasemale kohtupraktikale (vt nt RKTKo 2-20-3847/48 10.04.2024, p 14, samuti RKTKo 31.01.2024, 2-21-7855/57, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika) tuginedes kindlaks menetlusosaliste põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.