← Eesti

2-23-1318/18

Obsah (4)§ 369§ 4§ 5§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Ahti Kuuseväli Otsuse avalikult teatavaks aeg ja koht 10.05.2023, Tallinn Lubja tn 4 tegemise Tsiviilasja number 2-23

) § 129 lõikest 2, mis sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kohus arvestab sellega, et hagi esitati jaanuaris 2023 ning kostja on kohustatud kõigile hagejatele kokku tasuma veebruaris ja märtsis 451,69 € kuus ning alates 01.04.2023 iga kuu kohta 579,06 €. Seega perioodi veebruar kuni oktoober eest nõuavad hagejad kokku 4956,80 € tasumist. 2 2-23-1318 Kohtu põhjendused

  1. Hagejad esitasid 25.04.2023 hagiavalduse mitu redaktsiooni. Kohus lähtub asja lahendamisel täpsustatud hagiavaldusest ning selles toodud resolutsioonist (dtl 21). Kõik hagejad osalevad menetluses osavõlgnikena, s.t et igal hagejal on kostja vastu iseseisev nõue. Seega tuleb iga hageja nõuet kostja vastu hinnata eraldi ning teha eraldi otsustused selle kohta, milline on kostja kohustus iga hageja ees. Nende asjaolude osas, milles kõigi hagejate nõude alus on sama, ei käsitle kohus iga hagejaga seotud asjaolusid eraldi, vaid toob eraldi välja üksnes need asjaolud, mis mõne hageja nõude aluses teistest erinevad.
  2. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad on kostja alaealised lapsed ning saavad täisealiseks vastavalt E. M. 01.10.2028, A. M. 13.03.2036 ja M. M. 21.11.
  3. Kohus lähtub käesoleva vaidluse lahendamisel eelkõige perekonnaseaduse (PKS) §-st 101, mille esimene lõige sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuna kohus ei või kohustatud vanemalt mõista välja elatist väiksemas summas, kui kõnealuse sätte alusel arvutatud elatis, siis kuna hagejad miinimumist suuremat elatist ei nõua, ei pea hagejad tõendama oma tegelike kulusid. Hagi lubatavusest ja PKS § 101 lg 6 kohaldatavusest
  4. Kuivõrd hagi on esitatud valdavas ulatuses tulevikus sisse nõutavaks muutuvate nõuete kohta, siis hagi lubatavuse seisukohast on oluline kostja vastuväide, et kostja ei ole hagejate suhtes ülalpidamiskohustust rikkunud.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. See tähendab, et kui kostja ei oleks ülalpidamiskohustust hagejate suhtes enne hagi esitamist rikkunud, siis tuleks jätta hagi läbi vaatamata, sest sellisel juhul ei oleks alust eeldada, et kostja kohustust tulevikus õigeaegselt ei täidaks. Käesoleval juhul aga ei saa nõustuda kostja väitega, et ta on enne hagi esitamist täitnud hagejate ülalpidamiskohustust kohaselt.

