← Eesti

2-23-9271/25

Obsah (9)§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168§ 150§ 433§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.mai 2024, Kuressaare Kohtunik Reena Undrest Tsiviilasja number 2-23-9271 Tsiviilasi L.T hagi M.A, A M.T ja O.T vastu pärandi koosseisu

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest kohtumäärusele, millega käesolev kompromiss kinnitatakse. 3.

430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Antud asjas pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata (

§ 431lg 1).

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja kohus lõpetab tsiviilasja menetluse

§ 428lg 1 p 4 alusel.

5. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, 2 kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda ning seega puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks. 7.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele, hagejale tuleb

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

8. Vastavalt

§ 433lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Poolte taotlusel välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4 alusel.

Seega ei ole määrus kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.