← Eesti

1-17-8828/444

Obsah (6)§ 68§ 65§ 121§ 200§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 2. aprill 2024 Kohtuasja number 1-17-8828 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Mario Truu Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere

) § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 3 aasta vangistusega, mille hulka arvati

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg (kokku 9 kuud 11 päeva) ja ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.

oktoobri 2017 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra (8 kuud 29 päeva) ning A. Komyaginile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti

  1. oktoober
  3. Tartu Ringkonnakohtu
  4. juuni 2019 otsusega tühistati Viru Maakohtu
  5. oktoobri 2018 otsus osaliselt. A. Komyagin tunnistati süüdi

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 200

lg 2 p 7 järgi, mille eest karistati teda

§ 64

lg 1 alusel 6 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 31.

oktoobri 2017 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 8 kuud 29 päeva, saades liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud 29 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, saades A.

Komyaginile kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 11 kuud 18 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti

  1. oktoober
  2. A. Komyagini karistusaeg lõppeb
  3. oktoobril
  5. Viru Vangla esitas
  6. detsembril 2023 Viru Maakohtule materjalid, otsustamaks A. Komyagini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla ega prokuratuur tema vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  7. Viru Maakohtu
  8. veebruari 2024 määrusega jäeti A. Komyagin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse põhjendused olid lühidalt sellised. Formaalsed eeldused A. Komyagini ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Positiivne on, et vabaduses on süüdimõistetul elu- ja töökoht. Vabanemisjärgsed elutingimused ei erineks aga oluliselt vangistuseelsest, mistõttu ei ole neil suurt kaalu uute kuritegude ärahoidmisel. A. Komyagini käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas ning individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused on suures osas läbitud. Sellele vaatamata puudub kindlus, et karistus on oma eesmärgi täitnud, sest A. Komyagini kuritegelikke hoiakuid vangistus täielikult muutnud ei ole. Viimased kuriteod pani A. Komyagin toime katseajal. Kuritegusid on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Sotsiaalprogrammi jätkuvestluse kokkuvõttest ning istungil räägitust tulenevalt ei teadvusta A. Komyagin alkoholi tarvitamisest tingitud ohtusid. Seetõttu on võimalik, et vabaduses jätkab A. Komyagin alkoholi tarvitamist ja see võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ tagasiside ning A. Komyagini kohtuistungil väljendatud seisukoht kinnitavad, et kinnipeetava hoiakud vajavad veel arendamist. Määruskaebused
  10. veebruaril 2024 esitas A. Komyagini kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes kaevatava kohtumääruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastataks süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses esitatud argumendid on kokkuvõetult järgmised.
  11. Maakohtu määruses puuduvad piisavad ja veenvad põhjendused selle kohta, miks ei kaalu A. Komyagini vangistuse jooksul tehtu üles tema eelnevat elukäiku. Ei selgu, miks ei saa A. Komyaginit piisavalt usaldada vaatamata positiivsetele asjaoludele – vangistuses töötamine, sotsiaalprogrammide ja jätkutegevuste läbimine, alkoholist hoidumise soov, elu- ja töökoha olemasolu ning distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus ei ole arvestanud sellega, et A. Komyagin soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond, kus tegeletakse sõltuvusprobleemidega. Alkoholisõltuvust ei ole A. Komyaginil diagnoositud. Praegu ei ole A. Komyagini igapäevane käitumine seotud sõltuvusainete tarvitamisega ning süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et alkoholi tarvitamise keeld on talle jõukohane. Samuti on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, mis aitas kaasa tema sotsiaalsete oskuste arendamisele, käitumise kontrollimisele ja vähendas uute kuritegude toimepanemise riski. 2

(4)
  1. Kinnipeetava vabastamata jätmise põhjendusena märkis esimese astme kohus, et A. Komyaginit on korduvalt erinevate kuritegude eest süüdi mõistetud ning tema vabanemisjärgsetel elutingimustel ei ole suurt positiivset kaalu uute kuritegu ärahoidmisel. Neist seisukohtadest võib järeldada, et A. Komyagini ennetähtaegne vabanemine ei ole põhimõtteliselt võimalik vaatamata kinnipeetava püüdlustele paraneda ja positiivselt käituda. Riigikohtu selgituste kontekstis ei saa sellise järeldusega nõustuda.
  2. Maakohu määruse vaidlustas ka A. Komyagin, märkides, et kohus pole juhindunud seadusest vaid oletustest ja on teda nõnda diskrimineerinud. Kohus on tuginenud lahendit tehes vangla iseloomustusele, mis koostati seadust rikkudes ning mis sisaldab vananenud andmeid. Palju sõltub olukorrast ja mitte temast endast ning põhiseaduse järgi on tal õigus jääda oma seisukohtadele ja veendumustele kindlaks. Ta ei nõustu sellega, et tema kuritegu soodustas alkoholijoove – uurija tal uurimise käigus joovet ei tuvastanud ning vangla ei ole alkoholisõltuvust diagnoosinud. Vangistuses on ta mõelnud enda, oma eluviisi ja iseloomu üle. Ta soovib alustada vabaduses kõike nullist, endisi vigu mitte korrata ja asuda elama teise linna. Politsei- ja Piirivalveamet vaatab läbi tema taotlust ajutise elamisloa kohta, kuid seni veel otsust tehtud pole. Ringkonnakohtu seisukoht 9.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma reeglina vaid juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16.) Kirjeldatud viisil kaalutlusviga maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole ning määruskaebuses esitatud argumendid ei anna alust asuda A. Komyagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
  2. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et A. Komyagini karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ning ei saa teha järeldust, et kinnipeetav suudab oma elukorraldust muuta. Eelkõige tingib A. Komyagini vabastamata jätmise tema varasemast elukäigust nähtuv ohuprognoos. Vaatamata korduvatele kriminaalkaristustele ja vanglakaristuste kandmisele on A. Komyagin kuritegude sooritamist jätkanud. Edukaks ei ole osutunud ka käitumiskontrolli kohaldamine. Nagu on viidanud maakohus, pani A. Komyagin viimased kuriteod toime ajal, mil kohus oli andnud talle võimaluse kanda karistust vabaduses. Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2017 otsusega oli A. Komyaginit karistatud 8 kuu 29 päeva vangistusega, mille kohus jättis 1 aasta 8 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata. Katseajaks oli A. Komyagin allutatud käitumiskontrollile ning tal oli keelatud alkoholi tarvitamine. A. Komyagin kuritarvitas kohtu usaldust – pani katseajal toime uued kuriteod ning nagu selgub kohtuotsusest, sooritas ühe kuriteo ühise alkoholitarvitamise käigus.
  4. Uue kuriteo toimepanemise oht on aktuaalne eelkõige juhul, kui A. Komyagin hakkab taas alkoholi tarvitama. Tõsi on see, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei ole A. Komyaginil alkoholisõltuvust diagnoositud. Küll aga selgub kohtuotsustest, et süüdimõistetu on kuritegusid sooritanud ühiste alkoholi tarvitamiste käigus ja alkoholijoobes olles. Seega ei vasta tõele süüdimõistetu kaebeväited, et alkoholijoove ei ole kuritegusid soodustanud. Kuigi kaitsja on rõhutanud, et süüdimõistetu soovib pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse, kus sõltuvusprobleemidega tegeldakse, ning peab alkoholi tarvitamise keeldu endale jõukohaseks, on A. Komyagini lubadused kolleegiumi hinnangul paljasõnalised ega näi tema elukäiku arvestades realistlikud. Nagu on selgitanud oma määruses maakohus, on A. Komyagin sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi jätkuvestlusel nentinud, et ei mõista, miks talle see programm määrati ning on 3

