Obsah (8)

§ 654§ 651§ 218§ 176§ 392§ 652§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 18.04.2024, Tallinn Kohtuasja num

) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude kostja suhtes tervikuna rahuldamata ning jagas selle nõudega seotud menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot. Seda summat ületavas vaidlustatud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude jaotuse. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 31. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohtu otsus on vaidlustatud (

§ 651lg 1).

Käesoleval juhul vaidlustas hageja 6 2-22-11979 maakohtu otsuse osas, milles tema kahju hüvitamise nõue kostja vastu jäi rahuldamata ja jagati sellega seonduvad menetluskulud (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2.3 ja 2.4). Kostjad maakohtu otsust ei vaidlustanud, seega on see jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi AS Ühisteenused vastu (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 koos alap-dega), ning osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu andmete taust.ee-st viivitamatuks kustutamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2.1 ja 2.2). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hageja vaidlustatud osas, st seda, kas hageja nõue kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude saamiseks on põhjendatud.

1. Esiteks lahendab kohus hageja esitatud tõendite taotluse. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendid tuleb vastu võtta. 32.
2. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega 26.05.2022 maksekorralduse Fida Grupp UÜ 150 euro suuruse arve tasumiseks ning 11.06.2022 maksekorralduse Fida Grupp UÜ 120 euro suuruse arve tasumiseks. Hageja põhjendas uute tõendite esitamise vajadust sellega, et kuna maakohus rikkus selgitamiskohustust, siis ta ei teadnud, et õigusabiarve ei ole piisav tekkinud kulu tõendamiseks. Hageja tugines Riigikohtu praktikale, mille kohaselt piisab õigusabi osutamise eest esitatud arvest kulude tasumise kohustuse tõendamiseks (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Kostja palub jätta uued tõendid vastu võtmata, kuna hageja ei ole põhistanud, miks ta jättis need tõendid maakohtus esitamata. 32.
3. Ringkonnakohus märgib esiteks, et ei nõustu hagejaga, et käesoleval juhul oleks asjassepuutuv Riigikohtu seisukoht selle kohta, et kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176lg 6 esimest lauset kohaldamata (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-15415, p 11).

Hagejal ei ole olnud vandeadvokaadist esindajat, samuti ei kohaldu asjaomane eeldus käesolevas asjas vaidluse all olevate kulutuste tõendamise korral. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue ei põhine samal alusel kui menetluskulude hüvitamise nõue kohtumenetluses. Riigikohus on selgitanud, et kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks tuleb esitada kohtule kulusid kinnitavad tõendid (nt RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942 p 14). 32.3. Samas nõustub ringkonnakohus hagejaga, et maakohus oleks pidanud hagejale tõendamiskoormist selgitama. Kuigi kohus ei saa pooltele menetluse käigus öelda, kas tõenditest piisab hagi rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks, siis käesoleval juhul on maakohus hiljem jätnud hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude rahuldamata osaliselt ka sel põhjusel, et hageja esitas küll Fida Grupp UÜ arved, kuid mitte nende eest tasumist tõendavaid dokumente. Riigikohus on korduvalt märkinud, et asja ammendava arutamise kohustus

§ 392

lg 1 p 4 osas tähendab mh kohtu kohustust selgitada pooltele asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning asjaolude tõendamise koormust (nt RKTKo 17.12.2008, 3-2-1-114-08, p 14). Käesoleval juhul on apellatsioonkaebusele lisatud tõenditest näha, et hageja käsutuses olid esitatud arvete eest tasumist tõendavad maksekorraldused ning kuigi hageja oleks saanud need esitada maakohtus, jäid need esitamata maakohtu poolt selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Ringkonnakohus võtab arvesse ka seda, et hagejal ei olnud maakohtus vandeadvokaadist esindajat ning sellisel juhul on kohtu selgitamiskoormis suurem. Ringkonnakohus võtab esitatud maksekorraldused vastu, kuna need on asjakohased ning vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (

§ 652lg 3 p 2, lg 4).