  1. Perioodil 01.04.2022 kuni 31.01.2023 oleks tulnud hagejatele kokku maksta elatist iga kuu eest 483,75 €. Kostja on hagivastuses (dtl 35-36) toonud andmed
  2. aasta kuude kaupa selle kohta, kui palju ta on igakuiselt elatist maksnud. Kostja on nõutava summa (483,75 €) tasunud vaid septembris, novembris ja detsembris
  3. Vähem maksmist on kostja õigustanud sellega, et lapsed on viibinud tema juures sellise arvu päevi, et igal kuul ei olnud kostjal kohustust maksta 483,75 €. Sellise vastuväite õiguslikuks aluseks võiks olla PKS § 101 lg 6, mis sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
  4. Kohus leiab, et kostjaga veedetud võimalik päevade arv ei ole asjaolu, millega saaks käesoleva vaidluse lahendamisel arvestada, kuna puudub selgus selles, kui palju viibivad lapsed tulevikus kostja juures
  5. Käesoleval juhul puudub hagejate ja kostja suhtluskorda reguleeriv kohtulahend ning vanemate vahel on vaidlus selles, mitmel päeval lapsed tegelikult kostjaga tulevikus on ja isegi selles, mitu päeva nad varasemalt on kostjaga olnud. Kuna haginõuded on suunatud tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmisele, siis on käesoleva vaidluse lahendamisel oluline 1 Riigikohus on 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 p 14.7 leidnud, et kohus vähendab välja mõistetavat elatist eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. 3 2-23-1318 see, mitu päeva aasta jooksul keskmiselt kuus hagejad edaspidi kostja juures on. Selles aga vanematel üksmeel puudub.
  6. Kostja on hagivastuses (dtl 35-36) toonud andmed
  7. aasta kohta kuude kaupa päevade arvu, mil hagejad viibisid kostja juures. Hagejad on kostja esitatule üldsõnaliselt vastu vaielnud (dtl 44). Ema ja isa on üksmeelel vaid selles, et septembris 2022 ei viibinud lapsed isaga ühtegi päeva. Eeltoodust nähtub, et
  8. aasta andmete osas puudub vanematel üksmeel selles, mitu päeva kuus lapsed keskmiselt isaga veetsid. Kohtuistungil (dtl 98) avaldasid pooled hagejate poolt kostjaga veedetud päevade arvud
  9. aasta kolme esimese kuu kohta. Nende andmete kohaselt, ei viibinud ükski hagejatest kostjaga mitte ühelgi kuul üle 6 päeva.
  10. Eelnevast tulenevalt ei kuulu käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele PKS § 101 lg
  11. Sellest omakorda tuleneb, et kostjal oli kohustus maksta elatist
  12. aastal igakuiselt 483,75 €. Kuivõrd kostja on ettenähtud suuruses elatist maksnud
  13. aastal vaid kolmel kuul, on ta ülalpidmiskohustust rikkunud ning see annab alust eelduseks, et kostja võib rikkuda oma kohustust tulevikus. Seetõttu on ka hagi esitamine lubatav. Hagejate nõuete suuruse arvutus 01.01.2023 kuni 30.04.2023
  14. Hagejad on palunud elatise välja mõista alates 01.01.
  15. Pooled on kohtuistungil kinnitanud (dtl 98), et ei vaidle selle üle, et kostja on elatise maksmise kohustust täitnud järgmiselt: jaanuaris 200 €, veebruaris 451,69 €, märtsis 354,81 € ja aprillis 309 €. Kostja ei ole määratlenud, kuidas tema kohustuse täitmine jaguneb hagejate vahel. Seetõttu lähtub kohus eeldusest, et kostja on täitnud kõigi hagejate ülalpidamise kohustust võrdsetes osades.
  16. Jaanuaris 2023 oli kostjal kohustus tasuda elatist E. ja A. M.le, kummalegi 175,64 € (baassumma 209,20 € ja 3% eelmise aasta keskmisest brutokuupalgast 46,44 €, millest on maha arvatud 1/6 lasterikka pere toetusest 50 € ja ½ lapsetoetusest 30 €). Kuna kostja tasus jaanuaris kolme lapse eest kokku 200 €, siis ühe lapse kohta teeb see 66,67 €. Seega on kostjal jaanuaris täitmata kohustus E. ja A. M., kummagi ees 108,97 € ulatuses.
  17. Jaanuaris 2023 oli kostjal kohustus tasuda elatist M. M.le 132,29 € (baassumma 209,20 € ja 3% eelmise aasta keskmisest brutokuupalgast 46,44 €, millest on maha arvatud 1/6 lasterikka pere toetusest 50 € ja ½ lapsetoetusest 50 €, mida tuleb vähendada veel 15%, s.o 23,35 € võrra). Kuna kostja tasus jaanuaris kolme lapse eest kokku 200 €, siis ühe lapse kohta teeb see 66,67 €. Seega on kostjal jaanuaris täitmata kohustus M. M. ees 65,62 € ulatuses.
  18. Veebruaris 2023 oli kostjal kohustus tasuda elatist kõigile kolmele hagejale kokku 451,69 eurot ja kuna kostja selle summa ulatuses oma kohustust täitis, siis veebruari 2023 eest ei ole põhjust kostjalt elatist välja mõista.
