3-23-2710/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Halduskohus Ragne Piir 05.02.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2710 Haldusasi OÜ Merivälja Kinnisvara kaebus Keskkonnaameti 29.09.2023 kirja nr 7-9/23/19381-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ning uue arvamuse andmiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Merivälja Kinnisvara, seaduslik esindaja Rain Teimann Vastustaja – Keskkonnaamet Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada OÜ Merivälja Kinnisvara kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD

1. OÜ Merivälja Kinnisvara esitas 23.11.2022 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ettepaneku enda omandis oleva Merivälja tee 71 kinnistu (katastritunnus 78402:204:9220) detailplaneeringu (DP) algatamiseks. DP koostamise eesmärk on Merivälja tee 71 üldkasutatava maa kinnistu ümberkruntimine ja kavandatavate kruntide maakasutuse sihtotstarbe määramine ärimaa ja üldkasutatava maa kruntideks. Planeeringus määratakse ärimaa krundile ehitusõigus väikesemahulise toitlustushoone ehitamiseks. Lisaks on DP eesmärgiks üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. DP algatamise osas ei ole TLPA veel otsust teinud (algatamisettepanek on menetlemisel).
2. OÜ Merivälja Kinnisvara esitas 22.09.2023 Keskkonnaametile (KeA) pöördumise, milles selgitas soovi rajada juurdepääsuteed Tallinnas Pirita linnaosas avalikult kasutatavalt Mähe-Kaasiku tee T3 transpordimaalt Merivälja tee 71 kinnistule (muu maa kõlvikule) ning palus KeA-lt seisukohta loodukaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 p 1¹ tõlgendamisel. OÜ Merivälja Kinnisvara soovis teada, kas viidatud norm kehtib ka rajatiste ehk tee kohta ning kas olemasolevalt tänavalt saab maismaa suunas ehitada sissesõidutee.
3. KeA vastas 29.09.2023 kirjas nr 7-9/23/19381-2 „Arvamuse andmine (Merivälja tee 71)“, et väljakujunenud praktika kohaselt moodustavad varem väljakujunenud ehitusjoone olemasolevad hooned, mitte rajatised ega ka LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 nimetatud ehituskeeluvööndisse erandina lubatud ehitised. Merivälja tee 71 kinnistu piirneb vaid ühelt poolt hoonestusega Mähe-Kaasiku tee 48 ja Mähe-Kaasiku tee 50 kinnistute näol. Teises küljes Mähe-Kaasiku tee 52 kinnistul paiknev alajaam on rajatis ning see ei ole registreeritud ehitisregistris – tegemist ei ole LKS mõistes ehitusjoont kujundava ehitisega. Merivälja tee 73 on hoonestamata. Eelnevale tuginedes ei ole võimalik rakendada Merivälja tee 71 kinnistule juurdepääsutee rajamisel taotluses toodud asukohta LKS § 38 lg 4 punktis 11 toodud erandit, sest puudub olemasolev hoonestus mõlemal pool piirnevatel kinnistutel. Olemasolevaid liikluspindasid jt väiksemate rajatiste olemasolu ei ole võimalik rakendada varem väljakujunenud ehitusjoone arvestamisel. KeA selgitas muu hulgas, et juhul, kui ehituskeeluvööndisse kavandatakse juurdepääsutee, mis ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks, on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine LKS § 40 alusel. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus KeA-le taotluse ja 1) vastuvõetud üldplaneeringu (ÜP); 2) kehtestatud ÜP muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud DP või 3) vastuvõetud DP, kui ÜP puudub.