1. Edasi lahendab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldades ja tõendeid ebaõigesti hinnates jätnud hageja 7 2-22-11979 kohtueelsete õigusabikulude nõude tervikuna rahuldamata. Asjaomane nõue tuleb rahuldada osaliselt.
2. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt saab kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamine kõne alla tulla tavalise tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena § 115 lg 1 või § 1043 ja § 128 lg 3 alusel (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24; RKTKo 30.04.2013, 3-21-5-13, p 50). Kui tegemist on deliktilise kahjuga, siis enne kohtumenetlust kantud õigusabikulu on kahjuna VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitatav juhul, kui sellise kahju ärahoidmine on hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 konkreetse alapunkti kaitse-eesmärgiga. Hüvitatava kahju ulatust täpsustavate VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju selle tekitamise tõttu kantud mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 22, vt ka RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et täidetud on kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, st kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-79-08, p 18).
3. Käesoleval juhul on Harju Maakohtu 28.11.2023 otsus käesolevas asjas jõustunud osas, milles tuvastati, et AS Ühisteenused leppetrahvinõue nr 0232009724 on aegunud, ning osas, milles kohustati Julianus Inkasso OÜ-d, s.o kostjat, kustutama AS Ühisteenused leppetrahvist nr 0232009724 tulenevad nõuded hageja vastu internetileheküljelt taust.ee. Maakohus tuvastas, et kostja oli avaldanud hageja kohta maksehäireregistris andmed pärast seda, kui nõue oli juba aegunud. Maakohus asus seisukohale, et kuna hagejal oli ühekordne väike võlg, siis ei olnud andmete avaldamine IKS § 10 lg 2 p 3 ja p 5 järgi põhjendatud (andmete avaldamine rikkus hageja huve ülemääraselt) ning hagejal oli õigus nõuda andmete kustutamist. Seega on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et kostja rikkus aegunud võla avaldamisega hageja õigusi (IKÜM art 6 lg 1 p f, IKS § 10 lg 2 p 3 ja p 5).
4. Kuna maakohus on käesolevas asjas hageja kohtueelsete õigusabikulude nõuet lahendades viidanud nii lepingulisi (sh VÕS § 101, § 115, § 127 lg 3) kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerivatele sätetele, märgib ringkonnakohus esmalt, et kuna käesoleval juhul on tegemist deliktilise kahjuga, siis kuuluvad kohaldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 (isikliku õiguse rikkumine), samuti IKÜM art 82 p-d 1 ja 2, koos VÕS § 127 lg-tega 1, 2 ja 4 ja § 128 lg-tega 2 ja
5. VÕS § 1045 lg 1 p 4 eesmärk on kaitsta isikut mh sellise kahju eest, mis on tingitud oma õiguste jõustamisest, sh kohtuväliselt, mistõttu saab kohtueelseid õigusabikulusid pidada hõlmatuks selle normi kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses (vrd RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 22; TlnRnKo 22.12.2023, 2-21-9794, p 17.1).
6. Kuna kostja rikkumine on tõendatud, siis tuleb edasi tuvastada, kas ja millist kahju hageja seetõttu kandis ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
7. Kuna maakohus ei ole hageja kohtueelsete õigusabikuludega seonduvaid asjaolusid piisavalt käsitlenud, siis tuvastab ringkonnakohus esmalt järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 1) 29.04.2022 esitas Julianus Inkasso OÜ hagejale nõude AS Ühisteenused võlanõude tasumiseks. Võlanõue oli seotud leppetrahviga nr
