1-23-6609/15

(23230150315)Kohtukoosseis Elina Elkind, Pavel Gontšarov, Orvi Koik Kriminaalasi Andrei Bašinski süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a otsus (lühimenetluses) Apellant kaitsja Olga Väina-Kesler Põhja Ringkonnaprokuratuur (esindaja abiprokurör Jakob Juksaar); Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Andrei Bašinski (isikukood: 38803290263, EV kodanik, emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole) Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Andrei Bašinski kaitsja Olga Väina-Kesleri apellatsioon Harju Maakohtu
3. märtsi
4. a otsuse peale läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
5. Harju Maakohtu
6. märtsi
7. a otsusega (lühimenetluses) tunnistati Andrei Bašinski süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mis vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 10 kuuni. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus täitmisele 1-23-6609 pööramata, kui A. Bašinski ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti lahendati menetluskulude ja asitõenditega seonduvat. Apellatsioon
8. Maakohtu otsuse peale esitas
9. aprillil 2024 apellatsiooni A. Bašinski kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
10. Maakohus rikkus kohtuotsuse tegemisel süütuse presumptsiooni ning ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, jättes piisavalt tagamata süüdistatava kaitseõigust. Tegemist on olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega ja seda ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Nimelt pidas maakohus A. Bašinski valduses olevast sõidukist leitud narkootilist ainet kokaiini süüdistatavale kuuluvaks ainuüksi selle pinnalt, et nii sõidukist leitud ja ära võetud pakend kui ka A. Bašinski rahakoti vahelt leitud ja ära võetud pakend olid identsed. Samuti ei erinenud leitud narkootilise aine puhtuse aste (ekspertiisiakti kohaselt 74%). Selline järeldus on põhjendamatu, kuna vaidlust ei ole selles, et sõiduki valdus oli ka teistel inimestel. Pakendi identsus ei saa viidata sellele, et mõlematel pakenditel on üks ja sama valdaja. Põhjendatud kahtlust saanuks kõrvaldada sõidukist leitud pakendi DNA-ekspertiisiga, mille kohus jättis põhjendamatult määramata. Kohtul (ja prokuratuuril) ei ole pädevust anda hinnangut sellele, kas ekspertiisi abil on võimalik saada tõenduslikult olulist teavet või mitte. Kõrvaldamata kahtlust tuleb aga tõlgendada süüdistatava kasuks. Menetlus ringkonnakohtus
11. KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul esitas seisukoha prokurör, kes leiab, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu. Alternatiivselt palub prokurör jätta apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjaliga ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
13. Kaitsja apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu järeldust, et A. Bašinski valduses olnud sõidukist leitud kokaiin kuulus just süüdistatavale. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuse põhjendused selles osas üksikasjalikud ja ammendavad ning maakohus tugines asjakohaselt nii narkootilise aine pakendamise viisile kui ka kokaiini sisaldusele leitud aines, mis olid analoogsed nii sõidukist kui ka A. Bašinski rahakotist leitud aine puhul. Süüdistatav andis seejuures kohtumenetluses ütlusi selle kohta, et rahakotist leitud kokaiin kuulub talle. Riigikohtu praktikast tuleneb, et põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seda, et kohtul tuleks süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. See tähendab, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. novembri
15. a otsus asjas nr 1-18-86, p 58). Praegusel juhul ei nähtu apellatsioonist, millele kaitsja tugineb, kui ta esitab väite, mille kohaselt puudub vaidlus selles, et sõidukit kasutasid ka teised inimesed. 1-23-6609 Maakohus jättis süüdistatava sellekohased ütlused ebausaldusväärsena kõrvale ja muid tõendeid selle kohta ei ole.
16. Selgelt põhjendamatu on ka kaitsja seisukoht, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, jättes määramata DNA-ekspertiisi sõidukis leitud aine pakendile. Kohtumenetluses ei taotlenudki kaitsja ega süüdistatav DNA-ekspertiisi määramist. Kriminaalasja arutati lühimenetluses ja kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus selgitas süüdistatavale nõuetekohaselt tema õigusi ja kontrollis tema nõusolekut asja lahendamiseks lühimenetluses, seejuures ka enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Maakohtu menetluses osales ka kaitsja. Lühimenetluses arutatakse kriminaalasja kriminaaltoimiku pinnalt ja uute tõendite kogumine on välistatud. Olukorras, kus süüdistatav ja kaitsja taotlesid kriminaalasja lahendamist lühimenetluses ega loobunud sellest, ei saa apellatsioonimenetluses tugineda sellele, et maakohus jättis põhjendamatult mõne tõendi kogumata.
17. Samuti esitas maakohus ka loogilisi põhjendusi selle kohta, miks ta nõustub kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kaitsja sellekohase taotluse rahuldamata jätmisega – selleks ajaks oli narkootilise aine leidmisest möödunud mitu kuud ja narkootilise aine pakendiga puutusid kokku mitmed inimesed, mistõttu DNA-ekspertiis ei annaks tõenduslikult olulist teavet. Väärib seejuures tähelepanu, et kohtueelses menetluses kehtib menetluse vaba kujundamise põhimõte ja menetleja otsustab ise konkreetse tõendi kogumise vajalikkuse üle. KrMS § 225 lg 3 kohaselt tõendi kogumisest keeldumisel saavad kaitsja ja süüdistatava korrata taotlust kohtumenetluses, kuid seda juhul kui kriminaalasja lahendatakse üldmenetluses korras.
18. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Allkirjastatud digitaalselt