4. OÜ Merivälja Kinnisvara esitas 29.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada KeA 29.09.2023 arvamus õigusvastaseks ja kohustada KeA-d andma õiguspärane arvamus. Ühtlasi palub kaebaja määrata ehitusjoon kinnistule mööda merepoolset Mähe-Kaasiku teed ning kui kohus ei pea LKS § 38 lg 4 punktis 11 toodud erandi rakendamist võimalikuks, siis välja selgitada muul viisil juurdepääsutee võimaldamine kinnistule ja tee asukoht omal äranägemisel. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6. Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja 22.09.2023 KeA-le selgitustaotluse, milles soovis KeA arvamust LKS § 38 lg 4 p 11 tõlgendamise kohta – sh kas viidatud norm kehtib ka rajatiste (teede) kohta ning kas Mähe-Kaasiku tee T3 transpordimaalt saaks Merivälja tee 71 kinnistule ehitada juurdepääsutee. KeA esitas 29.09.2023 kirjas kaebajale omapoolse seisukoha normi tõlgendamise osas ja vastas kaebaja küsimustele. Kohus ei nõustu kaebaja käsitusega, justkui oleks vaidlusaluse KeA vastuskirja näol tegemist menetlustoiminguga ja selle vaidlustamine HKMS § 45 lg 3 alusel lubatav. Praegusel juhul ei ole KeA vaidlusalust seisukohta esitanud mingisuguse konkreetse käimasoleva haldusmenetluse raames. Planeerimismenetlus algab DP algatamisega kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) poolt. Kaebaja on kaebuses ise märkinud, et tema esitatud DP algatamisettepaneku (DP046070) alusel ei ole veel otsust DP algatamise või algatamata jätmise kohta tehtud. See nähtub ka Tallinna planeeringute registrist. Seega ei saa KeA 29.09.2023 vastuskirja näol olla tegemist kaebaja kinnistuga seonduvas planeerimismenetluses tehtud menetlustoiminguga, mis saaks mõjutada konkreetse menetluse tulemust ja seeläbi kaebaja subjektiivseid õigusi. Sisuliselt on KeA 29.09.2023 vastuskirja näol tegemist vastusega kaebaja selgitustaotlusele, mis oma olemuselt on toiming. Selgitustaotlusele vastamist saab vaidlustada siis, kui selgitustaotlusele jäeti tähtaegselt vastamata või vastati üksnes osaliselt ning sellise kohustamiskaebuse esitamisel kontrolliks kohus üksnes seda, kas isikule on vastatud tähtaegselt ja täielikult. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorgan otsustab kaalutlusõiguse alusel, millisel viisil selgitustaotlusele vastata (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrus nr 3-22-2108, p 8). Seega pelgalt asjaolu, et kaebaja ei pea KeA 29.09.2023 vastust enda ootustele vastavaks (st ei nõustu vastuse sisuga), ei anna alust nõuda KeA-lt uuesti ja kaebaja soovitud moel vastamist.
7. Isegi kui kaebaja oleks 22.09.2023 pöördumise esitanud ja KeA sellele vastanud pärast kaebaja kinnistul DP algatamist, ei saa KeA 29.09.2023 arvamust samastada planeerimismenetluses KeA poolt ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmata jätmisega (s.o HKMS § 45 lg 3 alusel iseseisvalt vaidlustatava menetlustoiminguga). Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise kaalumine toimub vastuvõetud ÜP või ÜP-d muutva DP ja vastava KOV-i poolt põhjendatud avalduse alusel (LKS § 40 lg 4) ehk eraldi menetluses peale planeeringu kooskõlastamist KeA poolt 2 ning KOV-i poolt vastuvõtmist. See on selgelt välja toodud ka KeA veebilehel
8. Asjaolu, et KeA võimaldab planeeringu esitamist seisukohavõtuks ka enne ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist, ei tähenda, et eraldiseisev ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus sellisel juhul ära jääb. Planeeringu varasem kooskõlastamiseks esitamise eesmärk on kiirendada hilisemat ehituskeeluvööndi vähendamise menetlust, kuna sellisel juhul on võimalik juba planeeringu koostamisel arvestada KeA seisukohtadega selles osas, kuidas tagada planeeritu parim haakuvus ranna või kalda eesmärkidega. Praegusel juhul on kaebaja pöördunud KeA poole juba enne kohase DP algatamist ja olukorras, kus puudub kindlus, kas DP kaebaja taotletud kujul üldse algatatakse. Kaebajal ei ole küll keelatud juba enne planeeringu algatamist selgitada välja, kuidas KeA asjakohaseid norme tõlgendab ja kas kaebaja soovitud DP lahendus oleks sellega kooskõlas, kuid kaebaja ei saa nõuda, et KeA juba enne DP algatamist teeks lõpliku kaalumisotsuse ehituskeeluvööndi vähendamise osas. KeA 29.09.2023 vastus kaebaja selgitustaotlusele ei ole käsitatav KOV-i jaoks tulevikus siduva kooskõlastuse andmisest keeldumisena ning see ei mõjuta praegusel juhul kaebaja õigusi.
9. Kaebajal ei ole ka õigust nõuda, et kohus asuks ise KeA asemel ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust kaaluma ning annaks kaebajale n-ö loa rajada juurdepääs kinnistule talle meelepärasesse või kohtu äranägemisel sobivasse asukohta. Tegemist on planeerimismenetluse käigus lahendatatavate küsimustega, millesse kohus ei sekku. Kohus kontrollib haldusorgani tegevuse õiguspärasust järelkontrolli vormis, mitte ei teosta menetlustoiminguid haldusorgani eest. Kaebajal tuleb esmalt ära oodata, kas tema taotluse alusel algatatakse DP. Kui DP-d asutakse menetlema ning ilmneb põhjendatud vajadus ehituskeeluvööndi vähendamiseks, tuleb KOV-il küsida kohases menetlusetapis selleks KeA nõusolekut. Kui KeA seejärel keeldub ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmisest, saab kaebaja soovi korral konkreetse menetlustoimingu vaidlustamiseks pöörduda kohtu poole (HKMS § 45 lg 3).
10. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Vt ka https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/tegevused-kaitstavatel-aladel/ehituskeeluvoondid. 3