8. 2) Hageja ja kostja 24.-26.05.2022 e-kirjavahetusest nähtub, et 24.05.2022 on hageja vastanud, et ei tunnista võlgnevust vale parkimise eest ja keeldub maksmast, tuginedes aegumisele. 8 2-22-11979 25.05.2022 teatas hageja kostjale, et ei ole arusaadav, kust tuleneb taust.ee internetileheküljel avalikustatud võlg 79,79 eurot (dtl 14–19). 3) 29.05.2022 esitas hageja AS-ile Ühisteenused, Julianus Inkasso OÜ-le ja Krediidiregister OÜ-le nõudekirja (dtl 22–23). Hageja märkis, et sai 29.04.2022 Julianus Inkasso OÜ-lt võlateatise Ühisteenused AS leppetrahvi nr 0232009724 tasumise nõudes. Hageja selgitas, et leppetrahv on aegunud ning et ta nõuab võlateate kustutamist taust.ee veebilehelt. Hageja hoiatas, et kui tema nõuet ei täideta, kavatseb ta pöörduda AKI poole ja/või kohtusse, sh nõudega kahju hüvitamiseks. Nõudekirja allkirjastas hageja ise. 4) 31.05.2022 vastas kostja, et tal on õigus andmeid avaldada ning et aegumine ei takista võlausaldajal võla nõudmist (dtl 24). 5) 26.05.2022 esitas Fida Grupp UÜ hagejale arve nr 20220526 150 euro tasumiseks (dtl 31). Arvelt nähtub, et 100 eurot kuulus tasumisele 03.05.2022–26.05.2022 õigusnõustamise eest, mille sisuks oli AS Ühisteenused nõue X vastu. Sama arve alusel kuulus 50 eurot tasumisele õigusabi eest, milleks oli 29.05.2022 nõudeavalduse koostamine. Hageja on selle arve tasunud 26.05.2022 selgitusega „Juriidilised konsultatsioonid“ (dtl 476). 6) 01.06.2022 esitas Fida Grupp UÜ hagejale arve nr 20220601 120 euro tasumiseks (dtl 32). Arvelt nähtub, et 120 eurot kuulus tasumisele õigusabi eest, milleks oli kaebuse koostamine AKI-le seoses AS Ühisteenused nõudega X vastu. Hageja on selle arve tasunud 11.06.2022 selgitusega „Õigusabi. Kaebuse koostamine Andmekaitseline inspektsiooni“ (dtl 474). 7) 20.06.2022 esitas hageja sekkumistaotluse AKI-le, milles palus AKI-t kohustada Julianus Inkasso OÜ-d ja AS-i Ühisteenused kustutama tema isikuandmed internetileheküljelt taust.ee. Hageja allkirjastas taotluse ise (dtl 25–28). 8) 12.07.2022 teatas AKI hagejale, et ei alusta hageja soovitud menetlust (dtl 29–30). AKI selgitas hagejale muu hulgas, et kui hageja leiab, et võlaandmete avaldamine ei vasta IKS § 10 nõuetele, sh andmete avalikustamine kahjustab teda ülemääraselt, tuleb esmalt pöörduda maksehäireregistri poole ja selgitada ja põhjendada oma konkreetset elulist olukorda ehk esitada andmetöötlejale IKÜM art 21 lg 1 kohane vastuväide oma andmete töötlemise lõpetamiseks. AKI märkis, et hageja on küll pöördunud andmetöötleja poole, kuid kuna AKI on saanud seoses maksehäireregistrites (sealhulgas OÜ Krediidiregister, www.taust.ee) avalikustatud võlaandmetega palju kaebusi, siis on nad otsustanud võlaandmetega seotud kaebusi mitte ühekaupa lahendada, vaid viia maksehäireregistri pidajate suhtes läbi ühtne menetlus. AKI selgitas, et kahjunõudega on hagejal võimalik pöörduda kohtusse.
9. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et eelnevalt p-s 38 väljatooduga on tõendatud, et hageja tasus kokku 270 eurot õigusabi eest, mida Fida Grupp UÜ osutas talle seoses AS Ühisteenused nõudega tema vastu ja kostja poolt selle nõude avalikustamisega taust.ee-s, sh konkreetse 29.02.2022 nõudekirja ja AKI taotluse koostamise eest. 39.
