Obsah (6)

§ 97§ 96§ 99§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Kohtujurist Erika Selter Määruse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-12514 Tsiviilasi C.S. hagi I.S. vastu elat

§ 97

p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108 9.

§ 96

sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

1. Hageja taotleb elatise väljamõistmist kindla summana, s.o. 200 eurot kuus. 4 2-23-12514
2. Kostja ei ole hageja nõudele välja mõista I.S.`alt alaealise lapse C.S. kasuks elatis alates 01.09.2023 kuni C.S. täisealiseks saamiseni sisuliselt vastu vaielnud. Kostja on oma vastuses selgesõnaliselt kinnitanud, et ta on nõus elatist summas 200 eurot, igakuuliselt tasuma. Seega on kostja sisuliselt vastava nõude õigeks võtnud. Kostja on oma vastuses ka märkinud, et jätab kohtu otsustada, millisele arveldusarvele edaspidi elatis tuleb tasuda.
3. Kostja on vastu vaielnud hageja teisele nõudele. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 01.03.2023 kuni 31.08.2023 summas 1200 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Kohus on tuvastanud järgnevad asjaolud: 13.1 P.S. ja I.S. kooselulisest suhtest on sündinud 30.04.2007 a laps C.S.. 13.2 Pärast poolte lahkuminekut, aastaid tagasi, jäi poolte kokkuleppel laps elama emaga. 13.3 Lapse isa on tasunud lapsele elatist lapsele kuuluvale arveldusarvele summas 200 eurot kuus. 13.4 Alates 2023 a märtsikuust tasub lapse isa 200 eurot kuus, selgitusega elatis, lapse ema arveldusarvele SEB pangas, millest krediidiasutus peab automaatselt kinni poolte ühise pangalaenu katteks kogu tasutud summa. Poolte vahel vastavate asjaolude suhtes vaidlust ei ole.
2. Vaidlus on pooltel järgnevate asjaolude üle: 14.1 kas pooltel oli kokkulepe, et lapse isa tasub lapse elatist lapse kontole; 14.2 kui selline kokkuleppe oli, kas lapse isa on vastavat kokkulepet rikkunud; 14.3 kas alates märtsist 2023, 200 eurot tasumist lapse ema arveldusarvele SEB pangas, mis teenindab ühist pangalaenu, saab lugeda elatise tasumise kohustuse täitmiseks ja kas seega lapse isa on täitnud vastaval perioodil elatise tasumise kohustust või mitte.
3. Kohus on seisukohal, et pooltel oli kokkuleppe, et lapsele tasutakse elatist lapse arveldusarvele ning kostja on vastavat kokkulepet rikkunud, asudes alates märts 2023 elatist tasuma lapse ema kontole, mis teenindab ühist laenu.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Seda, et pooltel eksisteeris kokkulepe tasuda elatis lapse kontole, kinnitab ka kostja enda poolne vastus hagile. Kostja on märkinud: „Pärast kostja ja lapse ema P.S.i kooselu lõppemist tasus kostja oma alaealise lapse C. ülalpidamiseks elatise kuni

