Obsah (8)

§ 534§ 663§ 657§ 654§ 539§ 543§ 536§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-4700 Kohtuasi Sihtasutus

) § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (

§ 534lg 5). Psühhiaatrilise abi seaduse (Ps

AS) § 11 lg 1 järgi võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda 3 2-24-4700 juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 1 järgi esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst. 6.

1. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (täpsustamata äge psühhootiline episood – F23.9). Puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne ja haigusseisundist täielikult juhitud. Puudutatud isik ründas vahetult enne haiglasse paigutamist füüsiliselt oma pereliikmeid, põhjendades rünnakut sellega, et pereliikmed justkui paneksid tema kohvi ja toidu sisse sobimatuid ja ohtlikke aineid. Puudutatud isik ei mõtle selgelt ega saa teda ümbritsevast adekvaatselt aru (sealhulgas ei saa puudutatud isik aru, et agressiivsus ka viidatud põhjustel ei ole kohane). Maakohtu hinnangul võib puudutatud isik ravita jäämisel käituda ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning seega seada ohtu nii iseenda kui ümbritsevad inimesed. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika. Ravi läbiviimine puudutatud isiku suhtes muul viisil kui tahtest olenematu ravi kohaldamisega ei ole võimalik. Määruskaebus
2. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada. 7.
3. Puudutatud isik ei nõustu vaidlustatud määruse järeldustega tema ohtlikkuse kohta. Puudutatud isik möönab, et ta on viimasel ajal olnud stressis, kuid 26.03.2024 aset leidnud juhtumil reageerisid tema pereliikmed üle. Kiirabi ja politsei kaasamiseks puudus vajadus. Puudutatud isikul oli ema ja vanavanematega verbaalne konflikt, samuti lükkas ta vanaisa, kuid otsest ohtu kellelegi ei olnud. Puudutatud isik oleks valmis viibima närvide rahustamiseks veel kaks nädalat haiglas, kuid 40-päevase ravikuuriga ta ei nõustu. Puudutatud isik kavatseb taotleda endale omaette sotsiaaleluruumi, kuna kodus on kitsad tingimused ja see põhjustab tülisid pereliikmetega. 7.
4. Puudutatud isik ei ole haiglas viibides kellelegi ohtlik olnud. Raviarst ega valvearst ei ole puudutatud isiku seisundit täiendavalt hinnanud. 7.
5. Isiku ohtlikkuse tuvastamisel, mis on isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise eelduseks, tuleb hinnata kõiki tõendeid kogumis. Eksperdiarvamus isiku ohtlikkuse kohta ei ole kohtule siduv ning ka eksperdiarvamus peab olema konkreetselt põhjendatud. Isiku ohtlikkus saab väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, muu hulgas kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Asjaolu, et isikul oli erimeelsusi lähedastega, ei tähenda, et isik on iseendale või teistele ohtlik. Avaldaja seisukoht määruskaebuse kohta
6. Avaldaja 09.04.2024 vastuse kohaselt oli puudutatud isiku tahtest olenematu ravi pikendamine põhjendatud. 8.
7. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire. 8.
8. Haiglaravita jätmisel ohustab isik ümbritsevaid inimesi. Digiloost nähtub, et 27.02.2024 kutsusid vanavanemad puudutatud isikule kiirabi. Kiirabi väljavõtte kohaselt kartis puudutatud isik, et teda tahetakse tappa, mistõttu ta viis kõik kodus olevad noad enda tuppa. Puudutatud isik tunnistas, et kuuleb peas hääli. 26.03.2024 lükkas puudutatud isik vanaisa pikali ja pani 4 2-24-4700 emale rihma kaela ümber. Puudutatud isik on lähedastele kurtnud kuulmismeelepetete esinemist ning on olnud verbaalselt agressiivne. Järgmisel päeval pärast haiglasse toomist avaldas puudutatud isik, et tema ema, vanaema ja vanaisa mürgitavad ta toitu ning ta pidi neile õppetunni andma. 8.
9. Muu psühhiaatriline abi ei ole puudutatud isiku puhul piisav, kuna tal puudub haiguskriitika ja valmidus ravikoostööks. Menetluse edasine käik
10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. 11. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise eeldused olid täidetud.

§ 534

lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Maakohus leidis, et PsAS § 11 lg 1 p-des 1–3 toodud tingimused olid puudutatud isiku puhul ilmselt täidetud. Maakohus tuvastas puudutatud isikul raske psüühikahäire ning leidis, et haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist ja julgeolekut. Maakohtu hinnangul ei oleks muu psühhiaatrilise abi osutamine puudutatud isikule küllaldane. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära ning otsustus tahtest olenematu ravi pikendamiseks tugines maakohtu vahetule muljele ja psühhiaatrite arvamusele, et ravi pikendamine on vajalik.

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele puudutatud isiku ohtlikkuse tuvastamise kohta selgitab ringkonnakohus, et puudutatud isiku ohtlikkus nähtub siinsel juhul asjaolust, et puudutatud isik oli enne haiglaravile paigutamist oma pereliikmete suhtes füüsiliselt agressiivne, ohustades nende elu, tervist ja turvalisust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et juhtunu annab alust järelduseks, et puudutatud isikust lähtub ravita jäädes konkreetne füüsiline oht tema pereliikmete turvalisusele (võimalik ka, et elule või tervisele). Siinsel juhul ei ole alust arvata, et puudutatud isiku vägivaldsus oleks seletatav muude asjaoludega kui puudutatud isiku raske psüühikahäire, või et vägivaldsus pereliikmete suhtes ravita jäädes tõenäoliselt ei korduks.
2. Tulenevalt määruskaebuse väitest, et puudutatud isiku seisundit ei ole pärast tema psühhiaatriakliinikusse paigutamist hinnatud, peab ringkonnakohus oluliseks rõhutada, et maakohtu määrusega kohaldati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi kuni 40 päevaks. Ravi tuleb lõpetada varem, kui ravi kohaldamise eeldused ära langevad. Tahtest olenematu ravi kohaldamiseks isiku kinnisesse asutusse paigutamise üheks eelduseks on see, et isik on oma psüühikahäirest tulenevalt iseenda või teiste elule, tervisele ja/või julgeolekule ohtlik (PsAS § 11 lg 1 p 2). Kui puudutatud isiku ravi annab tulemust ja puudutatud isik iseendale ega teistele enam ohtlik ei ole, tuleb avaldajal otsustada puudutatud isiku kinnisest asutusest vabastamine ja sellest kohtule viivitamatult teatada (

§ 539lg 3 teine lause).

5 2-24-4700 14. Määruse peale võib

§ 543

lg 1 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning

§ 536

lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. 15. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad

§ 172lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotlus on lahendatud maakohtu 15.04.2024 määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 6