10. Nagu eespool välja toodud tasus hageja 26.05.2022 arve alusel kokku 150 eurot. Sellest 100 eurot 03.05.2022–26.05.2022 õigusnõustamise eest seoses AS Ühisteenused nõudega tema vastu ning 50 eurot 29.05.2022 nõudeavalduse koostamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul on see kulu selgelt seotud AS Ühisteenused leppetrahvinõudega hageja vastu, millele hageja vaidles vastu ning millega seoses nõudis hageja kostjalt oma andmete taust.ee-st kustutamist. 9 2-22-11979 Seda kinnitab ka õigusabi osutamise aeg. AS Ühisteenused ega kostja ei ole menetluses väitnud, et neil oleks
11. a mai lõpus olnud hagejaga pooleli mõni muu vaidlus, samuti ei ole kostja väitnud, et hageja oleks talle 29.05.2022 esitanud mõne muu nõudekirja. 39.
12. AKI-le 20.06.2022 esitatud sekkumistaotlusest on selgelt nähtav, et kaebus on seotud sama leppetrahvinõude avaldamisega taust.ee-s, st kostja tegevusega. 01.06.2022 arvest ning hageja maksekorraldusest selle arve tasumisel on selgelt nähtav seos AKI-le kaebuse koostamisega.
13. Niisiis leiab ringkonnakohus, et hageja on tõendanud selliste kohtueelsete õigusabikulude kandmist, mis seonduvad kostja poolt tema isikuõiguste rikkumisega, st taust.ee-s aegunud võla kohta andmete avaldamisega. Tõendatud on seega lisaks rikkumisele kulutuste kandmine ja kulutuste põhjuslik seos kostja rikkumisega.
14. Ringkonnakohus ei pea oluliseks asjaolu, et hageja allkirjastas nõudekirja ja AKI taotluse ise. Hageja on esitanud deliktil põhineva nõude, mistõttu ei kuulu VÕS § 127 lg 3 kohaldamisele. Ent isegi kui VÕS § 127 lg 3 oleks relevantne, siis kohtueelsete õigusabikulude kandmine olukorras, kus isiku väitel tema isikuõigusi rikutakse, peab rikkujale – eriti kui tegemist on professionaalse nõuete sissenõudjaga – olema mõistlikult ettenähtav (vrd RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 22, kus Riigikohus pidas kohtueelsete õigusabikulude kandmist autoriõiguse rikkumise tagajärjel rikkujale mõistlikult ettenähtavaks). Kuigi nõudekirja sisuline osa on vaid üks lehekülg, sisaldab see viiteid õigusaktidele ja õiguskantsleri seisukohale ning on koostatud n-ö juriidilises keeles. Ringkonnakohus hinnangul erineb 29.05.2022 nõudekiri oma vormistuselt selgelt hageja varem, s.o 24.05–25.05.2022, saadetud e-kirjadest, mistõttu pidi kostjale olema arusaadav, et tõenäoliselt on hageja kasutanud õigusabi. Mis puudutab AKI-le saadetud sekkumistaotlust, siis kuna see ei olnud suunatud kostjale, ei saanud kostja sellest eraldi teada. Kohus peab aga oluliseks, et 29.05.2022 nõudekiri sisaldab hoiatust, et kustutamisnõude täitmata jätmisel kavatseb hageja pöörduda AKI poole ja/või kohtusse, sh nõudega kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et 29.05.2022 nõudekirjast pidi olema kostjale mõistlikult ettenähtav, et ka AKI poole pöördumiseks võib hageja kasutada õigusabi. Ringkonnakohus leiab, et igal juhul pidi kostjale piisavalt arusaadav olema, et hageja võib olla kasutanud või kasutab õigusabi, mis on hageja kulu ja võib hiljem rikkumise tuvastamise korral osutuda kahjuks, mis mõistetakse välja kostjalt.
15. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hagejal ei olnud vaja kasutada õigusabi, kuna tegemist oli lihtsa vaidlusega. Vaidlus, mis puudutab nii parkimisega seonduvat leppetrahvi (VÕS), andmekaitset (IKÜM, IKS) kui ka nõude aegumist (TsÜS), ei ole vaidlus, mida õigusteadmisi mitteomav isik peaks suutma ise lahendada. Igal isikul on õigus kasutada enda õiguste kaitsmiseks professionaalset õigusabi. Ringkonnakohus peab ka käesolevas asjas õigusabi kasutamist põhjendatuks ja vajalikuks. Nagu eespool viidatud, on Riigikohus pidanud kohtueelseid õigusabikulusid mõistlikuks, kui need on suunatud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks (RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 2). Käesoleval juhul kasutas hageja õigusabi selleks, et lõpetada tema suhtes toimuv rikkumine kohtuväliselt, st kiiremini ja suuremate kulutuste ja kahju ärahoidmise eesmärgil.
