2-24-4906 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Angelina Abol 24. aprill 2024, Rakvere 2-24-

) § 173 ja § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020 määrus kohtuasjas nr 2-19-19561, p 14). 2

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja ja xxxx korteriomaniku vahel oli sõlmitud kindlustusleping (kodukindlustuse poliis nr xxxx; dtl 10-12). Kindlustusvõtjaks on L. A. ning korter on kindlustatud taastamisväärtuses, s.h kindlustusjuhtumina veeavarii puhuks. Kohtule esitatud tõenditest - L. A. kahjuteatest (dtl 13), kindlustusandja 23.02.2022 ülevaatuse aktist (dtl 14) ja lisatud fotodest (dtl 30-55) nähtub, et korteris aadressil xxxx jaanuaris 2022 toimunud veelekke tagajärjel sai korteri wc ning köögi lagi ja sein veekahjustusi. Korteriühistu juhatuse esimehe 01.03.2022 selgituse (dtl 18) põhjal on kahjustused tekkinud kannatanu korteri peal asuvas korteris nr xxxx asuva veefiltri vahelt vee lekkimise tulemusena. Avaldaja esitatud tõendite alusel on võimalik tuvastada, et kahjujuhtumi toimumise hetkel jaanuaris 2022 kuulus korteriomand asukohaga xxxx puudutatud isikule. 7. Avaldaja nõue on kohustuse rikkumisest tuleneva kahju väljamõistmise nõue, mis kuulub rahuldamisele

§ 115lg 1, § 127 ja § 128 alusel.

Riigikohtu praktika järgi võib kannatanud korteriomanik (avaldaja) nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist

§ 115

lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel, kui täidetud on eelkõige järgmised eeldused: - puudutatud isik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); - puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1,

§ 103

lg 1); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). Üldjuhul peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid Ts

MS § 230 lg 1 1. lause järgi tõendama avaldaja.

§ 103lg 1 2.

lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja puudutatud isik peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.

1. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).
2. Kindlustusjuhtumi tekitanud veeavarii toimus puudutatud isiku korteriomandi reaalosaks olevas korteris nr xxxx. Veeavarii toimus põhjusel, et puudutatud isiku korteris oli katkine või muul põhjusel mittenõuetekohaselt toimiv veefilter, millest valgus vesi alumise korterisse. Seega on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi korrashoiukohustust ning kohustust eriomandit kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isik ei taganud oma eriomandi säilimist selliselt, et ei oleks kahjustatud teised korteriomanikud. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks olnud lekkivat veefiltrit, ei oleks ka veeleket kannatanu korterisse toimunud, mistõttu puudutatud isik vastutab tekitatud kahju eest

§ 115lg 1 järgi. 3

§ 127lg 4).

Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse puudutatud isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (vt Riigikohtu

1. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla. Kuna antud juhul on puudutatud isik olnud kannatanule kuuluva korteri kohal asetseva korteri omanik ja ei ole vaidlustanud avaldaja seisukohta ja tõendeid, mille kohaselt leke sai alguse nimelt puudutatud isiku korterist, siis on ainuvõimalik järeldada, et puudutatud isiku korterist alla valgunud vesi on kannatanule kahju põhjustanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist, mh nt seda, et vesi oli sinna valgunud hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest korteriomandist. Seega kohus loeb tuvastatuks, et kui puudutatud isiku korteris ei oleks veefilter lekkinud, siis ei oleks sealt vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks kindlustusvõtjale ka kahju tekkinud.
2. Puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et veeleke ei olnud välditav ja ta võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest. Antud juhul ei nähtu ka kohtule esitatust, et veeleke veefiltrist toimus vääramatu jõu tõttu ning sel põhjusel võiks puudutatud isik vabaneda vastutusest. Seega tuleb käesoleval juhul asja lahendamisel lähtuda

§ 103lg-s 1 sätestatud eeldusest, et kohustuse rikkumine ei olnud vabandatav.

Seega puuduvad puudutatud isiku vastutust välistavad asjaolud. 12. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et kõik puudutatud isiku vastu esitatud kahjunõude eeldused on täidetud. Samuti puuduvad

§-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldused, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. 13. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitis 1 400 eurot. Avaldaja on esitanud varakahjude ülevaatuse akti koos skeemi ja fotomaterjaliga. Korteris xxxx said kindlustusandja ülevaatusakti kohaselt kahjustada nii WC kui köögi sein ja lagi. Korteri nr xxxx siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 2 277.07 eurot (dtl 20). Kohus leiab, et hinnapakkumise alusel on võimalik tuvastada tööd, mida on vaja kindlustusvõtja korteri veekahjustuse-eelse olukorra taastamiseks teostada. Vastavalt kindlustusvõtja soovile teha ise korteris remont ja arvestades, et rahalist hüvitist makstakse vähendatud ulatuses, maksis avaldaja kindlustusvõtjale korteri nr xxxx siseviimistluse taastamismaksumuse välja summas 1 400 eurot (dtl 21). Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid kahju ulatusele, hüvitise suurusele ja koosseisule. Puudutatud isik avaldajale kahju hüvitanud ei ole. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue summas 1 400 eurot on tervikuna põhjendatud.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 132

lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 14. Eeltoodust tulenevalt on avaldajal puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 1 400 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. 15.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 4

§ 113lg 2 2.

lause näeb ette, et kahju hüvitamise nõude puhul arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tulenevalt

§ 167

lg-st 3 ja § 173 lg-st 2 läks koos põhinõudega avaldajale üle ka võimalik viivisenõue. Kuivõrd kohus rahuldas avaldaja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Avaldaja arvestab viivist

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud ulatuses, s.o seadusjärgses määras põhinõudelt 1 400 eurot alates 13.12.2022 tagasinõudes määratud tähtajale (30.12.2022) järgnevast päevast kuni avalduse kohtule esitamiseni, s.o perioodi 31.12.2022-26.03.2024 eest summas 199.01 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivisearvestusega. Lähtudes TsMS § 367 2. lauses sätestatust kohus arvestab välja vastavalt avaldaja taotlusele lahendi tegemise ajaks täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise (hetkel kehtiv seadusjärgne viivisemäär 12,5% aastas) tasumata põhinõudelt 1 400 eurolt perioodi 27.03.2024-23.04.2024 (k.a) eest, milleks on 13.39 eurot. Kohus mõistab seega puudutatud isikult avaldaja kasuks välja käesoleva lahendi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 212.40 eurot ja lisanduvad viivised kahjuhüvitiselt 1 400 eurot alates 24.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni

§-s 113 lg 1

1. lauses sätestatud määras. Menetluskulud
2. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades avaldaja nõude rahuldamist puudutatud isiku vastu, peab kohus põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1
3. lause alusel avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud summas 240 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest (TsMS § 138, 139, riigilõivuseaduse § 59 lg 5), mistõttu tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus leiab, et arvestades menetlustoimingute ja dokumentide mahtu ning asja keerukust, on avaldaja õigusabikulu summas 240 eurot (ajakulu 2 tundi, tunnitasuga 120 eurot, ei sisalda käibemaksu) vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 290 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise menetluskulude tasumata osalt

§ 113lõike 1 2. lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik 5