  19. Märtsis 2023 oli kostjal kohustus tasuda elatist E. ja A. M.le, kummalegi 161,47 € (baassumma 209,20 € ja 3% eelmise aasta keskmisest brutokuupalgast 46,44 €, millest on maha arvatud 1/6 lasterikka pere toetusest 108,33 € ja ½ lapsetoetusest 40 €). Kuna kostja tasus märtsis kolme lapse eest kokku 354,81 €, siis ühe lapse kohta teeb see 118,27 €. Seega on kostjal märtsis täitmata kohustus E. ja A. M., kummagi ees 43,20 € ulatuses.
  20. Märtsis 2023 oli kostjal kohustus tasuda elatist M. M.le 128,75 € (baassumma 209,20 € ja 3% eelmise aasta keskmisest brutokuupalgast 46,44 €, millest on maha arvatud 1/6 lasterikka pere toetusest 108,33 € ja ½ lapsetoetusest 50 €, mida tuleb vähendada veel 15%, s.o 22,72 € võrra). Kuna kostja tasus märtsis kolme lapse eest kokku 354,81 €, siis ühe lapse kohta teeb see 118,27 €. Seega on kostjal märtsis täitmata kohustus M. M. ees 10,48 € ulatuses. 4 2-23-1318
  21. Aprillis 2023 oli kostjal kohustus tasuda elatist E. ja A. M.le, kummalegi 206,16 € (baassumma 249,78 € ja 3% eelmise aasta keskmisest brutokuupalgast 50,55 €, millest on maha arvatud 1/6 lasterikka pere toetusest 108,33 € ja ½ lapsetoetusest 40 €). Kuna kostja tasus aprillis kolme lapse eest kokku 309 €, siis ühe lapse kohta teeb see 103 €. Seega on kostjal aprillis täitmata kohustus E. ja A. M., kummagi ees 103,16 € ulatuses.
  22. Aprillis 2023 oli kostjal kohustus tasuda elatist M. M.le 166,74 € (baassumma 249,78 € ja 3% eelmise aasta keskmisest brutokuupalgast 50,55 €, millest on maha arvatud 1/6 lasterikka pere toetusest 108,33 € ja ½ lapsetoetusest 50 €, mida tuleb vähendada veel 15%, s.o 22,72 € võrra). Kuna kostja tasus aprillis kolme lapse eest kokku 309 €, siis ühe lapse kohta teeb see 103 €. Seega on kostjal aprillis täitmata kohustus M. M. ees 63,74 € ulatuses.
  23. Kokkuvõttes võlgneb kostja E. ja A. M.le, kummalegi jaanuari eest 108,97 €, märtsi eest 43,20 € ja aprilli eest 103,16 €, mis teeb kokku 255,33 €.
  24. Kostja võlgneb M. M.le jaanuari eest 65,62 €, märtsi eest 10,48 € ja aprilli eest 63,74 €, mis teeb kokku 139,84 €.
  25. Kuna veebruari eest on kostja tasunud elatise täies ulatuses ning jaanuari, märtsi ja aprilli eest osaliselt, siis ei saa kohus rahuldada hagi täies ulatuses, vaid rahuldab hagi osaliselt. Elatise suurus alates 01.05.2023
  26. Alates maikuust 2023 on kostjal kohustus tasuda elatist igakuiselt E. ja A. M.le, kummalegi 206,16 € (baassumma 249,78 € ja 3% eelmise aasta keskmisest brutokuupalgast 50,55 €, millest on maha arvatud 1/6 lasterikka pere toetusest 108,33 € ja ½ lapsetoetusest 40 €).
  27. Alates maikuust 2023 on kostjal kohustus tasuda elatist M. M.le 166,74 € (baassumma 249,78 € ja 3% eelmise aasta keskmisest brutokuupalgast 50,55 €, millest on maha arvatud 1/6 lasterikka pere toetusest 108,33 € ja ½ lapsetoetusest 50 €, mida tuleb vähendada veel 15%, s.o 22,72 € võrra).
  28. Hagejad on palunud mõista elatise välja selliselt, et selle suurus muutuks vastavalt sellele, kuidas muutuvad kõik PKS § 101 lõigetes 3 kuni 5 nimetatud elatise komponendid. Kohus leiab, et selline taotlus on põhjendatud, vältimaks komponentide muutumise korral uuesti kohtusse pöördumist. Kohtuotsuse täitmise korrast
  29. Hagejad on palunud kohustada kostjat tasuma elatist hagejate ema K. K.u arvelduskontole iga kuu 10-ks kuupäevaks. Kostja ei ole sellisele kohtuotsuse täitmise korrale vastu vaielnud. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. See tähendab, et hagejad ei nõua kohustuse täitmist nii vara, kui seadus neil seda nõuda lubab. Seejuures tuleb arvestada, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme (

§ 4

lg 2) ning

§ 5

lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus leiab, et kuna hagejal on õigus ise määrata, millise nõude ta kohtule esitab ning hageja taotletud kohtuotsuse täimise viis on kostja jaoks seaduses sätestatust soodsam, siis ei näe kohus takistust määrata otsuse täitmise kord kindlaks hagis soovitud viisil. Menetluskulude jaotus 5 2-23-1318 25.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Käesoleval juhul ei esine alust menetluskulude kostja kanda jätmiseks, mistõttu jäävad kõik menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.