Obsah (6)

§ 657§ 643§ 633§ 637§ 652§ 656

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-151

§ 657lg 1 p 3) ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.

Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 7. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus jätab apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul (

§ 643lg 1).

Mitte igasugune

§ 633

sätestatud apellatsioonkaebuse sisu- või vorminõude rikkumine ei anna alust jätta kohtul apellatsioonkaebust

§ 637

lg 2 alusel menetlusse võtmata, vaid üksnes selline rikkumine, mis takistab asja läbivaatamist. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse põhjendamata jätmine ei anna alust keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2 järgi (RKTKm 10.01.2024, nr 2-22-10693, p 10 ja selles viidatud kohtupraktika). Samuti ei ole ringkonnakohus

§ 652lg 8 järgi seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.

Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus eksinud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel (

§ 643lg 1).

4 2-21-15179

1. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
2. TLS § 105 järgi peab töövaidlusorganisse pöörduma isik, kes tugineb ülesütlemise tühisusele (RKTKo 15.06.2020, nr 2-18-7821, p 14 ja selles viidatud kohtupraktika). 9.
3. Asja materjalide juurde võetud töövaidluskomisjoni toimikust nr 4-1/1064/21 nähtub, et hageja pöördus töövaidlusorganisse 02.06.2021 avaldusega (TVK toimik asjas nr 4-1/1064/21, tl 1–3), milles palus mh lugeda tööleping nr 21/2016 lõppenuks töötaja algatusel 11.05.2021 esitatud avalduse alusel töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 1 järgi, mitte tööandja Y OÜ 18.05.2021 töölepingu lõpetamise TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud avaldusest on arusaadav, et töötaja ei nõustunud tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemisega 18.05.
4. 9.
5. TVK toimikust nr 4-1/1466/21 nähtub, et töötaja esitas 25.08.2021 veel kaks avaldust (TVK toimik nr 4-1/1466/21), milles palus lugeda tööandja 18.05.2021 erakorraline ülesütlemisavaldus tühiseks ja lugeda kehtivaks töötaja 11.05.2021 töölepingu ülesütlemine. Töötaja viitas, et sama teemat on juba käsitatud töövaidlusasja 4-1/1064/21 raames. Teise avalduse esitamiseks puudus töötajal iseenesest vajadus, kuna ta oli juba varasemas avalduses 18.05.2021 ülesütlemise vaidlustanud.
6. Töövaidlust lahendaval organil tuleb välja selgitada, millised nõuded on kohtusse või töövaidluskomisjoni poole pöördunud pool oma avalduses esitanud (RKTKo 08.05.2012, nr 32-1-54-12, p 11). Arvestades töötaja kui töösuhte nõrgema poolega, on TVK-l ja kohtul kõrgendatud selgitamiskohustus (RKTKm 01.
7. 2007, nr 3-2-1-139-06, p 10). 10.
8. TVK 25.06.2021 määrusest (samas, tl 77–79) nähtub, et töövaidluse esemeks märgiti „X avaldus Y OÜ vastu töölepingu TLS § 91 lg 2 p 1 alusel lõppenuks lugemise ja hüvitise nõudes.“ TVK 24.08.2021 otsuse alajaotusest „[a]sjaolud“ nähtub, et tööandja lõpetas töötajaga töölepingu 18.05.2021 ja töötaja tööandja erakorralise ülesütlemisega ei nõustu. Töövaidluskomisjon on otsuse p-s 14 võtnud kokku vaidluse tuuma – kelle ülesütlemisega lõppes tööleping. 10.
9. 08.01.2022 ja 11.03.2022 hagide menetlusse võtmise määrustes (I kd, tl 150–151 ja II kd, tl 95–96) on maakohus formuleerinud vaidluse eseme vastavalt kui hageja hagi kostja vastu töölepingu lõpetamise tuvastamise ja hüvitise nõudes ning töötajate registris töölepingu lõpetamise paragrahvi ja tuvastusnõudes.
10. Hageja ei pidanud TLS § 105 lg-st 1 tulenevalt pöörduma töövaidlusorgani poole 11.05.2021 esitatud töölepingu ülesütlemise kehtivuse tunnistamiseks. Töötaja 02.06.2021 TVK-le esitatud avaldusest ilmneb tema selge soov vaidlustada töösuhte lõppemist 18.05.
11. Seega on põhjendamatu maakohtu järeldus, et hageja on TLS § 105 lg 1 kohase tähtaja rikkumise tõttu minetanud õiguse vaidlustada 18.05.2021 tööandjapoolset töölepingu erakorralist ülesütlemist, sest 02.06.2021 ei olnud TLS § 105 lg-st 1 tulenev 30kalendripäeavane tähtaeg veel möödunud.
12. Esmalt tuleb asjas lahendada küsimus, kas kostja 18.05.2021 ülesütlemine omas toimet ehk kas täidetud olid ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kui see nii on, ei ole hageja nõuet võimalik rahuldada. Kui 18.05.2021 ülesütlemine on mingil põhjusel tühine, tuleb rahuldada 5 2-21-15179 hageja nõue sõltumata kostja väidetest. Seda põhjusel, et kostja ei ole pöördunud töövaidluskomisjoni või kohtu poole nõudega tuvastada hageja erakorralise ülesütlemise tühisus.
13. Maakohus on töötaja 02.06.2021 TVK-le esitatud avaldusele eksliku hinnangu andmise tõttu jätnud asjas läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse ja välja selgitamata, miks hageja 18.05.2021 tööandja erakorralises ülesütlemisavalduses toodud etteheidetega ei nõustu, millised vastuväited ja tõendid ta soovib esitada. Asja uuel lahendamisel tuleb töötajale anda selleks võimalus. Hageja poolt asjas uute asjaolude esitamisel tuleb anda kostjale võimalus nendele vastamiseks ja omapoolsete tõendite esitamiseks.
14. Maakohtu menetluslikud rikkumised on olulised

§ 656

lg 1 p 1 mõttes, sest võisid mõjutada asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik asjaolude suure mahu tõttu mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule asja menetlemiseks eelmenetluse staadiumis.

1. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses tähtaja ennistamise taotluse 18.05.2021 ülesütlemise avalduse vaidlustamiseks. Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et töötaja esitas avalduse 18.05.2021 töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks TVK-le tähtaegselt (02.06.2021), puudub vajadus tähtaja ennistamiseks.
2. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse otsustab maakohus asja uuel arutamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 6