Obsah (6)

§ 5§ 162§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2023, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12988 Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 26. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 26.1

1. mai 2018 toimus x x x x x x liiklusõnnetus, kus traktor JOHN DEERE 8430, mida juhtis AT, tagurdas põllu ääres läga laadimise käigus otsa traktorile JOHN DEERE 83335R (tl 4-5); 4 26.2 Traktori JOHN DEERE 83335R remondi eest tasus Salva Kindlustuse AS 14 540,74 eurot; 26.3 Salva Kindlustuse AS esitas hagejale
2. september 2019 tagasinõude (tl 30). Pooled vaidlesid kohtus, kas
3. mai 2018 toimunud õnnetus oli liikluskindlustusjuhtum; 26.4 Riigikohus oma
4. mai 2022 otsusega kohtuasjas 2-19-19203 leidis, et tegemist oli liikluskindlustusjuhtumiga ja mõistis AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Salva Kindlustuse AS kasuks välja põhivõlgnevuse 14 540,74 eurot ja viivise
5. detsember 2019 seisuga 225,78 eurot ja alates
6. detsember 2019 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (tl 7-11); 26.5 Hageja hüvitas
7. mai 2022 Salva Kindlustuse ASile 14 540,74 eurot ja viivised (tl 12); 26.6 Traktoril JOHN DEERE 8430 puudus liiklusõnnetuse hetkel liikluskindlustuse poliis. Viimane liikluskindlustuse poliis (nr x) oli sõlmitud hageja poolt ja kehtis kuni
8. aprill 2018 kell 23.59 (tl 14-15); 26.7 Traktori JOHN DEERE 8430 omanik oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kostja; 26.8
9. juuni 2022 edastas hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale tagasinõude (tl 16-18).
10. Esmalt vaidlevad pooled selle üle, kas esitatud nõue on aegunud. LKindlS § 59 lg 3 sätestab, et LKindlS
11. jaos sätestatud tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg on kolm aastat kahju hüvitamisest arvates. Kostja on seisukohal, et kuna kostja teavitas hagejat kahjust
12. mai 2018, siis tulenevalt LKindlS § 39 lg 1 pidi hageja kahju hüvitama hiljemalt
13. juuni
14. Hageja reageeris kostja kahju teatele alles
15. juuni
16. Seega hakkas aegumise tähtaeg jooksma
17. juuni 2018 ning lõppes
18. juuni
19. Hagi on esitatud
20. september
21. Hageja leiab, et tagasinõue ei ole aegunud, kuna hageja hüvitas kahju Salva Kindlustuse ASile
22. mai
23. 27.1 Kohus on seisukohal, et esitatud tagasinõudeõigus ei ole aegunud. LKindlS § 59 lg 3 puhul on tegemist erinormiga, mistõttu ei kohaldu tsiviilseadustiku üldosa seaduses ega võlaõigusseaduses sätestatud võimalikud aegumistähtajad. Liikluskindlustuse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt, kui kindlustusandja või fond on kahju hüvitanud, siis tal on aega tagasinõude esitamiseks (juhul, kui tagasinõude esitamiseks on olemas eelnõust tulenev alus) kolm aastat. Puudub vaidlus, et hageja on Salva Kindlustuse ASile kahju hüvitanud
24. mai 2022 (tl 12). Hagi on esitatud
25. september 2022, ehk tähtaegselt. Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega, et hageja oli kohustatud kahju hüvitama hiljemalt
26. juuni 2018, kuna kostja esitas hagejale kahju teate
27. mai
28. Hageja on tõendanud, et hageja kahjukäsitleja teavitas
29. juuni 2018 kostjat, et hageja hinnangul ei ole
30. mai 2018 õnnetus liikluskindlustusjuhtum ning isegi kui oleks, siis on hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus, kuna õnnetuse põhjustanud sõiduki poliis oli maksmata (tl 62) ning lõpetas kahjujuhtumi. Seega on asjakohatud kostja väited, et hageja reageeris kostja kahju teatele alles
31. juuni
32. Tõendatud on ka, et Salva Kindlustuse AS esitas hagejale tagasinõude
33. september 2019 (tl 30), mille järgselt teavitas hageja koheselt
34. oktoober 2019 kostjat, et kuna hagejal ja Salva Kindlustuse ASil on erinev arusaam, kas õnnetuse puhul on tegemist liikluskindlustusejuhtumiga, siis tuleks nimetatu tuvastada kohtumenetluses ning kui kohus tuvastab, et tegemist oli liikluskindlustusjuhtumiga, esitab hageja kostjale tagasinõude. Puudub vaidlus, et
35. mai 2018 õnnetuse osas toimus kohtumenetlus. LKindlS § 39 lg 4 järgi, kui kindlustusjuhtumi kohta on algatatud tsiviilkohtu-, kriminaal-, väärteo- või lepitusmenetlus ja menetluses tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute tegemise tähtaeg nende asjaolude selgitamise aja võrra. Eeldatakse, et menetluses tuvastatavatel asjaoludel ei ole kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ega ulatuse seisukohalt olulist tähtsust. 27.2 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja tagasinõudeõigus ei ole aegunud.
36. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. 5 Vastavalt LKindlS § 55 kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Nimetatud normi alusel on kindlustusandjal tagasinõudeõigus järgmistel eeldustel: 1) Isik vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest; 2) Kindlustusjuhtum toimus 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist; 3) Kinni ei peetud käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Eelduste täidetuse korral on kindlustusandjal tagasinõudeõigus isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. 29.2 LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Puudub vaidlus, et kostja oli õnnetuse põhjustanud traktori JOHN DEERE 8430 omanik, ehk kostjal oli sõiduki kindlustuskohustus ning kostja vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. 28.1 Puudub vaidlus, et liiklusõnnetuse põhjustamise ajal
37. mai 2018 puudus traktoril JOHN DEERE 8430 liikluskindlustuse leping. Viimane kindlustusleping (poliis x), mis oli sõlmitud hageja poolt, kehtis kuni