16. Edasi hindab ringkonnakohus konkreetsete kulude põhjendatud suurust (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). 10 2-22-11979 43.
17. Ringkonnakohus leiab, et õigusnõustamine ning nõudekirja koostamine 150 euro eest ei ole ülemäärane kulu. Asjaolu, et arvel on teenus eristatud õigusnõustamiseks perioodi 03.05.26.05.2022 eest ning 29.05.2022 nõudekirja koostamiseks, ilma et oleks välja toodud teenuse tunnihinda, ei oma tähtsust. Kohus saab õigusabikulude mõistlikkust ja vajalikkust hinnata ka konkreetse teenuse koguhinna järgi. Kohus leiab, et õigusnõustamine 100 euro eest ning nõudekirja koostamine 50 euro eest ei ole igal juhul ülemäärased. Õigusnõustamine eeldab asja materjalidega tutvumist, õiguslikku analüüsi ning käesoleval juhul on lisaks ette valmistatud nõudekiri. Kui pidada advokatuuri mittekuuluva juristi teenuse (st kvalifikatsiooni) puhul keskmise keerukusega asjas mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (vrd nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, TlnRnKm 11.06.2021, 2-19-10324, p 20; siinses asjas ei ole õigusabikulule lisatud käibemaksu), siis on teenust osutatud 1,5 tundi (100+50 euro eest). Sellises mahus õigusabi ei saa pidada ebamõistlikuks. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks seoses 26.05.2022 arvega nr 20220526 välja 150 eurot. 43.
18. Mis puudutab õigusabikulu 120 eurot AKI-le kaebuse koostamise eest, siis ringkonnakohus on juba tuvastanud selle kulu kandmise ning kulu seose kostja rikkumisega. Samuti märgib ringkonnakohus, et asjaomase kulu nõudmine tsiviilkohtumenetluses ei ole iseenesest välistatud. Esiteks on hageja pöördunud kostja poole nõudekirjaga, millest võis aru saada, et see on juristi koostatud, ning hoiatanud, et ta pöördub kas AKI või kohtu poole, kui tema nõuet andmete kustutamiseks taust.ee-st ei rahuldata. Kostja hageja nõudekirjale positiivselt ei reageerinud, st andmeid ei kustutanud. IKÜM art 77 kohaselt on igal andmesubjektil õigus esitada kaebus järelevalveasutusele, kui andmesubjekt on seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub IKÜM-i. Eestis on AKI selleks asutuseks, kelle üheks ülesandeks on andmesubjektide kaebuste lahendamine (IKS § 28, § 56 lg 3 p 8, § 61 lg 1). Kui AKI oleks hageja pöördumise rahuldanud, oleks ta saanud kohustada kostjat rikkumist lõpetama. Seega ei olnud hageja poolt AKI-le kaebuse esitamine põhjendamatu ning kui AKI oleks kohustanud kostjat rikkumise lõpetamiseks, st andmete kustutamiseks, ei oleks hageja pidanud kohtusse pöörduma. Kuigi AKI jättis menetluse alustamata, siis mitte seetõttu, et hageja oleks esitanud põhjendamatu kaebuse, vaid põhjusel, et AKI oli analoogsete kaebustega ülekoormatud ning viis parasjagu maksehäireregistrite pidajate suhtes läbi ühtset menetlust. Samuti möönis AKI oma vastuses, et hageja on õigesti käitunud ja pöördunud esmalt kostja enda poole. Seega ei saa hageja pöördumist AKI poole ja seonduvalt kantud õigusabikulu pidada asjakohatuks. 43.