1. a septembrini (kaasa arvatud) P.S.i arvelduskontole. Alates
2. a oktoobrikuust kuni
3. a veebruarini (kaasa arvatud) tasus kostja elatise lapse arvelduskontole. Elatise tasumiseks lapse kontole vanemate vahel eraldi kokkulepet ei olnud, kuid lapse ema käitumisest võis järeldada, et ta kiitis eeltoodud viisil kostja poolt elatise tasumise heaks.“ Seega, asjaoludest nähtuvalt algselt pooltel kokkulepet, et kostja tasub elatise lapse arveldusarvele, ei olnud ja kostja on muutnud alates 2020 oktoober ühepoolselt elatise maksmise kontot, kuid hageja on muutuse heaks kiitnud (mida kinnitab ka hageja ise). Seega eksisteeris poolte vahel alates hageja poolsest heakskiidust kokkulepe, et kostja tasub elatise lapse arveldusarvele. Vaadeldes perioodi pikkust, mis on ligi 2,5 aastat, mille jooksul maksed vastavale kontole laekusid, on ilmne, et see oli mõlema poole ühine tahe. 5 2-23-12514
4. Kostja on poolte vahelist kokkulepet rikkunud, kuna järjekordselt on enda algatuslikult muutnud kontot, kuhu elatis tasuda, seda alates 2023 märts. Seekord ei ole hageja vastavat muutust heaks kiitnud, seega pole poolte vahel sõlmitud uut kokkulepet. Hageja on palunud elatis kanda edasi lapse kontole, mida kostja ei teinud, seega oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Kostja pole välja toonud ka ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta asus tasuma elatist alates 2023 märts laenu teenindavale kontole. Kostja põhjendused, et ta kuulis meediast, et lapse elatis tuleb tasuda lapse vanema kontole, mitte lapse enda, ei ole pädevad. Kostja oleks sellisel juhul pidanud pöörduma lapse ema poole ja temaga vastavat teemat arutama. Lisaks ei selgu kostja põhjendustest, miks ta ei asunud elatist tasuma lapse ema kontole Swedbank`is, kuhu ta oli varasemalt elatist tasunud, vaid hakkas ülekandeid tegema hageja ema SEB kontole, mis teenindab laenu.
5. Kohus leiab, et kostja poolt alates märts 2023 lapse ema SEB kontole teostatud makseid ei saa lugeda elatise tasumise kohustuse täitmiseks kostja poolt. Ei piisa vaid makse selgitusest „elatis“, et lugeda need elatise makseteks. Kostja on küll näiliselt oma ülalpidamiskohustust täitnud, kuid tegelikkuses ei jõudnud lapse ülalpidamiseks vajalikud ning poolte vahel kokkulepitud maksed hagejani ning kostja oli sellest teadlik. Kostja tasus alates 01.03.2023, rikkudes poolte vahelist kokkulepet, 200 eurot laenumakset teenindavale kontole, kust automaatselt läheb maha poolte ühiselt võetud laenu tagasimakse, seetõttu hageja huvides ei olnud tegelikkuses võimalik vastavat raha kasutada ning kostja oli sellest teadlik. Kostja vastusest nähtub, et ta ei eita enda teadlikust vastavast asjaolust ning leiab, et temal oli õigus maksed vastavale kontole tasuda ning hoopiski lapse ema süül ei saanud vastavaid summasid lapse huvides kasutada, kuna lapse ema ei taganud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks oma kontol vajalikke rahalisi vahendeid. Kohus on seisukohal, et teostades teadlikult makseid laenu teenindavale kontole, ei lähtunud kostja lapse huvidest ja heaolust ning tegemist on olukorraga, mis riivab intensiivselt hageja õigust saada ülalpidamist oma vanematelt. Lastekaitseseaduse § 2 kohustab alati ja igal pool seadma esikohale lapse huvid. Praegusel juhul näib kohtule, et kostja on pigem lähtunud enda huvidest, kasutades ära võimalust, et tasub elatise summa laenu teenindavale kontole ja sellega tagab vastaval kontol vajalikud rahalised vahendeid, et laenulepingut nt. üles ei öeldaks. Kohus rõhutab, et kostja ei saa siduda elatise makseid ja laenulepingu makseid, mida üks või teine lapsevanem peaks tasuma. Kui tõepoolest lapse ema ei ole täitnud omalt poolt laenukohustust, on see täiesti eraldi lahendatav vaidlus lapsevanemate endi vahel. Elatisenõuet ei saa seaduse kohaselt tasaarvestada. Seega leiab kohus, et kostja poolt perioodil märts 2023-august 2023 lapse ema SEB kontole teostatud makseid ei saa lugeda lapsele elatise maksmiseks ja ka hageja teine nõue, välja mõista I.S.`alt alaealise lapse C.S. kasuks alates 01.03.2023 kuni 31.08.2023 eest elatise võlgnevus ühekordse summana kokku 1200 eurot, tuleb rahuldada. Menetluskulud
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
7. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega 6 2-23-12514 menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 17.04.2024 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:
8. Võtta vastu C. S.
9. märtsil 2024 esitatud dokumentaalsed tõendid (väljavõtted Swedbank AS-i arvelduskontost
10. jaanuar 2017 -
11. detsember 2020 ja
12. aprilli
13. a ekiri),
14. aprillil 2024 esitatud dokumentaalne tõend (
15. märtsi
16. a e-kiri) ning I.S.
17. aprillil 2024 esitatud dokumentaalne tõend (väljavõte
18. aprilli
19. a serveri teatisest e-kirja kättetoimetamise ebaõnnestumise kohta).
20. Jätta Pärnu Maakohtu
21. jaanuari
22. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-2312514 muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
23. Pärnu Maakohtu
24. jaanuari
25. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-12514 on jõustunud osas, millega maakohus mõistis I.S.lt C. S. kasuks alates
26. septembrist 2023 kuni C. S. täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 200 eurot ja määras selle tasumise korra (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4).
27. Jätta I.S. apellatsioonkaebus rahuldamata.
28. Jätta ringkonnakohtus C. S. lepingulise esindaja
29. märtsil 2024 tehtud menetlustoiminguga seotud kulu I.S. kanda. Ülejäänud ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
30. Määrata kindlaks C. S. menetluskulud ja mõista I.S.lt C. S. kasuks välja 158,60 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. 7