← Eesti

2-23-2892/55

Obsah (7)§ 657§ 654§ 171§ 172§ 164§ 174§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-28

) § 459 lg-tele 1 ja

  1. 3.
  2. Tsiviilasjas nr 2-18-411 on kostjad I ja II taotlenud elatise väljamõistmist alates 09.01.2018 PKS § 101 lg-s 1 sätestatud suuruses ja nii on pooled samas asjas määrusega kinnitatud kompromissis kokku leppinud. Kuna PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras elatise arvutamise alused on alates 01.01.2022 muutunud, siis on hagejal õigus vastavalt PKS § 2172 lgtele 1 ja 2, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele, pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse. 5

(9)3.
  1. Järgnevalt kontrollis maakohus, kas hageja sissetulek võimaldab tal maksta kostjatele elatist kompromissis määratud suuruses, st kas elatise maksmise järgselt jätkub hagejal samas suuruses raha elatise maksmiseks tütrele ja enda ülalpidamiseks. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel, et hageja kolme kuu keskmine sissetulek oli 1814,48 eurot. Tulenevalt hageja sissetulekust on hageja ülalpidamisvõime keskmiselt 300-362,90 eurot kuus (1500:5, 1814,48:5, 3 last ja hageja). Kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub hageja enda ülalpidamiseks 2 osa sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Tulenevalt hageja ülalpidamisvõimest on hagejal võimalik maksta lastele elatist vähemalt miinimumsummas. 3.
  2. Kuna elatise nõue oli
  3. a esitatud alammääras, ei pea kostjate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Hageja avaldas kohtuistungil, et on nõus tasuma lastele elatist elatisekalkulaatori järgi, st kehtivas miinimumsummas. 3.
  4. PKS § 101 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt oli alates 01.01.2020 kuni 31.12.2021 elatise miinimumsumma 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg-st 1 tulenevalt on hageja alates
  5. a
  6. jaanuarist kohustatud tasuma mõlemale kostjale elatist 292 eurot kuus. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt on kostja I elatise miinimumsumma ajavahemikul 20.02.2023–31.03.2023 215,64 eurot kuus ja kostja II puhul 183,29 eurot kuus. 3.
  7. Elatise suuruse arvestamisel võttis kohus aluseks Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Kohus esitas otsuses arvutuskäigu, mille tulemusena tuli hagejal tasuda elatist ajavahemikul 20.02.-31.03.2023 kostjale I 215,64 eurot kuus ja kostjale II 183,29 eurot kuus. Elatisesumma hõlmas järgmisi komponente: 209,20 eurot on baassumma PKS § 101 lg 3 mõttes, millele on liidetud 46,44 eurot, mis on kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast PKS § 101 lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 40 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes. Elatist saavad lapsed samas peres. Vanim laps (17 a) saab elatise täismäära. Teise lapse (15 a) ja vanema lapse (17 a) vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu teine laps saab 15% vähendatud määra. Alates 01.04.2023 tuli elatist tasuda vastavalt kostjale I 260,33 eurot kuus ja kostjale II 221,28 eurot kuus. Elatisesumma hõlmab järgmiseid komponente: 249,78 eurot on baassumma PKS § 101 lg 3 mõttes, millele on liidetud 50,55 eurot, mis on kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast PKS § 101 lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 40 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes. Elatist saavad lapsed samas peres. Vanim laps (17 a) saab elatise täismäära. Teise lapse (15 a) ja vanema lapse (17 a) vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu teine laps saab 15% vähendatud määra. 3.
  8. Kohus rahuldas hagi elatise vähendamise nõudes ja muutis kompromissis määratud elatist. Hagejalt kuulus väljamõistmisele kostja I kasuks igakuine elatis alates 20.02.2023 6
(9)miinimummääras, vastavalt PKS § 101 lg-le 1 kuni kostja I täisealiseks saamiseni ja kostja II kasuks kuni 02.08.2024 kaasa arvatud. Kuna kostja II arvestuslik elatise suurus muutub vanima lapse täisealiseks saamisel, siis mõistis kohus hagejalt välja kostja II kasuks elatise alates 03.08.2024 kuni täisealiseks saamiseni igakuiselt summas, mille arvutamise alused on järgmised: alates 01.04.2024 kehtiv elatise baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest, mis muutub iga aasta
  1. aprillil (esimest korda
  2. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Apellatsioonkaebus
  3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega elatise muutmise hagi rahuldada ja määrata suhtluskord hageja taotletud viisil. Maakohus ei võtnud arvesse, et ema takistab lastega suhtlust ja lapsed on materiaalses sõltuvuses emast, mistõttu selgitavad asju emale kasulikul moel. Apellant kinnitab, et ema takistab lastega suhtlemist. Elatise nõude osas tuleb arvestada, et laste emal on kolmas laps, tänu millele ta saab lasterikka pere toetust. Hageja juhtis sellele kohtu tähelepanu maakohtus. PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seetõttu peaks kostja I elatise suurus olema hageja arvestuste kohaselt 206,16 eurot ja kostjal II 175,24 eurot. Vastused apellatsioonkaebusele
  4. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu suhtluskorra osas, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei esitanud vastuväiteid hageja arvestusele elatise osas. Lasnamäe Linnaosa Valitsus, laste esindaja ja laste ema jäid suhtluskorra osas maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja elatise 206,16 eurot ületavas osas ja kostjale II 175,24 eurot ületavas osas ja jättis arvestamata lasterikka pere toetusega. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise uue otsuse (

§ 657lg 1 p 2).

Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus nimetab apellanti siinses otsuses kergema jälgitavuse nimel läbivalt hagejaks. 7. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-des 3.1 ja 3.6 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle menetlusosalised ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. 7

(9)8. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega suhtluskorra määramise vaidluses, järgib neid ja ei korda (

§ 654lg 6).

Hageja on apellatsioonkaebuses jäänud maakohtus esitatud väidete juurde, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega analüüsinud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud elulisi asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et laste ema takistab lastel isaga suhtlemist. Üksnes hageja sellekohasest kinnitusest ei piisa kohtule sellise järelduse tegemiseks.

  1. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited, et maakohus oleks elatise vähendamisel pidanud arvestama laste ema perele makstava lasterikka pere toetusega (PKS § 101 lg 5 alusel). 9.
  2. Kuigi toimikust ei nähtu, et hageja oleks sellele oma menetlusdokumentides või kohtuistungil maakohtu tähelepanu pööranud, ilmneb kolmanda lapse kasvamine ema peres kohtu poolt tehtud riigiportaal Eesti.ee päringutest (tl 30–33). 9.
  3. Vanemal, kes kasvatab vähemalt kolme last, kelle eest makstakse talle lapsetoetust (PHS § 16 lg 1 p 1), on vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 16 lg 1 p-le 5 ja § 21 lg-le 1 õigus saada ka lasterikka pere toetust. Seda toetust makstakse nii kaua, kuni vanem saab lapsetoetust vähemalt kolme lapse eest. Laste ema ei ole vastuses apellatsioonkaebusele selle toetuse saamist vaidlustanud. 9.
  4. Nii lapsetoetust kui lasterikka pere toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja lapsed ei ole jõudnud sellisesse vanusesse, millal toetuste maksmine lõpetatakse. 9.
  5. Lasterikka pere toetus (kui peres on 3–6 last) oli PHS § 21 lg 2 redaktsioonide kohaselt
  6. aastal 650 eurot ja see on 2024 aastal 450 eurot.1 Elatise suuruse määramisel tuleb peretoetuse suuruse muutumisega arvestada. 9.
  7. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses elatise arvestuskäigu peretoetusi arvestades, millele kostjad I ja II ei ole vastu vaielnud. Ringkonnakohus on arvestuskäiku kontrollinud ja ei tähelda selles vigu. Arvestuskäik on kostja I puhul järgmine: 249,78 (baassumma) + 50,55 (3% hageja sissetulekust 1685 * 0,03 = 50,55) – 54,17 ((325 : 2) : 3) pool lasterikka pere toetusest, mis omakorda jagada laste arvuga) – 40 (pool lapsetoetusest 80 : 2 = 40) = 206,16 eurot. Arvestuskäik on kostja II puhul järgmine: 249,78 (baassumma) + 50,55 (3% hageja sissetulekust 1685 * 0,03 = 50,55) – 54,17 ((325 : 2) : 3) (pool lasterikka pere toetusest, mis omakorda jagada laste arvuga) – 40 (pool lapsetoetusest 80 : 2 = 40) = 206,16 * 0,85 (elatise vähendamine teisele lapsele 15% ulatuses, kuna kostjate I ja II vanusevahe on väiksem kui kolm aastat) = 175,24 eurot. Kokkuvõttes tuleb hagejalt kostjale I välja mõista elatis ajavahemiku eest 20.02.2023–31.03.2023 206,16 eurot kuus ja kostjale II 175,24 eurot kuus. Edasise elatise arvestuskäigu osas tuleb maakohtu otsust (resolutsiooni p-de 5, 8 ja 9) täiendada lasterikka pere toetusega arvestamisega. Andmed on avalikult kättesaadavad: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muudtoetused/peretoetused/lasterikka-pere-toetus 1 8

(9)10. Seoses suhtluskorra osas apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad puudutatud isiku III menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Lastele riigi poolt määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda (

§ 172lg 1).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse elatise nõude osas osaliselt, kuid elatise nõudes kannavad pooled oma menetluskulud ise (

§ 164lg 1 ja RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21).

Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid

§ 164

lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid

§ 164lg-s 3 sätestatud asjaolud.

11. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus puudutatud isiku III menetluskulude suuruse apellatsiooniastmes kindlaks vaid suhtluskorra määramise asjas (

§ 174lg 1 alusel).

11.

  1. Kostjate I, II ja puudutatud isiku III (taotluse tekstis ilmselt ekslikult Katrin Ulmana) menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on esindaja osutanud õigusteenust 2,5 h tunnitasuga 100 eurot, kokku 250 eurot. Osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine 1,5 h ja sellele vastuse koostamine 1 h. 11.
  2. Hageja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud. 11.
  3. Apellatsioonkaebuses keskendus hageja elatise nõudele. Tema argumendid suhtluskorra osas piirdusid tema kinnitusega, et laste ema takistab tal lastega suhtlemist, ja palvega määrata juba maakohtus soovitud suhtluskord. Seda arvestades ei saanud suhtluskorra osas apellatsioonkaebusega tutvumine võtta rohkem kui 15 min. Vastuses apellatsioonkaebusele vastab esindaja apellatsioonkaebusele üksnes suhtluskorra osas. Arvestades vastuse sisu ja mahtu (ca 3 lk), on selle koostamise vajalik ajakulu 1 h põhjendatud. Seega on puudutatud isiku III vajalik ja põhjendatud kulu apellatsioonimenetluses (1 h 15 min * 100) = 115 eurot ja nimetatud summa tuleb hagejalt puudutatud isiku III kasuks välja mõista. 12.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulud jaotati ja kindlaks määrati, kusjuures rahalist kindlaksmääramist vaid juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Siinsel juhul seega menetluskulude kindlaksmääramisele kaevata ei saa. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.