38. aprill 2018 kell 23.59 (tl 14-15). Seega on tõendatud, et kindlustusjuhtum toimus 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Asjakohatud on kostja väited, et hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja ei ole järginud kindlustustegevuse head tava. Kostja leiab, et hagejale oli teada, et kostjal oli sõlmitud automaatselt mitte-pikenev kindlustusleping ning hageja oleks pidanud tegema kostjale kindlustustegevuse hea tava kohaselt uue pakkumise. Hageja on kohtule tõendanud, et kostja sõlmis hageja juures kindlustuslepingu läbi KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ (tl 14-15). Kohtule on tõendatud, et KindlustusEst Kindlustusmaakler on edastanud
39. aprill 2018 e-postiaadressile x teate liikluskindlustuse poliisi lõppemise osas (tl 59). Samuti on tõendatud, et
40. aprill 2018 on kindlustusmaakler helistanud kostjale poliisi lõppemisega seoses, kellele on kostja teavitanud, et tegeleb ise liikluskindlustuse poliisi pikendamisega. Lisaks edastati
41. aprill 2018 pakkumine e-postiaadressile y (tl 60). Seega on tõendatud, et kostjat on teavitatud liikluskindlustuse poliisi lõppemisest ja edastatud uus pakkumine. Usutav ei ole, et e-postiaadress x ei ole seotud kostjaga. Usutav ei ole, et kindlustusmaakler saadab teateid e-postile, millest isik ise ei ole teavitanud. Lisaks on kostjale edastatud pakkumine ka e-postiaadressile y, mis on kostja ametlik e-post. Kostja on ise jätnud liikluskindlustuse lepingu sõlmimata ning rikkumine ei ole vabandatav. Kostja olles sõiduki omanik pidi teadma, et tal on kohustus sõlmida sõidukiga liikluses osalemiseks liikluskindlustuse leping. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud. 28.2 LKindlS § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). Kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukid on nimetatud LKindlS § 4 ning mh on selleks sõiduk, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris (välja arvatud vanasõiduk ja võistlussõiduk, mida ei kasutata liikluses). Asjas ei ole toodud esile asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et traktor JOHN DEERE 8430 ei olnud kindlustuskohustusega sõiduk. Vaidluse all ei ole, et nimetatud sõidukit kasutati liikluses (sellise kasutamise tagajärjel tekkis ka kindlustusjuhtum) ja see toimus ajal, mil sõidukil puudus kindlustus. Seega ei peetud kinni kindlustusega sõiduki liikluses osalemise keelust. 6
42. Eelnevast tulenevalt on LKindlS § 55 nõude eeldused täidetud ja hagejal on tagasinõue kostja vastu.
43. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja on käitunud vastuoluliselt. Hageja on tõendanud, et hageja on algusest peale olnud seisukohal, et
44. mai 2018 toimunud õnnetus ei olnud liikluskindlustusjuhtum. Asjaolu, et Salva Kindlustuse AS leidis teisiti, ei tähenda, et hagejal ei võinud olla teistsugune arusaam. Lisaks on ka Harju Maakohus oma
45. mai 2021 otsuses ning Tallinna Ringkonnakohus oma
46. september 2021 otsuses kohtuasjas 2-19-19203 leidnud, et
47. mai 2018 õnnetus ei olnud liikluskindlustusjuhtum (tl 7-11). Seega ei saa hagejale ette heita, et hageja oli erineval arusaamal kui Salva Kindlustuse AS. Hageja on juba
48. juuni 2018 teavitanud kostjat, et hageja hinnangul ei ole tegemist liikluskindlustusjuhtumiga (tl 62) ning lisaks on hagejal tagasinõudeõigus kostja vastu. Samuti teavitas hageja koheselt
49. oktoober 2019 (tl 31) peale Salva Kindlustuse ASilt tagasinõude saamist
50. september 2019 (tl 30), et hagejal võib tekkida tagasinõudeõigus kostja vastu. Seega on asjakohatud kostja väited, et hageja on käitunud vastuoluliselt ja kostja ei saanud eeldada, et hageja esitab kostjale neli aastat hiljem tagasinõude.
51. Hageja nõude suuruse (14 540,74 eurot) osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud ja tõenditest nähtuvalt on hageja sellises summas kahju hüvitanud. Kohus peab nõuet põhjendatuks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 14 540,74 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
52. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi
53. juuli 2022 –
54. september 2022 eest 200,78 eurot ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjult 14 540,74 eurot kuni kahju täieliku tasumiseni. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud nõudega, mis kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
55. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

1. Hageja menetluskulud on kokku 2000 eurot. Summa koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 980 eurot ning lepingulise esindaja kuludest 1020 eurot käibemaksuta.
2. Kohus leiab, et kuna riigilõivu on tasutud seaduses sätestatud ulatuses, siis on riigilõiv 980 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
3. Kuna hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

36.1 Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 8 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta. 7 36.2 Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16), tunnitasu 165 eurot, 180 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-183-15, p 18), 183,60 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-115-14, p 14) ja 193,20 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-82-14, p 28). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14). Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot/tund käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud. 36.3 Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane. 36.4 Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud hageja välja toodud ulatuses. 37. Hageja menetluskulud kokku on 2000 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 38.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik 8