(4)nii jätkuvestlusel kui ka kohtuistungil väitnud, et tal ei ole alkoholi tarbimisega probleeme. Esiteks jääb kohtule A. Komyagini seisukohta arvestades ebaselgeks, miks ta üldse soovib sellisel juhul pöörduda sõltuvusprobleemidega tegelevasse rehabilitatsioonikeskusesse. Teiseks näitab A. Komyagini poolt varasemalt korduvalt alkoholijoobes olles kuritegude toimepanemine, et alkoholi tarvitamisest hoidumine võib osutuda talle üle jõu käivaks.
  1. Kaitsja on viidanud sellele, et sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ osalemine on aidanud kaasa A. Komyagini sotsiaalsete oskuste arendamisele, käitumise kontrollimisele ja vähendanud kuritegude toimepanemise riski. Samuti on A. Komyagin seisukohal, et on vangistuse ajal saanud oma eluviisi ja iseloomu üle mõelda ning soovib endisi vigu mitte korrata. Ringkonnakohtu hinnangul polegi alust kahelda, et mingisugust positiivset mõju on sotsiaalprogramm ja vangistus kinnipeetavale avaldanud. Siiski tuleb nõustuda maakohtu järeldustega, et arvestades sotsiaalprogrammi tagasisidet ja A. Komyagini poolt kohtuistungil avaldatud seisukohta, on sotsiaalprogrammi eesmärkide saavutamiseks ja hoiakute muutmiseks vajalik kinnipeetavale planeeritud jätkutegevuse läbimine. A. Komyagin on nii viimase kui ka varasemate kohtuotsustega süüdi mõistetud vägivallakuritegude toimepanemises. Seega on A. Komyagin olnud konfliktne ja agressiivne inimene. Samas on A. Komyagini ise leidnud, et ta pole konflikte ning rõhutab isegi määruskaebuses, et palju sõltub olukorrast ja mitte temast endast. Niisiis tuleb jõuda järeldusele, et kinnipeetav asetab vastutuse oma tegude eest endiselt endast väljapoole, tema hoiakud ei ole vangistuse jooksul veel piisavalt muutunud ning uute kuritegude oht on endiselt sedavõrd kõrge.
  2. Paika ei pea ka kaitsja järeldus, et maakohtu järeldustele tuginedes ei ole A. Komyagini ennetähtaegne vabanemine põhimõtteliselt võimalik vaatamata kinnipeetava püüdlustele paraneda ja positiivselt käituda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus arvesse võtnud ja tunnustanud neid positiivseid muutusi, mida kinnipeetav on teinud, kuid on põhjendatult jõudnud järeldusele, et need muutused ei ole olnud kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad.
  3. Alusetu ja põhjendamata on A. Komyagini väide, et maakohtu määrus on oletuslik ja diskrimineeriv. Samuti pole asjakohane süüdimõistetu viide menetluses olevale ajutise elamisloa taotlusele, kuna maakohus polegi elamisloaga seonduvat ennetähtaegsel vabastamata jätmisel arvestanud. Lisaks on A. Komyagin kritiseerinud vangla koostatud iseloomustust. Ringkonnakohus sellel kriitikal alust ei näe. Liiatigi poleks mõne detaili ebatäpsus iseloomustuses oluline: see ei muudaks neid tõsiasju, millele maakohus A. Komyagini vabastamata jätmise otsustuse rajas.
  4. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et A. Komyagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Seega tuleb süüdimõistetul jätkata karistuse kandmist vangistuses.
  5. Toodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  6. veebruari 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata.
  7. A. Komyagini kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil taotleb kohtumääruse analüüsi ja määruskaebuse koostamise eest tasu 72 eurot, millele lisandub käibemaks 15,84 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Komyaginilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.