19. Ringkonnakohus leiab siiski, et olukorras, kus AKI-le esitatud sekkumistaotlus sisaldab sisuliselt sama informatsiooni kui kostjale 29.05.2022 esitatud nõudekiri – nõudekirjas viidatud õigusnormid on üksnes pikemalt lahti kirjutatud ning õiguskantsleri seisukohta on pikemalt tsiteeritud, ei ole 120 euro suurune õigusabikulu põhjendatud. Kuna õigusabi osutaja oli asjaoludega kursis hiljemalt 29.05.2022 nõudekirja koostamise ajaks ning hiljem on lisandunud vaid teadmine, et kostja vastas nõudekirjale eitavalt, siis saab lugeda AKI-le sekkumistaotluse koostamise põhjendatud õigusabikuluks 30 minutit. Kuna ka sellel arvel ei ole tunnihinda välja toodud, võtab ringkonnakohus veelkord aluseks juristi keskmise tunnihinna 100 eurot (vt ülal p 43.1). Sellisel juhul oleks tasu 30 minuti eest 50 eurot (100/2). Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks seoses 01.06.2022 arvega nr 20220601 välja 50 eurot.
20. Kuigi kostja on taotlenud VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 alusel kahju hüvitise vähendamist nullini, ei pea kohus seda põhjendatuks. Kostja selgitab oma VÕS § 139 lg-l 1 põhinevat nõuet sellega, et hageja ise tegi otsuse kasutada kohtueelset õigusabi, seega peab ta selle eest ise 11 2-22-11979 tasuma. Ringkonnakohus on juba selgitanud, et hagejal oli õigus kasutada juristi abi ning kuna see oli osaliselt põhjendatud, siis kuulub see põhjendatud osas kostjalt väljamõistmisele. Kostja tugineb ka VÕS § 140 lg-le 1, mille kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuid ei ole põhjendanud, miks oleks käesoleval juhul kohtueelsete õigusabikulude temalt väljamõistmine ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Seega ei vähenda ringkonnakohus kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 ega § 140 lg 1 alusel täiendavalt.
21. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue jäi 200 euro ulatuses rahuldamata ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot (150+50). Ülejäänud osas (70 eurot) jääb hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue ka ringkonnakohtus rahuldamata.
22. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse vaidlustatud osas osaliselt, siis tuleb uuesti jagada ka kohtueelsete õigusabikulude nõudega seotud menetluskulud.
23. Maakohus jagas hageja ja kostja menetluskulud selliselt, et jättis need kostja vastu esitatud hagi puudutavas osas kummagi poole enda kanda. Maakohus lähtus sellest, et ta rahuldas hageja hagi kostja vastu osaliselt, st rahuldas andmete kustutamise nõude, kuid jättis kohtueelsete menetluskulude nõude rahuldamata (

§ 163lg 2).

Ringkonnakohtu otsuse järgselt on hageja hagi kostja vastu rahuldatud peaaegu tervikuna – lisaks sellele, et kostjat kohustati andmed kustutama, on kohtueelsete õigusabikulude nõue rahuldatud 74% ulatuses (nõutud 270 eurost rahuldati nõue 200 euro ulatuses). Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta hageja menetluskulusid hageja enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras tuleb jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hageja esitas nii kohustamisnõude kui ka rahalise nõude, siis ei ole täpset hagi rahuldamise protsenti võimalik arvutada, kuid ringkonnakohtu hinnangul on õiglane jagada menetluskulud selliselt, et hageja hagis kostja vastu jäävad poolte nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda (

§ 163lg 1).

48. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 12