← Eesti

3-22-89/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-89 Haldusasi X. X.i kaebus Maksu- ja Tolliame

) sätestatud korras. 20.9. Sotsiaalmaksu objektiks on töötajale rahas makstud töötasu ja muud tasud (

§ 2

lg 1 p 1), samuti ka füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasud (

§ 2lg 1 p 6).

Seejuures on sotsiaalmaksu maksjaks nii füüsiline isik, kui ka

§ 2

lõikes 1 nimetatud väljamakseid tegev mitteresident (

§ 4

p 2, p 3) ning olukorras, kus sotsiaalmaksuga maksustavate väljamaksete tegija ei ole sotsiaalmaksu deklareerinud ega tasunud, on maksuhalduril õigus määrata sotsiaalmaksukohustus tasumiseks maksustavate väljamaksete saajale. Füüsilisele isikule tehtud väljamaksete puhul ei tule sotsiaalmaksu tasuda üksnes

§-s 3 ammendavalt loetletud väljamaksete puhul, kuid selles asjas ühegi taolise juhuga tegemist ei ole.

  1. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kuna MTA 01.12.2021 maksuotsus nr 12.2-3/055486-7 on vastustaja hinnangul nõuetekohaselt põhjendatud ja õiguspärane ning samuti ei ole maksuhaldur maksumenetluse käigus teinud menetlusvigu, mis võiksid tuua kaasa maksuotsuse tühistamise, tuleb kaebus jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. MTA on kontrolliaktis (dtl 58-63) ja maksuotsuses (dtl 8-20) asunud seisukohale, et kaebajale perioodil 01.01.2018 kuni 31.12.2020 isikult FOND PODDERZHKI I ZASHCITY PRAV laekunud tulu kokku summas 41 000 eurot, mis kaebaja deklareeris oma tuludeklaratsioonil, on tegelikult X. X.i ettevõtlustulu, millelt tuleb lisaks tulumaksule tasuda ka sotsiaalmaks ja kogumispensioni makse. MTA kohustas X. X. tasuma täiendava maksusumma 6470,13 eurot.
  3. Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
  4. HKMS § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Kuna kaebuses esitatud vastuväited ühtivad täiel määral vaides esitatuga ning vastustaja on vaideotsustes neile põhjalikult vastanud, siis vastustaja haldusaktides n toodud seisukohtadega nõustudes ei korda ma kohtuotsuses kõiki kaebajale juba senises haldus- ja kohtumenetluses vastuseks antud põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.
  5. Kaebaja heidab esmalt maksuhaldurile ette, et MTA on maksumenetluse läbiviimisel rikkunud hea halduse tava, sest on maksuotsuse teinud ajal mil kaebaja oli kohtus vaidlustanud MTA 19.04.2021 korralduse nr 12.2-3/055486-1, millega nõuti kaebajalt kontrollimenetluses dokumentide esitamist (haldusasi nr 3-21-1466). Sellise kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda. Maksumenetluse peatumist korralduse vaidlustamisel ei näe ette MKS ega ka haldusmenetluse seadus. Maksumenetluse peatumine korralduse vaidlustamise puhul tähendaks seda, et maksumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul muutuks võimatuks, sest maksukohustuslane saaks teabe andmise korralduse kohtus vaidlustamisega takistada maksumenetluses maksuotsuse tegemist. Maksuhalduri ülesandeks on kontrollimenetlus viia läbi lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning praktikas ei ole võimalik oodata teabe nõudmise korralduse vaidluse lõpplahendit, kuna selleks võib kuluda pikk aeg. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksumenetluse jätkumine teabe nõudmiseks antud korralduse vaidlustamiseks toimuva kohtumenetluse ajal õigusvastane ning samuti ei ole sel põhjusel õigusvastane tehtud maksuotsus
  6. 1 Haldusasjas nr 3-21-1466 esitatud kaebuse jättis kohus 21.01.2022 otsusega rahuldamata ja see otsus on jõustunud. 5

(7)3-22-89
  1. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ka kaebaja seisukoht, et maksuotsust ei oleks tohtinud teha enne seda, kui möödub 30-päevane tähtaeg MTA 17.11.2021 otsuse nr 12.2-3/055486-6 vaidlustamiseks, millega MTA jättis rahuldamata kaebaja taotluse maksumenetluse peatamiseks.
  2. Maksuhaldur ei ole rikkunud maksuotsuse põhjendamise kohustust. Vaidlustatava maksuotsuse õiguslikele alustele on viidatud maksuotsuse lk-l 1, maksuotsuse faktilised alused ja põhjendused aga on esitatud lk-del 2-4 koos viidetega vastavatele maksuseaduste sätetele, millel maksukohustus põhineb. Põhjalikud selgitused MTA poolt tuvastatud asjaolude kohta ning nende asjaolude põhjal tehtud järeldused on kirjeldatud ka 01.11.2021 kontrolliaktis.
  3. Leian, et MTA on põhjendatult leidnud, et kaebaja poolt tuludeklaratsiooni vormi A lahtris 8.1 deklareeritud tulu fondilt PODDERZHKI I ZASHCITY PRAV (mida kaebaja deklareeris kui välismaalt saadud tulu, mis ei ole ettevõtlustulu), on tegelikult käsitletav tuluna, mis kaebaja kui registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sai ettevõtlustuluna. Asjaolule, et tegemist oli kaebaja ettevõtlustuluga, viitab see, et kaebajale laekunud maksed fondist olid süsteemsed ja järjepidevad, kaebaja kutsetegevus FIE-na ja fondi tegevuse eesmärgid kattuvad. Nõustun siinkohal kontrolliaktis ja maksuotsuses toodud põhjendustega (vt kontrolliakti p 1.1.2, maksuotsuse p 2.1.2.1) ning ei korda neid siinkohal. Kaebaja ei ole maksu-, vaide- ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, millest nähtuks üksikasjalikumad andmed talle laekunud summade kohta ning mis võiks maksuhalduri järeldusi ümber lükata.
  4. Tõendamata on ka kaebaja väide, et tal ei olnud võimalust FIE-na lepingut sõlmida. MTA on vaideotsuses viidanud, et äriseadustikus sätestatud FIE-ga sarnane ettevõtlusvorm on levinud ka Venemaal kui индивидуальный предприниматель, kelleks loetakse füüsilist isikut, kes on registreeritud seadusega ettenähtud korras ja kes tegeleb ettevõtlusega juriidilist isikut moodustamata (vaideotsuse p 17). Kaebaja viitab küll fondi veebilehele2, kus on kirjeldatud, et fond annab grande ja subsiidiume füüsilistele ja juriidilistele isikutele (v.a äriorganisatsioonid), kuid minu hinnangul ei saa selle põhjal üheselt järeldada, et kaebaja kui FIE ei saanud fondilt ettevõtlustulu saada. Kaebaja ei ole selle väite kinnitamiseks tõendeid esitanud (nt fondile esitatud taotlused, leping fondiga, fondi selgitused kaebajale tehtud maksete osas jms). Täiendavalt märgin, et juhul, kui kaebaja osutas fondile FIE-na nõustamisteenust, ei ole sellise teenuse eest saadav tasu käsitletav grandi või subsiidiumina ehk toetuse või dotatsioonina. Kuivõrd kaebaja oma tegevuse osas täpsemaid tõendeid esitanud ei ole, puudub võimalus kaebaja tegevuse osas täpsema hinnangu andmiseks.
  5. Õige on MTA seisukoht, et isegi, kui kaebajal tõepoolest ei oleks olnud võimalik sõlmida fondiga lepingut FIE-na, ei vabasta see teda sotsiaalmaksu tasumise kohustusest, kuna sisuliselt on fondilt saadud tulu puhul tegemist siiski ettevõtlustuluga. Selline tulu kuulub igal juhul sotsiaalmaksuga maksustamisele. Sotsiaalmaksu objektiks on töötajale rahas makstud töötasu ja muud tasud (

§ 2

lg 1 p 1), samuti ka füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasud (

§ 2lg 1 p 6).

Seejuures on sotsiaalmaksu maksjaks nii füüsiline isik, kui ka

§ 2

lõikes 1 nimetatud väljamakseid tegev mitteresident (

§ 4

p 2, p 3) ning olukorras, kus sotsiaalmaksuga maksustavate väljamaksete tegija ei ole sotsiaalmaksu deklareerinud ega tasunud, on maksuhalduril õigus määrata sotsiaalmaksukohustus tasumiseks maksustavate väljamaksete saajale.

  1. Sellest tulenevalt ei ole õige ka kaebaja viide sellele, et mitte- ettevõtjatest füüsilistele isikutele makstavalt tasult igal juhul sotsiaalmaksu tasuda ei tule ning seetõttu on tegu ebavõrdse kohtlemisega.
  2. Asjakohatud on kaebaja viited tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingutes kasutatud mõiste „eraviisiline teenistus” sisustamise osas. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel ei ole kehtivat topeltmaksustamise vältimise lepingut. Pealegi reguleerivad kaebaja viidatud 2 https://pravfond.ru/granty-i-subsidii/ 6

(7)3-22-89 maksulepingud üksnes tulumaksu ja sarnaste maksudega seonduvat ning sotsiaalmaksuga maksustamise küsimuses maksulepinguid ei kohaldata. Viitan siinkohal, et kaebaja on eeltoodud väite esitamisel (vt kaebaja täiendavate seisukohtade (dtl 218-223) p-d 7 ja 8) ise viidanud, et tegu oli juristi teenustega, mille eest makstud tasu deklareeris kaebaja oma tuludeklaratsioonis.
  1. Kaebaja väide, et MTA on kaebaja suhtes käitunud diskrimineerivalt, sest on kaebajat erinevalt kohelnud võrreldes teiste FIE-dega, kes oma välismaalt saadud tulu on sarnaselt deklareerinud, on arusaamatu. Kaebaja ei ole täpsustanud, millistele andmetele ta sellise seisukoha esitamisel tugineb.
  2. Kaebaja leiab, et maksuhaldur oleks vähemalt pidanud vähendama kaebaja tulumaksukohustust ja arvesse võtma ettevõtlusega seotud kulusid. Samas ei ole kaebaja täpsustanud, millised need kulud olid, mida pidanuks maksuhaldur ettevõtlusega seotud kuluna arvestama. Kaebajal oli võimalik nende kulutuste osas tõendeid esitada maksumenetluses, hiljemalt siis, kui MTA koostas kaebajale kontrollakti ja andis eriarvamuse või vastuväidete esitamiseks tähtajaga kuni 15.11.
  3. Kaebaja eriarvamust või vastuväiteid kontrollaktile ei esitanud ning ei ole kuludega seonduvaid täpsustavaid andmeid esitanud ka vaide- ja kohtumenetluses. Seega ei ole teada, millised olid need väidetavad kulud, mis maksuhaldur pidanuks kaebaja arvates arvesse võtma.
  4. Eeltoodust tulenevalt leian, et vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on piisavalt motiveeritud ja tuginevad kehtivatele õigusnormidele ning kaebuses toodud seisukohad ei anna alust nende tühistamiseks. Jätan seega kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
  5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.